IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.
Põhipunktid
- IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini.
- Aastate kaupa: 30–35 miljardit 2027, 17 miljardit 2028 ja 2 miljardit 2029; IMF keeldus hinnanguid kommenteerimast ja märkis, et need on esialgsed.
- 29. septembril kohtusid Ukraina doonorid Brüsselis, et kiirendada läbirääkimisi täiendava abi üle.
- Alates 2025. aasta algusest on EL heaks kiitnud Ukrainale 90 miljardi euro (umbes 102 miljardi dollari) suuruse laenupaketi; EL kutsus partnereid täitma kohustusi täiendava 30 miljardi euro osas käesolevaks ja järgmiseks aastaks.
- EL-i liikmesriigid on eriarvamusel – osa soovib kasutada umbes 210 miljardi euro eest Euroopas külmutatud Venemaa keskpanga varasid, teised uue ühise EL-i võla emiteerimist.
- Euroopa Komisjon ja IMF seavad edasise abi tingimuseks Ukraina valitsusele reformikava täitmise.
- 24. augustil ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina vajab armee rahastamiseks 27 miljardit dollarit, sealhulgas 8–10 miljardit relvade, eelkõige õhutõrjevahendite ostuks jaanuaris-veebruaris 2027; Kiievi enda hinnangul on 2027. aasta katmata vajadused vähemalt 32 miljardit dollarit.
- 14. septembril nimetas peaminister Serhi Koretski riigi rahanduse seisundit "kriitilisele lähedaseks" ja hoiatas, et seaduste vastuvõtmise viibimine võib seada ohtu suure osa 29,5 miljardi dollari suurusest rahvusvahelisest rahastamisest.
Miks see on oluline
See kvantifitseerib Ukraina mitmeaastase välise rahastamise vajaduse kestva sõja tingimustes. EL-i liikmesriigid on jagunenud kahe lähenemisviisi vahel: külmutatud Venemaa keskpanga varade kasutamine või uue ühise EL-i võla emiteerimine. Edasised väljamaksed sõltuvad Ukraina reformikava täitmisest, mille tingisid IMF ja Euroopa Komisjon. Ukraina ametnike sõnul on eelarveolukord üks pingelisemaid alates täiemahulise sissetungi algusest.
Mis juhtus
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini: 30–35 miljardit 2027. aastal, 17 miljardit 2028. aastal ja 2 miljardit 2029. aastal; IMF keeldus hinnanguid kommenteerimast ja märkis, et need on esialgsed. 2025. aasta alguses oli EL heaks kiitnud Ukrainale 90 miljardi euro (umbes 102 miljardi dollari) suuruse laenupaketi; EL kutsus partnereid täitma kohustusi täiendava 30 miljardi euro osas käesolevaks ja järgmiseks aastaks. Euroopa Komisjon ja IMF seavad edasise abi tingimuseks Ukraina reformikava täitmise. 24. augustil ütles president Zelenskõi, et Ukraina vajab armee rahastamiseks 27 miljardit dollarit, sealhulgas 8–10 miljardit relvade, eelkõige õhutõrjevahendite ostuks jaanuaris-veebruaris 2027; Kiievi enda hinnangul on 2027. aasta katmata vajadused vähemalt 32 miljardit dollarit. 14. septembril nimetas peaminister Serhi Koretski riigi rahanduse seisundit "kriitilisele lähedaseks" ja hoiatas, et seaduste vastuvõtmise viibimine võib seada ohtsuure osa 29,5 miljardi dollari suurusest rahvusvahelisest rahastamisest. 4. septembril ütles rahandusminister Serhi Martšenko, et Ukraina ei ole alates 2022. aastast olnud nii pinges eelarveolukorras. 2. septembril teatas Verkhovna Rada eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlassa, et 2026. aasta jaanuar-augustis laekus riigieelarvesse 33,1 miljardi grivna võrra vähem tulusid kui planeeritud. 15. septembril saatsid EL-i volinikud Valdis Dombrovskis ja Marta Kos Ukraina parlamendiliikmetele kirja, milles loetleti seadused, mille Ukraina peab vastu võtma juba kokkulepitud EL-i rahastuse saamiseks; 25. septembril ütles peaminister Koretski, et pidas kaitseministeeriumiga nõu 27 miljardi dollari suuruse täiendava kaitsepäringukuse sulgemiseks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina ametnikud on kirjeldanud eelarveolukorda kui üht pingelisemat alates täiemahulise sissetungi algusest. President Zelenskõi nimetas eelarvepuudujääki "kosmiliseks" ja teatas 27 miljardi dollari suurusest sõjaväe rahastamise vajadusest. Peaminister Koretski hoiatas, et Verkhovna Rada viivitused seaduste vastuvõtmisel võivad seada ohtu suure osa 29,5 miljardi dollari suurusest rahvusvahelisest rahastamisest. Verkhovna Rada eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlassa teatas, et 2026. aasta kaheksa esmakülma kuuga laekus riigieelarvesse planeeritust 33,1 miljardi grivna võrra vähem. Ukraina on esitanud abitaotlusi ka Ühendkuningriigile, Kanadale ning Jaapanile.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Keskmes on IMF-i hinnangud ja EL-i institutsioonilised vastused – Brüsseli doonorite kogunemine ning Dombrovskise ja Martšenko vahelised reformiläbiräägiduset. Arutelu keskendub küsimusele, kuidas EL-i liikmesriigid täiendavat rahastust kaasavad: kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga. Edasise abi tingimuseks on Ukraina reformikava täitmine, mida nõuavad Euroopa Komisjon ja IMF. IMF keeldus hinnanguid kommenteerimast ja märkis, et need on esialgsed.
Kus kajastused lahknevad
Erinevad allikad esitavad Ukraina 2027. aasta rahastamise vajaduse kohta erinevaid näitajaid: IMF-i hinnangul 30–35 miljardit dollarit, Kiievi enda hinnangul vähemalt 32 miljardit katmata vajadusi ning Zelenskõi sõnul 27 miljardit armee rahastamiseks (sh 8–10 miljardit relvade ostuks jaanuaris-veebruaris 2027). Forbes Ukraine analüütikute hinnangul võiks 2026. aasta kaitse-eelarve üldfondi puudujääki teostest ümberjagamise teel vähendada 6–8 miljardi dollarini. Üks anonüümne Euroopa allikas kahtles Ukraina kulutuste tõhususes ning vajaduste võimalikus ülepaisutamises, samal ajal kui Ukraina ametnikud kirjeldasid eelarveolukorda "kriitilisele lähedasena" ja rahandusminister Martšenko märkis, et nii pingelist olukorda pole alates 2022. aastast olnud. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud rahastusmehhanismis: osa pooldab külmutatud Venemaa keskpanga varade kasutamist, teised uue ühise EL-i võla emiteerimist.
Taust
2025. aasta alguses kiitis EL heaks Ukrainale 90 miljardi euro (umbes 102 miljardi dollari) suuruse laenupaketi. EL-i liikmesriigid ei ole veel kokkuleppele jõudnud, kuidas täiendavat rahastust pakkuda. Sõja eeldatakse jätkuvat ka järgmisel aastal ning Venemaa ja Ukraina on viimastel kuudel lööke intensiivistanud. Ukraina on esitanud abitaotluskusi ka Ühendkuningriigile, Kanadale ja Jaapanile.