Zelenski: Ukraina kaits eelarve defitsiit ulatub 27 miljardi dollarini
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja peaminister Serhiõ Koretski teatasid 25. septembril, et riigi kaits eelarve aastane puudujääk on 27 miljardit dollarit. Valitsus otsib lahendusi sisemiseks ümberjaotamiseks ning loodab Euroopa Liidu ja IMF-i täiendavale toele.
Põhipunktid
- Zelenski sõnul on Ukraina kaits eelarve defitsiit sel aastal 27 miljardit dollarit
- Peaminister Koretski pidas 25. septembril kaitseministeeriumiga kohtumise puudujäägi katmiseks
- Puudujäägi peamine komponent on droonide ja rakettide rahastuse puudumine
- Kui droone ei tellita ja eeltasuta maksta oktoobris-novembris, ähvardavad tõsised probleemid jaanuaris-veebruaris
- Ligikaudu kolmandik 27 miljardist on ette nähtud droonide jaoks jaanuariks-märtsiks
- Osa summast tuleb katta sisemiste allikate arvelt olemasolevate programmide ümberjaotamise teel
- Zelenski palus Euroopa Komisjonil tuua 90-miljardilise krediidi teine osamakse ettepoole
Miks see on oluline
Ukraina juhtkond hoiatab avalikult 27-miljardilisest kaits rahastuse puudujäägist, mis võib mõjutada droonide, rakettide ja sõjaväe palga varustust aasta lõpus ning 2027. aasta alguses. Valitsus plaanib katta osa summast sisemise ümberjaotamise teel ning loodab kiirendatud välisrahastusele, eelkõige Euroopa Liidult. Lisaraha saamine on seotud seadusandlike reformidega, mida EL-i partnerid nõuavad, mistõttu parlamendi tegevus on kaits rahastamise eeltingimus.
Mis juhtus
President Zelenski teatas 25. septembril ajakirjanikele peetud audioühenduses, et Ukraina kaits eelarve aastane defitsiit on 27 miljardit dollarit. Tema sõnul katab puudujääk osaliselt sõjaväelaste rahalise toetuse, kuid peamiselt droonide ja rakettide rahastuse vajaduse oktoobriks, novembriks ja detsembriks; ligikaudu kolmandik summast on ette nähtud droonidele jaanuaris-märtsis tarneks. Samal päeval pidas peaminister Serhiõ Koretski kaitseministeeriumiga kohtumise, et arutada täiendava 27-miljardilise kaitsetaotluse katmist. Koretski sõnul tuleb osa summast katta sisemiste allikate arvelt olemasolevate programmide ümberjaotamise teel ning see ülesanne anti rahandusministeeriumile; samuti vajab osa vahenditest kohest eeltasumaksmist 2027. aasta esimesse kvartalisse planeeritud tarnete eest. Valitsus loodab Euroopa Liidu toele, kaitseministeeriumid peavad NATO riikide ja teiste partneritega otseläbirääkimisi, ning välisrahastuse avamine eeldab Verkhovna Rada-lt kindlate seaduste vastuvõtmist. Zelenski kinnitas, et on saanud EL-ilt ja IMF-ilt positiivse ja konstruktiivse reaktsiooni, kuid märkis, et IMF ei saa otseselt sõjalisi oste rahastada. Ta palus Euroopa Komisjonil tuua 90-miljardilise krediidi teine osamakse ettepoole ning viitas osa rahastuse võimalusele korraldada "droonitehingu" formaadis.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik esitatud allikad on Ukraina omad ning keskenduvad Ukraina valitsuse tegelastele – presidendile, peaministrile, rahandusministrile ja välisministriile – kui peamistele häältele defitsiidi ja diplomaatilise tegevuse teemal. Käsitlus rõhutab sisemist mehhanismi: peaministri kohtumist kaitseministeeriumiga, rahandusministeeriumi ülesannet jaotada vahendeid olemasolevate programmide vahel ümber ning vajadust, et Verkhovna Rada võtaks vastu konkreetsed seadused. Ukraina allikad toovad esile droonide ja rakettide tarnete operatiivse kiireloomulisuse, hoiatades jaanuari ja veebruari puudujääkude eest, kui tellimusi ja ettemakseid oktoobris-novembris ei tehta. Rahvusvaheliste partnerite puhul edastatakse valitsuse raamistust "positiivsest ja konstruktiivsest reaktsioonist" EL-ilt ja IMF-ilt ning välisministri eitamust, et läbirääkimised olid pingelised.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel on kaks peamist lahkhelit. Esiteks 27-miljardilise kaits eelarve defitsiidi numbri päritolu ja täpsus: president Zelenski viitab sellele kui kehtestatud, ent endine minister Mõhhailo Fedorov ütleb, et ei tea, kust see number pärineb. Teiseks Zelenski ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 23. septembri vestluse iseloomustus: Bloombergi allikas kirjeldas seda kui pingelist, kuid välisminister Andrõ Sõbiha eitas seda, nimetades selliseid teateid väljamõeldisteks ning iseloomustades vestlust sõbraliku ja konstruktiivsena.
Taust
1. septembril kuulutas peaminister Koretski Verkhovna Radas välja karmi säästurežiimi mittekaits eelarve kulutustele ning teatas 70 miljardi grivna ulatuses tuvastatud säästudest. 14. septembril hoiatas Koretski, et Ukraina riigieelarve olukord läheneb kriitilisele piirile ning et vajalike eelnõude vastuvõtmise viivitused võivad ohustada 29,5 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi saamist. 4. septembril ütles rahandusminister Serhiõ Marčenko, et Ukraina ei ole alates 2022. aasta täiemahulise sissetungi algusest olnud sellises pingelises eelarveolukorras. Aasta alguses otsustas kaitseministeerium kasutada teise poolaasta jaoks planeeritud vahendeid droonide ja muude vajaduste jaoks, mis aitas praeguse puudujäägi tekkele kaasa. EL-i liikmesriigid leppisid kokku Euroopa Rahu Fondi (EPF) kaudu 6,6 miljardi euro eraldamise tingimustes Ukrainale, kuid täiendavad väljamaksed on seotud Ukraina seadusandlusega.