Slovakkia peaminister Fico: Slovakkia ei täida NATO artikli 5 kohustust Venemaa rünnaku korral
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles 17. septembril Prešovis haigla ees peetud kõnes, et ei kavatse täita NATO Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kohustusi ega osaleda liitlaste kaitsmises Venemaa rünnaku korral. Fico süüdistas Euroopa liidreid sõjakas retoorikas, ei maininud kõne jooksul kordagi Venemaad kui agressorit ning teatas, et sõidab 18. septembril Kyivisse kohtuma Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi ja peaministri Serhi Koreckõiga.
Põhipunktid
- Fico teatas, et ei kavatse täita NATO artikli 5 kohustust ega kaitsta liitlasi Venemaa rünnaku korral.
- Kõnes Prešovis haigla ees ta ei maininud kordagi Venemaad kui agressorit ega sõjalist ohtu Euroopale.
- Fico süüdistas Euroopa liidreid sõjakas retoorikas ja küsis: «Kelle pärast me sõdime? Kellega?»
- Fico sõnul ei kujuta ta ette, et Slovakki kästaks saata 5000 või 10 000 sõdurit võitlema teadmata kelle, miks ja mille eest.
- Slovakkia peaminister kinnitas, et Slovakkia hindab NATO liikmesust ja peab oma kohustustest kinni, kuid tema eesmärk on hoida riik sõjakonfliktist eemal.
- Fico sõnul pole olukord üleeuroopalise sõja ohust kunagi varem olnud nii tõsine ja pingeline kui praegu.
- 18. septembril on Ficol kavas Kyivi-visiit, kus ta kohtub Zelenskõi ja uue peaministri Serhi Koreckõiga.
Miks see on oluline
Fico avaldas NATO liikmesriigi peaministrina keeldumist täita alliansi keskset kollektiivse kaitse kohustust ette, ning jättis Venemaa mainimata, süüdistades samal ajal Euroopa liidreid sõjakas retoorikas. Ukraina meedia näeb seda sammuna, mis on kooskõlas Moskvaga. Märkused tehti ajal, mil eelnevatel nädalatel oli NATO territooriumil toimunud rida Vene drooniintsidente ja kahtlustatavaid sabotaažitegusid ning vahetult enne Fico Kyivi-visiiti.
Mis juhtus
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles 17. septembril Prešovis haigla ees tudengite ja töötajate ees peetud kõnes, et ei kavatse täita NATO Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 kohustusi ega osaleda liitlaste kaitsmises Venemaa rünnaku korral. Ta küsis, kas keegi kujutab ette, et Slovakki kästaks saata 5000 või 10 000 sõdurit võitlema teadmata kelle, miks ja mille eest, ning kinnitas, et peaministrina teeb ta kõik, et Slovakkiat ei tõmmataks sõjakonflikti. Fico rääkis, et Slovakkia hindab NATO liikmesust ja peab kinni oma kohustustest, kuid nimetas olukorda üleeuroopalise sõja ohu osas tõsisemaks ja pingelisemaks kui kunagi varem. Kõne jooksul ei maininud ta kordagi Venemaad kui agressorit ega sõjalise ohu allikat Euroopale, vaid süüdistas Euroopa liidreid sõjakas retoorikas. Päev hiljem, 18. septembril, on Ficol kavas Kyivi-visiit, kus ta kohtub Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi ja peaministri Serhi Koreckõiga. Ukraina meedia paigutab sündmuse laiemasse konteksti: Fico on alates 2023. aasta sügisest peaministrina tulles peatanud Slovakkia sõjalise abi Ukrainale, vastustanud Ukraina NATO-liikmesust ja juunis 2026 seisnud kategooriliselt vastu suuremahulisele edasisele toetusele Ukrainale enne juuli NATO tippkohtumist Ankaras.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik seitse tsitaatide aluseks olevat artiklit pärinevad Ukraina väljaannetest, mis on valdavalt ukraina keeles. Pealkirjad rõhutavad, et Fico keeldus liitlasi kaitsmast Venemaa rünnaku korral, ning tsiteerivad tema retoorikat, mis lükkab tagasi kollektiivse kaitse idee, raamistades seda Venemaa-meelse hoiakuna. Kaastööd seovad kõne Fico väljakuulutatud Kyivi-reisiga ning paigutavad selle tema varasema sõjalise abi katkestamise, Ukraina NATO-vastase seisukoha ja juuni 2026 Ankara eelse toetusvastase hoiaku kõrvale. Artiklid seavad kõne kõrvuti viimaste Vene drooni- ja hübriidintsidentidega NATO territooriumil (Poola, Taani, Leedu, Saksamaa, Slovakkia ise), esitledes keeldumist osana aktiivsest Vene survest alliansile. Mitmed kaastööd rõhutavad, et Fico ei maininud kordagi Venemaad kui agressorit, ning esitavad selle vaikimise osana laiemast mustrist, millega Fico on õigustanud Venemaa sissetungi.
Kus kajastused lahknevad
Allikates on erinevusi selles, kas Fico esitas oma keeldumise NATO kohustustest loobumisena või Slovakkia õigusena ise otsustada, kuidas kohustusi täita. Samuti esineb Ukraina peaministri nime transkriptsioonivariante (Koretsky, Koreckyi, Koretskyi) Fico 18. septembri Kyivi-kohtumise kontekstis.
Taust
NATO Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 näeb ette kollektiivse kaitse põhimõtte: relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liitlaste vastu, kuid abi konkreetse vormi otsustab iga liikmesriik ise. Alates 2023. aasta sügisest peaministri toolile naasnud Fico peatas sõjalise abi Ukrainale ja on korduvalt teinud avaldusi, mida Ukraina allikad kirjeldavad Venemaa sissetungi õigustavatena. 2024–2025 vastustas ta süstemaatiliselt Ukraina NATO-liikmesust ähvardas vetostada ning juunis 2026 seisis kategooriliselt vastu suuremahulisele edasisele finants- ja sõjalisele toetusele Ukrainale enne juuli NATO tippkohtumist Ankaras. Kõnet eelnenud nädalatel toimus NATO territooriumil rida Vene intsidente: 13. septembril lõi droon reisirongi lokomotiivi Jahhodõni jaamas Poola piiri lähistel, 14. septembril tulistati Taani sõjaväe helikopterit signaalrakettidega Vene fregatilt, 15. septembril tulistati Leedu kohal alla Vene droon ning 17. septembril teatas Poola peaminister Donald Tusk, et veel üks Vene droon kukkus Ukraina-Poola piiri lähedusse. Augustis teatas Slovakkia politsei, et oli ennetanud Skyeton UAV tehase süütamise katses Ida-Slovakkias ja vahistanud kolm võõramaalast; ettevõte seostas intsidenti Venemaaga. Enne Ficost peaministriks saamist oli Slovakkia andnud Ukrainale alates täiemahulise sissetungi algusest 13 sõjalise abi paketti koguväärtusega umbes 671 miljonit eurot ja ligi kümme MiG-29 lennukit. Fico märkis oma kõnes, et Bratislava panustab Ukraina energia infrastruktuuri taastamisse umbes 100 miljoni euro suuruse programmiga ja kutsus üles aktiivsemale diplomaatiale sõja lõpetamiseks.