Trump: Putin soovib sõja lõpetamiseks tehingut sõlmida; samal päeval tabas Ukraina sihtmärki 2800 km kaugusel Venemaal
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval pärast Vladimir Putiniga peetud telefonikõnet, et Putin soovib sõja lõpetamiseks tehingut teha, ning pidas telefonikõnet "suurepäraseks". Samal ajal suurendas Ukraina oma kauglööke Venemaale – Ühendkuningriigi pinnal asuvast Novõi Urengojst Yamalis sai tulekahju – samal ajal kui Venemaa ründas mitut Ukraina piirkonda, hukkus vähemalt kuus inimest. Lisaks teatas Ukraina läänlastele 27 miljardi dollari suurusest eelarveaugust, mis ähvardab pingestada suhteid liitlastega.
Põhipunktid
- Trump väitis, et Putin "soovib tehingut teha" ja et kolmepoolne kohtumine temaga ja Zelenskiga "võib toimuda".
- Kreml nimetas Trumpi ja Putini tunniajalist kõnet "väga konstruktiivseks ja siiraks"; Putin kinnitas Trumpile, et tal pole "agressiivseid plaane" Euroopa suunas.
- USA, Ukraina ja Euroopa luureametnikud kahtlevad Putini siiras huvis sõda lõpetada.
- Zelenski teatas liitlastele, et Ukraina vajab käesolevaks aastaks täiendavalt 27 miljardit dollarit; Euroopa ametnikud küsimärgistavad kulutuste tõhusust.
- Ukraina droonirünnak tekitas tulekahju Yamali oblastis Novõi Urengojsi tööstusrajatises, umbes 2800 km kaugusel piirist – Ukraina erioperatsioonide vägede sõnul on see sügavaim löök Venemaal pärast 2022. aastat.
- Vastaspoolel tabasid Venemaa rünnakud mitut Ukraina piirkonda: Kiievis hukkus üks naine ja 16 sai vigastada, Mõkolajivis sai surma kaks ja vigastada 12 inimest, Sumõs hukkus kolm ja Kramatorskis sai viga üheksa inimest.
Miks see on oluline
Trumpi optimistlikud avaldused Putini "soovist tehingut teha" avavad võimaluse kahe- või kolmepoolseks tippkohtumiseks, kuigi USA, Ukraina ja Euroopa luure on sellise Putini huvi suhtes skeptilised. Samal ajal ähvardab Ukraina teavitatuks tehtud 27 miljardi dollari suurune eelarveauk koormata Kiievi suhteid liitlastega just hetkel, mil diplomaatiline protsess sõltub nende toest. Sõjategevus ei peatu: Ukraina kauglöök Yamalisse ja Venemaa rünnakud mitmes Ukraina piirkonnas näitavad, et sõjaline surve jätkub paralleelselt läbirääkimistega.
Mis juhtus
Kolmapäeval, 10. septembril 2026, ütles USA president Donald Trump pärast Vladimir Putiniga peetud telefonikõnet, et Putin soovib sõja lõpetamiseks tehingut teha; Trump pidas kõnet "suurepäraseks" ning märkis, et kolmepoolne kohtumine Putiniga ja Zelenskiga "võib toimuda". Kreml teatas tunniajalist kõnet kirjeldades kui "väga konstruktiivset ja siirast" ning edastas, et Putin kinnitas Trumpile, et tal puuduvad "agressiivsed plaanid" Euroopa suunas. Putin palus Vene-Ukraina sõja teemal veel kord presidendiväliste saadikute vahendusel läbirääkimisi jätkata: 5. septembril külastasid Steve Witkoff ja Jared Kushner Moskvas Putinit, 6. septembril saabusid nad esimest korda Ukrainasse kohtuma Zelenskiga, kes ütles, et külastuse eesmärk oli diplomaatiline protsess "lahti lukustada" ja et tutvustati mitut uut ideed, sealhulgas võimalikke deeskalatsioonikäike talveperioodiks.
The New York Times teatas Euroopa ametnike vahendusel, et Zelenski teatas liitlastele, et Ukraina vajab käesolevaks aastaks täiendavalt 27 miljardit dollarit; Euroopa ametnikud avaldasid kahtlust kulutuste tõhususe suhtes ja hoiatasid, et ootamatu taotlus võib Kiievi suhteid liitlastega keerulisemaks muuta.
Sõjatandril lõi Ukraina droon tulekahju Yamali oblasti tööstusrajatises Novõi Urengojsi piirkonnas, umbes 2800 km kaugusel piirist; Ukraina erioperatsioonide väed nimetasid seda sügavaimaks löögiks Venemaal pärast 2022. aastat. Samal päeval tabasid Venemaa rünnakud mitut Ukraina piirkonda: Kiievis hukkus üks naine ja linnapea Vitali Klõtško sõnul sai 16 inimest vigastada, Mõkolajivis sai surma kaks ja viga 12 inimest, Sumõs hukkus kolm ja Kramatorskis sai viga üheksa inimest.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus Qatari araabiakeelne allikas esitab loo kolme võrdse kaaluga lõimena: Trumpi väidetav poliitiline joondumine Putiniga, Ukraina droonilöök sügaval Venemaal ning jätkuvad Vene rünnakud Ukraina linnade vastu, lisades Euroopa ametnike kahtlused Putini kavatsuste ja Ukraina 27-miljardilise eelarveaugu osas ilma toimetuse kaaluta.
Kus kajastused lahknevad
Trumpi väide, et Putin "soovib tehingut teha", on vastuolus USA, Ukraina ja Euroopa luureametnike kahtlustega Putini siiras huvis sõda lõpetada. Yamali objekti tabanud droonirünnaku ulatuse kohta on lahknevusi: Ukraina ettevõte Fire Point väitis, et droon lendas üle 3300 km ja tabas sihtmärki, Ukraina erioperatsioonide väed teatasid kahe gaaskondensaadi töötlemisrajatise tabamisest, Yamalo-Nenetsi oblasti kuberner Dmõtri Artõhhov seevastu teatas, et kahjud piirdusid droonijäänustest põhjustatud tulekahjuga ning hukkunuid ega vigastatuid ei olnud, ja Moskva keeldus juhtumit kommenteerimast.
Taust
Moskva, Washington ja Kiiev on pidanud varasemaid kolmepoolseid läbirääkimisi, viimati veebruaris Genfis. CIA direktor John Ratcliffe kohtus augusti lõpus Moskvas Vene luureametnikega, et julgustada sõja lõpetamisele. Ukraine oli kuu alguses hoiatanud, et intensiivistab kauglööke, et muuta Vene õhuruum ohtlikuks. Novõi Urengoi, kuhu Ukraina löök tabas, asub otse Põhjaringjoonest lõuna pool ja seal elab umbes 100 000 inimest.