Sikorski: NATO peab olema valmis otsustavaks vastuseks Vene hübriidrünnakutele
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles ajalehele Financial Times Londoni-visiidi ajal, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute vastu Euroopas. Ta tegi ettepaneku sulgeda Vene konsulaadid, piirata Vene diplomaatide liikumist, nõuda biomeetrilisi passe kõigilt Venemaa kodanikelt ELi sisenedes ning vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. Sikorski märkis, et tapmiste tõenäosus kasvab, kuna Venemaa laiendab Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks suunatud operatsioone.
Põhipunktid
- Poola välisminister Radosław Sikorski ütles Financial Timesile, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute suhtes Euroopas.
- Sikorski märkis, et NATO-l puudub eelnevalt kokku lepitud definitsioon piiriülese rünnaku kohta ning küsimus, millal Venemaa on läinud liiga kaugele, vajab tõsist arutelu.
- Poola ja Eesti on pärast Venemaa droonide ja hävituslennukite õhuruumirikkumisi juba kutsunud esile NATO Põhja-Atlandi lepingu artikli 4.
- Sikorski kutsus liitlasi üles reageerima Kremlile omistatud rünnakutele Vene konsulaatide sulgemise, diplomaatide liikumispiirangute ja diplomaatilise esindatuse vähendamise teel; Poolas ei ole enam ühtegi Vene konsulaati.
- Sikorski soovitas, et kõigil ELi sisenejatel Venemaa kodanikel peaksid olema biomeetrilised passid, ning toetas üleskutseid vähendada venelastele väljastatavaid ELi turismiviisumeid.
- Sikorski tegi avaldused Londoni-visiidi ajal ning ütles kavatsevat veenda Briti valitsust kutsuma Poola järgmise aasta Manchesteri G20 tippkohtumisele.
Miks see on oluline
Poola välisministri avaldus kujundab NATO tasandi poliitilist arutelu selle üle, kuidas liit peaks vastama juhul, kui Vene hübriidoperatsioonid põhjustavad Euroopas ohvreid. See seob Vene hübriidtegevuse otseselt kampaaniaga, mille eesmärk on õõnestada Euroopa toetust Ukrainale, muutes konflikti laiema Euroopa julgeolekuküsimuse raamistuseks. Samuti edendab see konkreetseid ühepoolseid ja ELiüleseid meetmeid (konsulaatide sulgemine, diplomaatide piirangud, biomeetrilised passid, viisumite vähendamine), mis võivad kitsendada Vene luureoperatsioonide ruumi liitlaste territooriumil. Avalduse teeb eriti mõjukaks asjaolu, et selle tegi rindejoone NATO riigi välisminister, kes on juba artikli 4 konsultatsioonid esile kutsunud.
Mis juhtus
Poola välisminister Radosław Sikorso ütles Londoni-visiidi ajal ajalehele Financial Times antud intervjuus, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute vastu Euroopas. Ta märkis, et tapmiste tõenäosus kasvab, kuna Venemaa laiendab operatsioone, mille eesmärk on destabiliseerida Euroopa ühiskondi, ning et NATO-l ei ole eelnevalt kokku lepitud definitsiooni selle kohta, mis kujutab endast piiriülest rünnakut. Sikorski kutsus liitlasi üles reageerima Kremlile omistatud rünnakutele Vene konsulaatide sulgemise, diplomaatide liikumispiirangute ja diplomaatilise esindatuse üldise vähendamise teel. Ta märkis, et Poolas ei ole enam ühtegi Vene konsulaati, ning soovitas nõuda biomeetrilisi passe kõigilt Venemaa kodanikelt ELi sisenedes ja vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. Samuti ütles Sikorski, et kavatseb veenda Briti valitsust kutsuma Poola järgmise aasta Manchesteri G20 tippkohtumisele, ning märkis, et Varssavi on valmis toetama Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tihedamaid sidemeid. Avalduse taustaks on Poola ja Eesti poolt juba esile kutsutud NATO artikli 4 konsultatsioonid pärast Vene droonide ja hävituslennukite õhuruumirikkumisi ning lääne luureteenistuste hoiatused Vene sihtivate rünnakute eskaleerumise eest Euroopa kaitsetööstuse juhtide vastu.
Taust
NATO Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 võimaldab liikmesriigil taotleda liitlaste kõrgetasemelisi konsultatsioone; Poola ja Eesti on selle pärast Vene õhuruumirikkumisi juba esile kutsunud. Artikkel 5 ehk liidu kollektiivse kaitse klausel on käivitatud ainult ühe korra — USA poolt pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid. Sikorski märkis, et artikkel 5 ei tähenda automaatset sõtta astumist ja et selle sõnastus on teadlikult jäetud ebatäpseks. ELi välispoliitika juht Kaja Kallas ütles septembris, et ELi riigid võiksid tugevdada kontrolli Vene diplomaatide liikumise üle Schengeni alal, keelata viisad endistele Vene sõjaväelastele ning vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. ELi välisasjade nõukogu pidi 12. oktoobril arutama täiendavaid piiranguid Vene diplomaatide liikumisele, sealhulgas võimalust keelata täielikult reisimine väljaspool akrediteerimisriiki. Lääne luureteenistused on teatanud Euroopa kaitsetööstuse juhtidele suunatud Vene sihtivate rünnakute eskaleerumisest.