Vene oligarhid uurivad Usmanovi ja Fridmani sanktsioonidest vabanemise juhtumit
Pärast Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast uurivad teised sanktsioonide alla kuuluvad Vene oligarhid nende juhtumit, loodates leida pretsedendi oma vaidluste jaoks. Usmanovi ja Fridmani vabastamine sai teoks Prantsusmaa ja Luksemburgi pikaajalise lobitöö tulemusena ning see ohustas peaaegu 3000 muu sanktsiooni pikendamist. Kokkuleppe järgi pikendati ülejäänud isikute ja ettevõtete piiranguid 36 kuu võrra.
Põhipunktid
- Usmanov ja Fridman said esimeste seas ELi sanktsioonidest vabastatud Vene oligarhide hulgas pärast Prantsusmaa ja Luksemburgi lobitööd.
- EL pikendas samal ajal ülejäänud umbes 3000 isiku ja ettevõtte sanktsioone 36 kuu võrra.
- Prantsusmaa kampaania Usmanovi toetuseks ähvardas blokeerida kogu sanktsioonide paketi uuendamise.
- Luksemburgil tuli Fridmani vastu seista umbes 16 miljardi dollari suurusele arbitraažinõudele.
- Azerbaidžaani president Ilham Alijev andis järgmisel päeval pärast ELi otsust andeks prantslasest Martin Ryanile, keda süüdistati spionaažis.
- Läti teatas riiklike sanktsioonide ettevalmistamisest Usmanovi ja Fridmani vastu; Ühendkuningriik kavatseb samuti piirangud säilitada.
- Bloombergi küsitletud Vene miljardärid loodavad Fridmani juhtumist eeskuju oma kohtuasjade jaoks.
Miks see on oluline
Usmanovi ja Fridmani eemaldamine ELi sanktsioonide nimekirjast on esimene selline juhtum ja võib olla teistele sanktsioonide all olevatele Vene miljardäridele eeskujuks oma õigusvaidlustes. Otsus näitab, kuidas üksikute liikmesriikide huvid — Prantsusmaa ja Luksemburgi puhul — kujundavad Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat. Ajaline kokkulange Azerbaidžaani poolt prantslasest kinnipeetu vabastamisega tõstatab küsimusi võimaliku tehingu kohta, mida Pariis ametlikult ei kinnita. Mitmed riigid, sealhulgas Läti, valmistavad ette riiklikke sanktsioone, et piirata oligarhide tegevust Euroopas hoolimata ELi tasandil tehtud otsusest.
Mis juhtus
Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman eemaldati ELi sanktsioonide nimekirjast pärast pikemaajalist lobitööd Prantsusmaalt (Usmanovi heaks) ja Luksemburgilt (Fridmani heaks). Kokkulepe saavutati, kuna Prantsusmaa kampaania Usmanovi toetuseks ähvardas blokeerida umbes 3000 muu sanktsiooni pikendamise; vastutasuks Usmanovi ja Fridmani eemaldamise eest pikendati ülejäänud isikute ja ettevõtete piiranguid 36 kuu võrra. Luksemburg seisis silmitsi Fridmani umbes 16 miljardi dollari suuruse arbitraažinõudega, milles ta süüdistab Luksemburgi investeeringute kaitse lepingu rikkumises ELi sanktsioonide jõustamisel. ELi otsusele järgnes järgmisel päeval Azerbaidžaani presidendi Ilham Alijevi otsus anda andeks prantslasest Martin Ryanile, keda süüdistati spionaažis Prantsusmaa kasuks; Prantsusmaa ei ole neid kahte sündmust avalikult seostanud, kuid allikate väitel käsitleti Usmanovi sanktsioonide tühistamist osana kokkulepetest Bakuuga. Bloombergi küsitletud Vene miljardärid ja nende lähiringkonnad uurivad Fridmani juhtumit, lootes selles pretsedenti. Riiklikul tasandil teatas Läti riiklike sanktsioonide ettevalmistamisest ning Ühendkuningriik kavatseb Ühendkuningriigi piirangud säilitada. Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik Vladislav Vlasiuk pakkus välja, et EL peaks Usmanovile ja Fridmanile kehtestama uued sanktsioonid, ning endine välisminister Volodõmõr Ohrõzko kutsus üles loobuma üksmeelsuse põhimõttest ja minema üle kvalifitseeritud häälteenamusele.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad Ukraina allikad toovad esile, et Vene oligarhid püüavad korrata Fridmani ja Usmanovi pretsedenti, et sanktsioonidest pääseda. Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik soovitab ELil kehtestada uued sanktsioonid, ning endine välisminister Ohrõzko kritiseerib otsust poliitiliselt motiveeritud tehinguna. Ukraina-meelsete lahendustena tuuakse esile riiklike sanktsioonide võimalust (Läti, Ühendkuningriik) ning üleminekut üksmeelsuselt kvalifitseeritud häälteenamusele ELi otsustusprotsessis.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selles, kas Usmanovi ja Fridmani sanktsioonide tühistamine oli seotud Azerbaidžaani otsusega anda andeks prantslasest Martin Ryanile: ZN.UA vahendab allikaid, kes väidavad, et Pariis sidus sanktsioonide eemaldamise kokkulepetega Bakuuga vangi vabastamise osas, samas kui LIGA.net esitab endise välisministri Ohrõzko hinnangu, et Prantsusmaa soovis „mingit spiooni" vabastada, võimalikuks sisepoliitiliseks eesmärgiks Macroni jaoks.
Taust
Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal on enamik jõukaid venelasi viinud oma varad ja ettevõtted tagasi Venemaale ning investeerinud kodumaistesse pankadesse, tarbijakäibesse, tööstusvaradesse ja tehnoloogiaettevõtetesse. Prantsusmaa kampaania Usmanovi toetuseks tekitas ELi liikmesriikide vahelisi vaidlusi, mis ähvardasid umbes 3000 muu sanktsiooni pikendamist; kokkuleppel pikendati neid 36 kuu võrra vastutasuks Usmanovi ja Fridmani eemaldamise eest. Luksemburgi vastu esitas Fridman umbes 16 miljardi dollari suuruse arbitraažinõude, väites, et Luksemburg rikkus investeeringute kaitse lepingut ELi sanktsioonide jõustamisega. Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik pakkus välja, et pärast Usmanovile ja Fridmanile piirangute kaotamist peaks EL kehtestama uued sanktsioonid; endine välisminister Volodõmõr Ohrõzko juhtis tähelepanu võimalusele, et ELi liikmesriigid saaksid riiklike piirangutega sisuliselt tühistada ELi otsuse, ning kutsus üles minema üksmeelsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamuse hääletamisele olulistes välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.