Kallas: EL ei taasta Usmanovi ja Fridmani sanktsioone lähitulevikus

Miks see on oluline

EL on andnud märku, et ei kavatse vaatamata Ukraina vastuseisule taastada kahe suure Vene oligarhi sanktsioone. Juhtum illustreerib, kuidas üksikud liikmesriigid (Prantsusmaa, Slovakkia, Luksemburg) saavad ELi sanktsioonipoliitikat mõjutada, ning kuidas mõned liikmesriigid (Leedu, Eesti) on vastanud riiklike sanktsioonide kehtestamisega.

Mis juhtus

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast ELi-Moldova assotsiatsiooninõukogu istungit, et EL ei kavatse lähiajal taastada Vene oligarhide Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani suhtes kehtivaid ELi sanktsioone. „Ma ei näe selle toimumist lähiajal nende kahe isiku puhul,“ ütles Kallas, kui talt küsiti Fridmani ja Usmanovi võimaliku sanktsioonide nimekirja tagasi kandmise kohta.

Kallas märkis, et EL töötab praegu välja umbes 1600 uut sanktsioonide lisakirjet ning et 2998 sanktsioonikirjet jäävad kehtima kolm aastat kahe nädala eest vastu võetud otsuste alusel, asendades varasema iga kuue kuu järel pikendamise nõude. Ta lisas, et liikmesriikidel on õigus teha ettepanekuid nimekirja lisatavate isikute kohta ning lõpliku otsuse teevad liikmesriigid ise.

Usmanov ja Fridman eemaldati ELi sanktsioonide nimekirjast 22. septembril. Usmanovi eemaldamist lobisid Slovakkia ja Prantsusmaa. 22. septembril pikendasid ELi suursaadikud sanktsioone kolmeks aastaks umbes 3000 isiku ja üksuse suhtes, kelle tegevus ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust; meetmed kehtivad kuni 22. septembrini 2029.

Ukraina välisminister Andrii Sybiha on kinnitanud, et Ukraina kavatseb taotleda Usmanovi ja Fridmani sanktsioonide taastamist. Leedu ja Eesti on kehtestanud mõlemale oligarhile riiklikud sanktsioonid.

Kus kajastused lahknevad

Allikad on erineval seisukohal selle kohta, miks Prantsusmaa survestas Usmanovi sanktsioonide tühistamist. Mitmete meediaväljaannete teatel tegutses Prantsusmaa Aserbaidžaani surve all pärast Prantsuse kodanike kinnipidamist sellel riigil, samas Aserbaidžaani diplomaadid Reutersi andmetel eitasid seda seost.

Taust

22. septembril pikendasid ELi suursaadikud kolmeks aastaks isiklikke sanktsioone umbes 3000 isiku ja üksuse vastu, kelle tegevus ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust; meetmed kehtivad kuni 22. septembrini 2029. Samal päeval jäeti Usmanov ja Fridman ELi sanktsioonide nimekirjast välja. Usmanovi eemaldamist lobisid Slovakkia ja Prantsusmaa; meediaväljaannete teatel oli Prantsusmaa tõuge seotud Aserbaidžaaniga pärast Prantsuse kodanike kinnipidamist, ehkki Aserbaidžaani diplomaadid eitasid seda. Varsti pärast nimekirjast välja arvamist andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuandeks Prantsuse kodanikule, kes oli 2023. aasta detsembris süüdi mõistetud spionaažis. Luksemburg nõudis samuti Fridmani sanktsioonide tühistamist; Fridman kohtab Luksemburgi rahvusvahelises vahekohtus, nõudes 16 miljardi dollari suurust hüvitist külmutatud varade eest.