Leedu külmutas varad Venemaa oligarhidelt Fridmanilt ja Usmanovilt pärast nende eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast
Leedu külmutas riiklike sanktsioonide alusel varad Vene oligarhidelt Mihhail Fridmanilt ja Alisjer Usmanovilt, teatas välisminister Kęstutis Budrys 14. oktoobril sotsiaalvõrgustikus X. Budrys nimetas kahe oligarhi eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast valeks signaaliks ning rõhutas, et sanktsioonide survet Venemaa ja tema sõja toetajate vastu tuleb tugevdada.
Põhipunktid
- Leedu külmutas riiklike sanktsioonide alusel varad Mihhail Fridmanilt ja Alisjer Usmanovilt.
- Välisminister Kęstutis Budrys teatas otsusest 14. oktoobril sotsiaalvõrgustikus X.
- Fridman ja Usmanov eemaldati samal ajal ELi sanktsioonide nimekirjast, kui sanktsioone pikendati 36 kuu võrra kuni 22. septembrini 2029.
- Slovakkia ja Prantsusmaa survestasid Usmanovi eemaldamist nimekirjast; Prantsusmaa olevat tegutsenud pärast seda, kui Aserbaidžaan oli kinni pidanud vähemalt kaks Prantsuse kodanikku (Aserbaidžaani diplomaadid eitasid survet).
- Luksemburg survestas Fridmani eemaldamist; Fridman kaebab Luksemburgi vastu rahvusvahelises arbitraažis, nõudes kinnitatud varade eest 16 miljardi dollari suurust hüvitist.
- Ukraina presidentuuri sanktsioonipoliitika voliniku Vladislav Vlasiuki sõnul pakkus Ukraina välja nende asendamist nimekirjas oligarhide Vladimir Lisini ja Vladimir Potaniniga.
- Ukraina välisminister Andri Sibiha nimetas sanktsioonide leevendamist vastuvõetamatuks, öeldes, et nende nimekirja kandmise alused ei ole muutunud.
Miks see on oluline
Leedu ühepoolne samm näitab, et mõned ELi liikmesriigid ei nõustu sanktsioonide nõrgenemisega isikute suhtes, kes on seotud Kremliga. Juhtum paljastab ELi sisemisi lahkhelisid Vene isikute vastaste sanktsioonide üle: Slovakkia, Prantsusmaa ja Luksemburg survestasid delistimist, samas Leedu, Läti ja Eesti võtsid riiklikke vastumeetmeid. Delistimised on seotud kahepoolsete surveavalduste ja õigusvaidlustega: Prantsusmaa olevat tegutsenud pärast Aserbaidžaani survet ning Luksemburg seisab silmitsi Fridmani 16 miljardi dollari suuruse arbitraažinõudega. Ukraina ametnikud nimetasid sanktsioonide leevendamist vastuvõetamatuks, mis toob esile, kuidas need otsused riigi huve ja sanktsioonipoliitikat puudutavad.
Mis juhtus
Leedu välisminister Kęstutis Budrys teatas 14. oktoobril sotsiaalvõrgustikus X, et Leedu on riiklike sanktsioonide alusel külmutanud Vene oligarhide Mihhail Fridmani ja Alisjer Usmanovi varad. Budrys kirjeldas nende kahe eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast kui valet signaali ning kinnitas, et Leedu ei jäta olukorda tähelepanuta. Leedu oli varem keelanud Fridmanil ja Usmanovil riiki siseneda ning alustas riiklike sanktsioonide kohaldamist juba 25. septembrist. Samuti on Eesti kehtestanud oma sanktsioonid kummalegi oligarhile. Kontekstiks: 22. septembril pikendas ELi Nõukogu kolmeks aastaks ehk kuni 22. septembrini 2029 isiklikke sanktsioone umbes 3000 isiku ja üksuse vastu, kuid eemaldas samal ajal Fridmani ja Usmanovi nimekirjast. Slovakkia ja Prantsusmaa survestasid Usmanovi eemaldamist, Luksemburg Fridmani oma, ning Fridman kaebab Luksemburgi vastu rahvusvahelises arbitraažis, nõudes 16 miljardi dollari suurust hüvitist. Ukraina välisminister Andri Sibiha nimetas sanktsioonide leevendamist vastuvõetamatuks, ning presidentuuri sanktsioonipoliitika volinik Vladislav Vlasiuk teatas, et Ukraina pakkus nende asendamist nimekirjas oligarhide Vladimir Lisini ja Vladimir Potaniniga.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kümne Ukraina meediakanali ja agentuuri kajastust iseloomustab ühtne raamistik: Leedu riiklike sanktsioonide otsust käsitletakse ELi otsuse otsese vastusena ja noomituse. Leedu sammu rõhutatakse kui hüvitist tajutavale ELi poliitika nõrgenemisele ning tuuakse esile Leedu välisministri Kęstutis Budrysi sõnumeid, et delistimine andis vale signaali. Ukraina allikad toovad sanktsioonide põhjendamisel pidevalt esile Venemaa agressiooni konteksti Ukraina vastu ning viitavad Ukraina ametnike (Andri Sibiha) hinnangule, et sanktsioonide leevendamine on vastuvõetamatu.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on eriarvamusel selles, kas Prantsusmaa algatus Usmanovi sanktsioonidest vabastada tulenes Aserbaidžaani survest. Mitme aruande kohaselt tegutses Prantsusmaa pärast seda, kui Aserbaidžaan oli kinni pidanud vähemalt kaks Prantsuse kodanikku, samas kui Aserbaidžaani diplomaadid eitasid, et sellist survet oleks avaldatud – Reuters edastas selle eitamise.
Taust
22. septembril pikendas ELi Nõukogu 36 kuu võrra, kuni 22. septembrini 2029, isiklikke sanktsioone umbes 3000 isiku ja üksuse vastu, keda peetakse vastutavaks Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse ohustamise eest, kuid eemaldas samal ajal nimekirjast Fridmani ja Usmanovi. Slovakkia survestas Usmanovi eemaldamist; Prantsusmaa olevat liitunud nõudmisega, väidetavalt Aserbaidžaani surve tõttu pärast vähemalt kahe Prantsuse kodaniku kinnipidamist – Aserbaidžaani diplomaadid eitasid seda. Luksemburg survestas Fridmani eemaldamist; Fridman kaebab Luksemburgi vastu rahvusvahelises arbitraažis, nõudes kinnitatud varade eest umbes 16 miljardi dollari suurust hüvitist. Leedu oli varem kehtestanud kummalegi oligarhile riikliku sissesõidukeelu ja alustas riiklike sanktsioonide kohaldamist 25. septembrist, kaasa arvatud väidetavalt viieaastase sissesõidukeeluga. Eesti kehtestas samuti oma sanktsioonid kummalegi oligarhile ning Läti vastustas ELi delistimist ja teatas kavast kehtestada riiklikke piiranguid. ELi isiklikud sanktsioonid nõuavad kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt ja neid pikendatakse iga kuue kuu järel; pikendamisel üksmeele puudumisel langevad sanktsioonid automaatselt. Ukraina pakkus nimekirjast eemaldatud oligarhide asendamist Vene oligarhide Vladimir Lisiniga (NLMK) ja Vladimir Potaniniga (Nornickel).