Macron andis valitsusele korralduse koostada kava Prantsusmaa kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks Vene hübriidrünnakute eest
Prantsuse president Emmanuel Macron andis 18. septembril valitsusele korralduse koostada kava kriitilise infrastruktuuri ja kaitsetööstuse kõige tundlikumate objektide kaitsmiseks Vene droonirünnakute ja küberrünnakute eest. Korraldus järgnes Elysee palees toimunud kohtumisele parlamendierakondade juhtide ja 2027. aasta presidendivalimiste kandidaatidega, kus Macron nimetas Vene hübriidohu viimaste nädalate jooksul intensiivistunud ning lubas Prantsusmaa vastust.
Põhipunktid
- Macron andis 18. septembril valitsusele korralduse koostada kava kriitilise infrastruktuuri ja kaitsetööstuse objektide kaitsmiseks drooni- ja küberrünnakute eest.
- Macron nimetas viimaste nädalate näideteks droonirünnaku Kiiev–Varssavi reisirongile, drooni Leipzigi lennujaamas, mille Saksa luure seostab Vene GRU-ga, signaalraketi tulistamise Taani fregati lähedale ning mitmeid Euroopa õhuruumipealdisi.
- Macron lubas, et Prantsusmaa vastab Vene hübriidrünnakutele, kuid ei täpsustanud, milline vastus see on.
- Siseminister kutsus kokku piirkondlike prefektide kohtumise, et tõsta valvsust Vene hübriidrünnakute vastu.
- Macron kinnitas, et Prantsusmaa jätkab Ukraina toetamist ja nimetas seda Prantsusmaa julgeoleku ning õiglase ja kestva rahu eeltingimuseks.
- Prantsusmaa on koos Ühendkuningriqqga „Tahtlike koalitsiooni“ kaastoetaja ning Macron teatas, et lähiajal toimuvad Euroopas koalitsiooni tugevdamise õppused.
Miks see on oluline
Macroni samm tõstab Vene hübriidohu Prantsusmaa valitsuseüleseks prioriteediks ja seob infrastruktuuri kaitse otseselt Ukraina toetamise jätkamisega. Kava koostatakse koostöös luureteenistuste, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja piirkondlike prefektidega, mis viitab terviklikule riiklikule lähenemisele. Macron seostas ohu Kremli pingutustega õõnestada Ukraina toetust, muutes hübriidtegevuse kauge mure asemel otseseks Prantsusmaa ja Euroopa julgeolekuküsimuseks.
Mis juhtus
Prantsuse president Emmanuel Macron andis reedel, 18. septembril valitsusele korralduse koostada kava Prantsusmaa kriitilise infrastruktuuri ja kaitsetööstuse kõige tundlikumate objektide kaitsmiseks droonirünnakute ja küberrünnakute eest. Korraldus järgnes Elysee palees toimunud kohtumisele parlamendierakondade juhtide ja 2027. aasta presidendivalimiste kandidaatidega; sellel osalesid ka peaminister Sébastien Lecornu, Prantsuse luure- ja julgeolekuteenistuste juhid ning energia peadirektor. Macron ütles, et Vene hübriidoht eurooplaste ja Prantsusmaa vastu on viimastel nädalatel intensiivistunud, ning nimendas näidetena droonirünnakut Kiiev–Varssavi reisirongile, drooni Leipzigi lennujaamas, signaalraketi tulistamist Taani fregati lähedale ja mitmeid Euroopa õhuruumipealdisi. Macron lubas, et Prantsusmaa vastab Vene hübriidrünnakutele, kuid ei täpsustanud, milline vastus see on, ja kinnitas, et Ukraina toetamine on Prantsusmaa julgeoleku ning õiglase ja kestva rahu eeltingimus. Pärast kaitsus- ja rahvusliku julgeoleku nõukogu istungit andis peaminister ministritele ja ametkondadele vastavad korraldused, siseminister kutsus kokku kaitsetsoonide prefektid, et tõsta valmisolekut Vene hübriidrünnakute vastu, ning Macron tuletas meelde, et Prantsusmaa ja Ühendkuningriik juhivad ühiselt „Tahtlike koalitsiooni“, mille tugevdamiseks korraldatakse lähiajal Euroopas õppused.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Macron seostas oma korralduse laiema Euroopahtöö kontekstiga, nimetades 13. septembri droonirünnakut Kiiev–Varssavi reisirongile, drooni Leipzigi lennujaamas, mille Saksa luure seostab Vene GRU-ga, signaalraketi tulistamist Taani fregati lähedale ning korduvaid õhuruumipealdisi mitmes Euroopa riigis. Poola peaminister Donald Tusk teatas luureandmetele viidates Vene plaanidest hübriidlöökideks Ukraina toetavate riikide vastu, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas uut ELi julgeolekustrateegiat, mis täiendaks NATO lepingu artiklit 4. Macroni sõnul on Prantsusmaa jätkuvalt valmis toetama Ukrainat ja osalema „Tahtlike koalitsiooni“ tugevdamises.
Taust
Prantsusmaa oli üks esimesi Euroopa riike, kes asutas Viginum'i nimelise eriteenuse välisdigitaalse sekkumise tuvastamiseks. Hiljutiste intsidentide hulka kuuluvad Vene droonid, mida on leitud Moldovast, Rumeenias, Lätis, Eestis, Poolas ja Leedus, Saksamaal uuritud kahtlustatavad sabotaaži- ja spioonijuhtumid, sh katsed rünnata sõjaväeabi tarneid Ukrainasse ja DHL-i logistikakeskuse saadetise süütamine, ning Taani luure teated Vene sabotaažiplaanidest Taani kaitsetööstuse ettevõtete vastu. Prantsuse luureteenistused valmistuvad suuremahuliste Vene rünnakute võimaluseks alates 2027. aasta sügisest, pikema horisondiga kuni 2030. aastani; konfidentsiaalses märkmes, mida nägi France Télévisions, on võimalike sihtmärkide seas nimetatud elektrijaamad ja -võrgud, raudteed, telekommunikatsioonivõrgud ning joogivee jaotussüsteemid.