Ukraina sõjaväeluure juht: Venemaa suudab sõda pidada 2027.–2028. aastani
Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure (HUR) juht Oleh Ivashchenko andis Ukrinformile intervjuu, milles hindas Venemaa sõjapotentsiaali. Tema sõnul kasutab Venemaa sõjas Ukrainaga palgasõdureid enam kui 40 riigist, kuid see ei lahenda Venemaa inimressursi puudust. Venemaa majandus on täismahulise sissetungi algusest nõrgem ning lepinguline värbamismudel on end ammendanud. Samas ei välista Ukraina luure, et Venemaal jätkub ressursse sõja pidamiseks 2027. ja 2028. aastal.
Põhipunktid
- HUR-i juhi Oleh Ivashchenko sõnul kasutab Venemaa sõjas Ukrainaga palgasõdureid enam kui 40 riigist, eelkõige Kesk-Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast.
- Palgasõdureid kasutatakse peamiselt Venemaa rünnakuüksustes ja saadetakse sageli venemaa sõjaväelaste ette.
- Osa palgasõdureid värvatakse petmise teel: nad tulevad Venemaale tööd otsima ja allkirjastavad lepingud, mõnikord aru saamata, mida nad allkirjastavad.
- Venemaa majandus on täismahulise sissetungi algusest oluliselt nõrgem; peamised probleemid on tööjõupuudus, kasvav föderaalse eelarve defitsiit ja halvenev pangandusseis.
- Ukraina luure ei välista, et Venemaal piisab ressursse sõja jätkamiseks 2027. ja 2028. aastal.
- Ivashchenko hinnangul on üle 60% Venemaa elanikkonnast sõja vastu; lepinguline värbamismudel on end ammendanud ning piirkondlikud eelarved ei suuda makseid enam rahastada.
- Ivashchenko sõnul on Ukraina luurel kindel info riikide kohta, kust Venemaale läheb elektroonikakomponente, masinaid ja spetsiaal-keemiat vahendusfirmade kaudu.
Miks see on oluline
Ivashchenko hinnang on Ukraina sõjaväeluure otsene seisukoht Venemaa sõjapotentsiaali kohta lähema kahe aasta vaates. See esitab Venemaa majandusnõrkuse, värbamispuudujäägi ja sisepoliitilise vastuseisu hoobadena, mille juures sanktsioonid ja rahvusvaheline koostöö võivad otsustavaks osutuda. Samal ajal sisaldab hinnang, et Venemaal võib ressursse jätkuda 2027.–2028. aastani, mis kalibreerib ootusi sõja võimaliku kestuse osas.
Mis juhtus
Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeluure (HUR) juht Oleh Ivashchenko andis Ukrinformile intervjuu, milles käsitles Venemaa sõjapidamisvõimet. Tema sõnul kasutab Venemaa sõjas Ukrainaga palgasõdureid enam kui 40 riigist, sealhulgas Kesk-Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Palkasõdureid kasutatakse peamiselt Venemaa rünnakuüksustes ning sageli saadetakse nad venemaa sõjaväelaste ette. Osa neist värvatakse petmise teel – nad tulevad Venemaale tööd otsima ja allkirjastavad lepingud, mõnikord aru saamata, mida nad allkirjastavad. HUR-i hinnangul ei lahenda palgasõdurid Venemaa inimressursi probleemi ja kompenseerivad kaotisi ainult osaliselt.
Ivashchenko märkis, et Venemaa majandus on täismahulise sissetungi algusest märkimisväärselt nõrgem. Peamiste probleemidena nimetas ta tööjõupuudust, kasvavat föderaalse eelarve defitsiiti ja halvenevat olukorda panganduses. Samas ei välista Ukraina luure, et Venemaal võib ressursse jätkuda sõja pidamiseks 2027. ja 2028. aastal.
HUR-i juhi sõnul on üle 60% Venemaa elanikkonnast sõja vastu; lepinguline värbamismudel on end suuresti ammendanud ja piirkondlikud eelarved ei suuda värbamismakseid enam rahastada. Ivashchenko märkis, et rahulolematus Venemaal eeldatavasti kasvab, kuid praegu on raske hinnata, kas tekib piisav protestipotentsiaal. Keskmised Venemaa päevased kaotused (tapetud ja raskelt haavatatud) ulatuvad tema sõnul 1200–1400 inimeseni, vahel kuni 1500-ni.
Ivashchenko rõhutas, et sanktsioonid peavad tõeliselt toimima ja et Ukraina vajab rahvusvaheliste partneritega ühist tööd, et vähendada Venemaa ressursse. Ukraina luure on tuvastanud riigid, kust Venemaale läheb elektroonikakomponente, masinaid ja spetsiaal-keemiat vahendusfirmade kaudu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik toodud allikad on Ukraina-meelsed ja toovad loo esitamise aluseks ametliku Ukraina luure (HUR-i juhi Oleh Ivashchenko) ja välisministeeriumi hinnangud. Käsitlus rõhutab Venemaa majanduslikku nõrkust, lepingulise värbamise ammendumist, sisepolist vastuseisu ning vajadust toimivate sanktsioonide ja rahvusvahelise koostöö järele. Kaotuste ja palgasõdurite arvulised hinnangud esitatakse Ukraina luure hinnangutena ilma väliste kontrollideta.
Taust
Ivashchenko intervjuu Ukrinformile on nende väidete ainus allikas, mis on omistatavad HUR-i juhile. Varasemas Ukraina presidendi avalduses, mida meedia on tsiteerinud, kutsuti Venemaad üles sõda 2027.–2028. aastal mitte jätkama – selle taustal on käesolev luurehinnang kaudselt raamistatud. Ukraina välisministeerium oli varem (16. augustil) teatanud täpsemaid arve Aafrika riikidest pärit värvatute kohta Venemaa relvajõududesse.