EL pikendas Ukraina-vastase sanktsioonirežiimi vaid seitsmeks päevaks Slovakkia ja Prantsusmaa tõttu
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) pikendas 14. septembril Brüsselis seitsmeks päevaks sanktsioonirežiimi, mis puudutab Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumist. Uus tähtaeg on 22. septembri kesköö. Läbirääkimiste taga on Slovakkia ja Prantsusmaa nõue eemaldada sanktsioonide nimekirjast Vene oligarhid Mihhail Fridman ja Aliser Usmanov.
Põhipunktid
- Coreper pikendas 14. septembril sanktsioonirežiimi seitsmeks päevaks kuni 22. septembri keskööni
- Slovakkia nõuab Fridmani ja Usmanovi eemaldamist nimekirjast
- Prantsusmaa ühendas 11. septembril Usmanovi eemaldamise nõudega
- Sanktsioonide all on ka Vladimir Putin ja Sergei Lavrov
- Usmanov on olnud ELi sanktsioonide all alates 2022. aasta veebruarist
- Ebaõnnestumise korral kaotab kogu ELi Venemaa-vastane sanktsioonirežiim kehtivuse
Miks see on oluline
Küsimus ei puuduta ainult kahte oligarhi: ühehälsuse puudumine tähendaks kogu ELi Venemaa-vastase sanktsioonirežiimi automaatset lõppemist, mis on toimunud alates 2022. aastast. Seitsmepäevane pikendus viitab sellele, et läbirääkimised on ummikus ning Brüssel otsib aega kompromissi leidmiseks.
Mis juhtus
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) kogunes 14. septembri pärastlõunal Brüsselis, et pikenda sanktsioonirežiimi, mis on seotud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisega. Tavalise kuue kuu asemel otsustati pikendada režiimi vaid seitsmeks päevaks kuni 22. septembri keskööni. Põhjuseks on Slovakkia jätkuv nõue eemaldada sanktsioonidelt oligarhid Mihhail Fridman ja Aliser Usmanov. 11. septembril ühines Prantsusmaa Slovakkia palvele eemaldada Usmanov, viidates riiklikele julgeolekukaalutlustele ja rahvusvaheliste partnerite päringutele. Sanktsioonide nimekirjas on ka Vene president Vladimir Putin ja välisminister Sergei Lavrov. Eelmine pikendus toimus 14. märtsil, mil Slovakkia samuti viimase hetkeni nõudis Fridmani ja Usmanovi eemaldamist. Iiri eesistumine on nimetanud sanktsioonide pikendamist prioriteediks ja rõhutanud, et see on vajalik Vene sõjamasina õõnestamiseks. Diplomaatide sõnul loodetakse seitsmepäevase akna jooksul ühehälsuseni jõuda.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina meediakanalid ning nad raamistavad juhtumit kui ELi ühtsuse kriisina Venemaa sanktsioonide küsimuses. Ukraina keelne kajastus toob Slovakkia ja Prantsusmaa rolli esile ning nimetab sihtmärgiks olevad oligarhid Fridmani ja Usmanovi otse pealkirjades. Rõhutatakse ohtu, et kogu ELi sanktsioonirežiim võib kokku kukkuda, kui ühehälsust ei saavutata.
Kus kajastused lahknevad
Allikad esitavad Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise tähtaja erinevalt: ühe versiooni kohaselt oleks tähtaeg olnud 15. septembril, kuid 14. septembri Coreperi otsusega pikendati režiimi hoopis kuni 22. septembri keskööni.
Taust
Aliser Usmanov on olnud ELi sanktsioonide all alates 2022. aasta veebruarist. EL kirjeldab teda kui isikut, kellel on eriti tihedad sidemed Vene presidendiga ja kes on toetanud Vene ametnikke. Usmanov on vaidlustanud oma sisenemise sanktsioonide nimekirja Euroopa kohtutes. Eelmise sanktsioonide pikendamise ajal 14. märtsil survestas Slovakkia samuti viimase hetkeni Fridmani ja Usmanovi eemaldamist.