ELi ja liikmesriikide saatkonnad jäävad Kiievisse pärast Vene ähvardust massilöökidega
Vene välisministeerium hoiatas 3. oktoobril välismaalasi ja diplomaatilise personali Kiievist lahkuma, ähvardades uute massilöökidega pealinnas. ELi suursaadik Kateryna Maternova kinnitas 4. oktoobril, et ELi delegatsioon ja kõik 25 ELi liikmesriigi saatkonda jäävad Kiievisse. Poola, Eesti ja Itaalia ning mitmed teised riigid teatasid samuti oma diplomaatilise kohaloleku jätkumisest.
Põhipunktid
- Vene välisministeerium kutsus 3. oktoobril välisdiplomaate Kiievist lahkuma ja ähvardas uute massilöökidega
- ELi suursaadik Kateryna Maternova teatas 4. oktoobril, et ELi delegatsioon ja kõik 25 ELi liikmesriigi saatkonda jäävad Kiievisse
- Poola ja Eesti välisministeeriumid kinnitasid, et nende saatkonnad jätkavad tööd Kiievis
- Ukraina välisminister Andri Sybiha tänas kümneid diplomaatilisi esindusi, kes jäävad pealinna
- President Volodõmõr Zelenski ütles 3. oktoobril Reutersile, et Ukraina relvajõud intensiivistavad rünnakuid Vene naftatöötlemistehaste vastu
- EL on heaks kiitnud 28,3 miljardi euro suuruse kaitsehangete plaani Ukrainale ning eraldi 6,6 miljardit eurot sõjalist abi
- The Guardian teatas 2. oktoobril, et lääne diplomaadid arutavad eraviisiliselt plaane viia saatkonnad üle Lvivi või Ida-Poola
Miks see on oluline
Vene otsene ähvardus välisdiplomaatidele Kiievis on katse murda lääne poliitiline ja sümboolne kohalolek Ukraina pealinnas. ELi institutsioonide ja mitmete riikide koordineeritud avalik keeldumine Kiievist lahkuda annab märku jätkuvast diplomaatilisest pühendumusest hoolimata ähvardusest. Samas viitavad meedia andmed, et osa saatkondi valmistab eraviisiliselt ette evakuatsiooniplaane, mis näitab, et avalik seisukoht võib kaasneda riskijuhtimisega taustal. Ukraina ametnikud ja EL raamistasid ähvarduse kui katset nõrgestada Euroopa toetust Ukrainale, tõstes iga vaikse evakuatsiooni poliitilist hinda.
Mis juhtus
Vene välisministeerium andis 3. oktoobril välja avalduse, milles kutsus välismaalasi, sealhulgas diplomaatilise missiooni personali, Kiievist lahkuma, hoiatades uute massilöökide eest Ukraina pealinna vastu. Avalduses märgiti, et vastutus võimalike negatiivsete tagajärgede eest lasub täielikult neil, kes hoiatust eiravad. Järgmisel päeval, 4. oktoobril, teatas ELi suursaadik Ukrainas Kateryna Maternova, et ELi delegatsioon, ELi nõuandmissioon ja kõik 25 ELi liikmesriigi saatkonda jäävad Kiievisse. Maternova postitas platvormile X avalduse, kus kinnitas, et ELi esindus jääb ning ähvardused ei peata Euroopa toetust Ukrainale. Ta iseloomustas Venemaa ähvardust märgina pettumusest, et Moskval pole saavutatud eelist lahinguväljal, ning hoiatas Venemaad mitte proovima Viini konventsioonide tugevust. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Christian Wigand kinnitas, et ELi delegatsioon jätkab Kiievis tööd muutusteta, ning nimetas ähvardust katseks hirmutada Euroopat Ukraina toetuse vähendamiseks. Poola ja Eesti välisministeeriumid teatasid samuti, et nende saatkonnad jäävad Kiievisse, ning lubasid jätkata survet Kremlile koos liitlastega. Itaalia suursaadik Carlo Formosa kutsus Venemaad üles järgima Viini konventsiooni. Ukraina välisminister Andri Sybiha tänas kümneid riike ja ELi nende diplomaatilise kohaloleku jätkamise eest, nimetades Vene hirmutamiskampaaniat ebaõnnestunuks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina ametlikud allikad rõhutavad välisminister Andri Sybiha avaldust, milles ta tänas nimeliselt kümneid diplomaatilisi esindusi — Belgia, Läti, Soome, Slovakkia, Austria, Albaania, Leedu, Poola, Saksamaa, Eesti, Itaalia, Prantsusmaa ja ELi — nende julguse eest jääda Kiievisse. Ukraina kaitses diplomaatilist kohalolekut pidevana, lükates ümber meediakajastused võimalikest evakuatsiooniplaanidest: välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi sõnul ei ole ministeerium saanud ühtegi sellist taotlust ega teadet välisdiplomaatidelt. Ukraina raamistuses on Vene hoiatus seotud Ukraina teatega intensiivistada rünnakuid Vene naftatöötlemistehaste vastu, mis asetab ähvarduse laiemasse eskaleeruva lahinguvahetuse konteksti. President Zelenski sõnul on Vene löökide eesmärk sundida Kiievi ja teiste linnade elanikke lahkuma.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
ELi institutsioonilised hääled — suursaadik Maternova ja pressiesindaja Wigand — raamistasid ähvarduse kui katset hirmutada Euroopat Ukraina toetuse vähendamiseks. Poola ja Eesti välisministeeriumid ning Itaalia suursaadik andsid välja eraldi avaldused, milles kinnitasid oma saatkondade kohalolekut, hoiatasid Venemaad mitte proovima Viini konventsiooni tugevust ning lubasid jätkata survet Moskvale koos liitlastega. The Guardiani 2. oktoobri reportaaž viitas aga lõhele avaliku seisukoha ja eraviisilise riskijuhtimise vahel: kuigi diplomaadid avalikult rõhutavad, et lahkumine annaks Moskvale propagandavõidu, kinnitasid nad eravestlustes, et valmistatakse ette kontingentsiplaane, mille peamiseks ajendiks oleksid sihitud Vene rünnakud diplomaatiliste hoonete vastu. EL eraldas Ukrainale 28,3 miljardit eurot kaitsehangeteks ja veel 6,6 miljardit eurot sõjaliseks abiks ning mõistis hukka eraldi Vene dokumendi NATO-le, milles ähvardati tuumaarsenali kasutamisega, kui liit püüaks Kaliningradi piirkonda isoleerida.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel selles, kas The Guardian avaldas reportaaži lääne diplomaatide kontingentsiplaanidest 2. või 3. oktoobril. Samuti on lahknevusi selles, kas eelmine sarnane Vene hoiatus välisdiplomaatidele anti mais 2025 või 2026 ning kas riigijuhid lükkasid selle tagasi või jäid diplomaatilised esindused lihtsalt pealinna. Lisaks erinevad allikad selle poolest, kas 28. septembri ELi sanktsioonid olid konkreetselt seotud Ukraina laste väljasaatmisega või eraldi paketiga, mida käsitleti samal nädalal.
Taust
Venemaa andis sarnase hoiatuse välisdiplomaatidele 2025. aasta mai lõpus, pärast mida saatkonnad Kiievist ei lahkunud. Samal nädalal teatas The Guardian, et lääne diplomaadid arutavad eraviisiliselt plaane viia saatkonnad üle Lvivi või Ida-Poola. Vene hoiatus järgnes päeval, mil president Zelenski ütles Reutersile, et Ukraina intensiivistab rünnakuid Vene naftatöötlemistehaste vastu. EL mõistis hukka eraldi Vene dokumendi NATO-le, milles ähvardati võimaliku tuumaarsenali kasutamisega juhul, kui liit püüaks Kaliningradi piirkonda isoleerida. 28. septembril kehtestas EL uued sanktsioonid Venemaa vastu seoses Ukraina laste väljasaatmisega.