USA, Ukraina ja Venemaa liiguvad kolmepoolsete läbirääkimiste poole; Trump peab sõja lõppu lähemaks kui kunagi varem
USA erisaadik Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril nii Vladimir Putiniga Peterburis kui ka Volodymyr Zelenskõiga Oslos. Zelenskõi ütles, et Ukraina on valmis kolmepoolseteks kõnelusteks USA ja Venemaaga võimalikult kiiresti, ning nimetas rindejoonte külmutamist ja relvarahu absoluutseks miinimumiks, mida Ukraina Venemaalt nõuab. Donald Trump väljendas Washingtonis optimismi, et sõja lõpp on lähemal kui kunagi varem, ja teatas, et ei kavatse seni läbirääkimiste tõttu Venemaa vastaseid sanktsioone karmistada. Putini nõunik Juri Ušakov nimetas võimalikuks ajaks perioodi pärast 10. novembrit ja võimalikuks kohaks Abu Dhabi.
Põhipunktid
- Zelenskõi kinnitas valmisolekut kolmepoolseteks kõnelusteks USA ja Venemaaga võimalikult kiiresti ning teatas, et Venemaa suhtub kohtumisse positiivselt.
- USA erisaadik Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Putiniga Peterburis ja samal päeval Zelenskõiga Oslos.
- Pärast Witkoffi ja Putini kohtumist teatas Moskva valmidusest jätkata läbirääkimisi Washingtoni ja Kiieviga; Kreml hindas Euroopa ja Ukraina ettepanekuid kriitiliselt.
- Trump ütles, et sõja lõpp on lähemal kui kunagi varem, ning teatas, et ei kavatse Venemaa vastaseid sanktsioone karmistada, kuna Washington ja Moskva lähenevad kokkuleppele.
- Zelenskõi nimetas rindejoonte külmutamise ja relvarahu absoluutseks miinimumiks, mida Ukraina Venemaalt nõuab, ning kavatseb pärast seda pöörduda Trumpi ja Euroopa poole NATO artikli 5 stiilis julgeolekugarantiide saamiseks.
- Putini nõunik Juri Ušakov nimetas võimalikuks kolmepoolse kohtumise ajaks perioodi pärast 10. novembrit ja võimalikuks kohaks Abu Dhabi.
Miks see on oluline
Tegemist on esimese kõrgetasemelise diplomaatilise tõukega pärast veebruaris Genfis toimunud kolmepoolset kohtumist, mis võib viia USA, Ukraina ja Venemaa uue kolmepoolse tippkohtumiseni. USA saadik kohtus mõne päeva jooksul nii Vene kui ka Ukraina presidendiga, mis viitab aktiivsele vahendatud diplomaatiale. Zelenskõi avaldas valmisolekut aktsepteerida praeguseid rindejooni sõja lõpetamise alusena — oluline nihe Ukraina senises ametlikus positsioonis. Samas Trumpi soovimatus karmistada Venemaa vastaseid sanktsioone läbirääkimiste ajal kujundab Kiievi käsutuses olevat survet. Iga võimalik kokkulepe peaks sisaldama Ukraina nõudmisi NATO artikli 5 stiilis julgeolekugarantiide järele.
Mis juhtus
USA erisaadik Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis Vladimir Putiniga ja samal päeval Oslos Volodymyr Zelenskõiga. Witkoff nimetas oma vestlust Putiniga konstruktiivseks. Pärast kohtumist teatas Moskva valmidusest jätkata läbirääkimisi Washingtoni ja Kiieviga, kuid Kreml hindas Euroopa ja Ukraina ettepanekuid, mida Witkoff vahendas, kriitiliselt. Zelenskõi kinnitas, et Ukraina on valmis kolmepoolseteks kõnelusteks USA ja Venemaaga võimalikult kiiresti, ning teatas, et Venemaa suhtub kohtumisse positiivselt. Putini välisministeeriumi nõunik Juri Ušakov nimetas võimalikuks ajaks perioodi pärast 10. novembrit ja võimalikuks kohaks Abu Dhabi — linn, kus toimus kaks varasemat kolmepoolset kohtumist enne veebruari Genfi vooru. USA president Donald Trump ütles ajakirjanikele Valges Majas, et sõja lõpp on lähemal kui kunagi varem, ning teatas, et ei kavatse läbirääkimiste ajal Venemaa vastaseid sanktsioone karmistada, kuigi tal on volitused seda igal hetkel teha. Fox Newsile antud intervjuus ütles Zelenskõi, et Ukraina peab nõustuma praeguste rindejoontega sõja lõpetamiseks, ning nimetas rindejoonte külmutamist ja relvarahu absoluutseks miinimumiks, mida Ukraina Venemaalt nõuab. Ta lisas, et pärast sellist kokkulepet kavatseb ta pöörduda Trumpi ja Euroopa poole palvega anda Ukrainale NATO artikli 5 stiilis julgeolekugarantiid. Jared Kushner kirjutas sotsiaalmeedias X, et läbirääkimistel on saavutatud julgustavat edu, ning tänas Trumpi juhtimise eest. Samal õhtul tabas Kiievit ballistiliste rakettide rünnak; linnapea Vitali Klõtško teatas elumajade ja bensiinijaama kahjustustest Dnepri idakaldal.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keeleruumis rõhutati Zelenskõi valmisolekut kolmepoolseteks kõnelusteks võimalikult kiiresti ning tema sõnastust, et rindejoonte külmutamine ja relvarahu on absoluutne miinimum, mida Ukraina Venemaalt nõuab. Esile tõsteti ka Zelenskõi kavatsust taotleda pärast rindejoonte külmutamist Trumpilt ja Euroopa partneritelt artikli 5 stiilis julgeolekugarantiisid. Märkimisväärse tähelepanuga esitati Jared Kushneri sotsiaalmeedia sõnum julgustavast edust läbirääkimistel — Ukraina meedia tõlgendas seda Ukraina läbirääkimispositsiooni välise kinnitusena.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Mitte-Ukraina allikad, sealhulgas Der Spiegel ja ingliskeelsed väljaanded, avasid teemat Trumpi optimistliku avaldusega, et sõja lõpp on lähemal kui kunagi varem, ning tema otsusega mitte karmistada Venemaa vastaseid sanktsioone seni, kuni läbirääkimised käivad. Rõhutati Moskva teadet valmidusest jätkata kõnelusi pärast Witkoffi ja Putini kohtumist ning Kremli kriitilist hinnangut Euroopa ja Ukraina ettepanekutele. Saksa ja ingliskeelsed väljaanded kirjeldasid ka võimaliku kolmepoolse kohtumise detaile — aeg pärast 10. novembrit, koht Abu Dhabi — ning edastasid Zelenskõi kommentaare rindejoonte kohta.
Kus kajastused lahknevad
Witkoff nimetas oma kohtumist Putiniga konstruktiivseks, Kreml aga hindas Witkoffi vahendatud Euroopa ja Ukraina rahukavu kriitiliselt — sama kohtumist tõlgendati seega vastaspooltel erinevalt. Neid erinevaid lugemisi kajastasid Ukrinform (Ukraina), Der Spiegel (Saksamaa), Tengrinews.kz (Kasahstan) ja APA (Aserbaidžaan).
Taust
Viimane USA-Ukraina-Venemaa formaadis kolmepoolne kohtumine toimus veebruaris Genfis; enne seda peeti kaks varasemat kolmepoolset vooru Abu Dhabis. Zelenskõi on varem seadnud rindejoonte külmutamise ja relvarahu absoluutseks miinimumiks, mida Ukraina Venemaalt nõuab. Samal õhtul, mil läbirääkimistest teatati, tabas Kiievit ballistiliste rakettide rünnak; linnapea Vitali Klõtško teatas elumajade ja bensiinijaama kahjustustest Dnepri idakaldal.