EL pikendas Ukraina-vastase sõja toetajate vastaseid isikuosi korraga kolmeks aastaks, kuid eemaldas nimekirjast Usmanovi ja Fridmani
Euroopa Liit pikendas isikuosi Ukraina-vastast sõda toetavate isikute ja ettevõtete vastu korraga 36 kuuks ehk kolmeks aastaks. Pikendamine nõudis raske kompromissina Vene oligarhide Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani eemaldamist nimekirjast. Sanktsioonide uuendamine nõuab endiselt kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt.
Põhipunktid
- EL pikendas isikuosi korraga 36 kuuks ehk kolmeks aastaks, varasema 6 või 12 kuu asemel.
- Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman eemaldati sanktsioonide nimekirjast kompromissi osana.
- Prantsusmaa nõudis Usmanovi eemaldamist nimekirjast riikliku julgeoleku kaalutlustel.
- Usmanoviga seotud jaht Dilbar, väärtuselt umbes 600 miljonit dollarit, on pärast sanktsioonide tühistamist sisuliselt EL-i kontrolli alt väljas.
- Mõlemad oligarhid jäävad Ukraina, USA, Kanada ja Ühendkuningriigi sanktsioonide alla.
- EL-i sektoripäraste sanktsioonide tähtaeg saabub 31. juulil 2027 ja nende pikendamine nõuab taas kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt.
- Sanktsioonipoliitika üle otsustamine toimub ühehäälselt, mistõttu EL-i otsused on haavatavad riikidevaheliste kaupade ja survemeetodite suhtes.
Miks see on oluline
Kolmeaastane pikendamine on märkimisväärne protseduuriline muutus: varasema pooleaastase või aastase tsükli asemel kinnitati sanktsioonid pikemaks perioodiks. Samas näitab kokkulepe, et EL-i sanktsioonide ühtsuse hoidmine on muutunud keeruliseks ja nõuab valusaid järeleandmisi. Usmanovi ja Fridmani eemaldamine tähendab, et sanktsioneeritud isikud pääsevad taas juurde külmutatud varadele, kinnisvarale ja luksusjahtidele. Juhtum illustreerib ka seda, kuidas ühehäälsuse nõue muudab EL-i otsused haavatavaks kahepoolsete riiklike huvide ja pantvangidiplomaatia suhtes, mis ei ole seotud sõjaga Ukrainas.
Mis juhtus
Euroopa Liit pikendas isikuosi Ukraina-vastast sõda toetavate isikute ja ettevõtete vastu korraga 36 kuuks ehk kolmeks aastaks. Pikendamine oli pikemaajaliste läbirääkimiste ja raske kompromissi tulemus. Kompromissi osana eemaldati sanktsioonide nimekirjast Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman. Prantsusmaa, kes on traditsiooniliselt olnud Ukraina võtmealliilane, nõudis Usmanovi eemaldamist riikliku julgeoleku kaalutlustel. Artikli hinnangul oli Prantsusmaa nõue osa avalikustamata kokkuleppest Aserbaidžaaniga: sanktsioonide tühistamine vahetati välja Prantsuse kodanike, sealhulgas spionaaži eest süüdi mõistetud Martin Ryani, vabastamise vastu. Isikupiirangute tühistamine tagab endistele sanktsioneeritud oligarhidele juurdepääsu finantskontodele, luksuskinnisvarale, ärilennukitele ja megajahutidele. Usmanoviga seotud jaht Dilbar, mis kuulub formaalselt Usmanovi õe Gulbakhor Ismailovaga seotud offshore struktuurile, on nüüd sisuliselt EL-i kontrolli alt väljas. 2024. aastal esitas Fridman Luxembourgile 16 miljardi dollari suuruse hagi tema varade külmutamise pärast; Luxembourgile loob Usmanovi sanktsioonidest vabastamine ohtliku pretsedendi, mis võib nõrgendada riigi positsiooni selles kohtuasjas.
Taust
EL-i sektoripäraste sanktsioonide kehtivusaeg saabub 31. juulil 2027 ja nende pikendamine nõuab taas kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt. Varem blokeerisid sanktsioone ja üritasid üksikuid venelasi nimekirjast eemaldada peamiselt Slovakkia ja Ungari. EL-is on hinnanguliselt külmutatud umbes 28 miljardi euro väärtuses eraõiguslikke Vene varasid. Läti, Leedu ja Eesti on juba riiklikul tasandil kehtestanud isikuosi Usmanovi ja Fridmani vastu. Saksamaal on Vene-vastaste sanktsioonide tühistamist pooldav AfD saavutanud kõrgeid tulemusi mitmetes liidumaa valimistel. Prantsusmaal on võimalus, et äärmusliku parempoolse poliitiku Marine Le Pen võidab järgmise aasta presidendivalimised. 2024. aastal esitas Fridman Luxembourgile 16 miljardi dollari suuruse hagi tema varade külmutamise pärast. Ismailova eemaldati EL-i sanktsioonide nimekirjast 2025. aasta märtsis ja 2026. aasta juunis otsustas Frankfurdi kohus, et võimud ei ole tõendanud jahti Dilbar seost Usmanoviga, mistõttu sellele sanktsioonid ei laiene; Frankfurdi kohtu otsus on edasi kaevatud.