EL eemaldas sanktsioonide nimekirjast Vene oligarhi Usmanovi ja Fridmani, pikendades üldist režiimi 36 kuuks
22. septembril otsustas ELi Nõukogu pikendada Ukraina-vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuuks (kuni 22. septembrini 2029), kuid eemaldas samal ajal sanktsioonide nimekirjast Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Eemaldamise ajasid ette Prantsusmaa ja Slovakkia (Usmanovi puhul, viidates „riiklikule julgeolekule“) ning Luksemburg (Fridmani puhul). Päev hiljem andis Aserbaidžaan armu Prantsusmaa kodanikule Martin Ryanile. Ukraina nimetas otsust „häbiväärseks ja põhjendamatuks“ ning tegi ettepaneku lisada sanktsioonide alla Vladimir Lisin ja Vladimir Potanin. Eesti, Läti ja Leedu kehtestasid Usmanovile ja Fridmanile riiklikud sanktsioonid.
Põhipunktid
- 22. septembril pikendas ELi Nõukogu Ukraina suveräänsust kahandavate isikute vastaseid piiranguid 36 kuuks – kuni 22. septembrini 2029 – esimest korda rohkem kui kuue kuu kaupa.
- Sama otsusega eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman; pärast seda pääsevad nad taas vabalt ELi territooriumile ja kasutada oma isiklikke varasid.
- Prantsusmaa ja Slovakkia survestasid Usmanovi eemaldamist riikliku julgeoleku ettekändel; ajakirjanduse andmetel oli tegelik eesmärk vabastada kaks Prantsusmaa kodanikku, keda peeti kinni Aserbaidžaanis.
- Luksemburgi peaministri Luc Friedeni sõnul nõudis Luksemburg Fridmani eemaldamist „Luksemburgi kõrgemates huvides“ – Fridman nõuab Luksemburgilt arbitraažis umbes 15 miljardit eurot külmutatud varade eest.
- Päev pärast Usmanovi eemaldamist andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armu Prantsusmaa kodanikule Martin Ryanile; karistuse pikkus on allikate vahel erinev (enamasti 10 aastat, ühe allika järgi 12).
- Ukraina välisminister Andrii Sibiga nimetas otsust „häbiväärseks ja põhjendamatuks“; Ukraina sanktsioonipoliitika volinik Vladõslav Vlasiuk pakkus vastu, et uude paketti lisataks Vladimir Lisin (NLMK) ja Vladimir Potanin (Norilski Nickel).
- Eesti, Läti ja Leedu teatasid riiklikest sanktsioonidest Usmanovi ja Fridmani vastu; Eesti välisminister Margus Tsahkna allkirjastas oma korralduse 23. septembril New Yorgist ÜRO Peaassambleelt kaugelt.
Miks see on oluline
Kahe silmatorkava Vene oligarhi eemaldamine Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjast sama otsusega, mis pikendas Ukraina-vastast sanktsioonirežiimi märkimisväärselt kolmeks aastaks, on pretsedenditu. Seda ajendasid Prantsusmaa, Slovakkia ja Luksemburgi riiklikud huvid – mitte Ukraina sõjaga seotud kaalutlused –, mis tekitas Ukrainalga avaliku riigi diplomaatilise lõhe oma peamiste ELi partneritega. Eesti, Läti ja Leedu kiire riiklike sanktsioonide kehtestamine ning Ühendkuningriigi peaministri avalik distantseerumine Brüsseli otsusest näitavad, et ELi ühtsus Venemaa sanktsioonipoliitikas on hapram kui varem. Juhtum on samuti tõstatanud ELi sisese arutelu vajadusest minna sanktsioonide üle otsustamisel ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele.
Mis juhtus
22. septembril 2026 pikendas ELi Nõukogu otsusega Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust kahandavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuuks – 22. septembrini 2029. Tegemist on esimese korraga, kui režiimi pikendati kolmeks aastaks varem kehtinud kuue kuu asemel. Samas otsuses eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman, kes olid sanktsioonide all alates 2022. aasta täiemahulisest sissetungist.
Usmanovi eemaldamist survestasid Prantsusmaa ja Slovakkia, viidates „riiklikule julgeolekule“. Ajakirjanduse andmetel oli tegelik eesmärk vabastada kaks Prantsusmaa kodanikku, keda peeti kinni Aserbaidžaanis. Päev pärast Usmanovi eemaldamist andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armu Prantsmaa kodanikule Martin Ryanile, kes oli tuntud kohtu all spionaažisüüdistustega. Fridmani eemaldamist nõudis Luksemburg, kelle peaministri Luc Friedeni sõnul oli eesmärk kaitsta Luksemburgi huve Fridmani käimasolevas arbitraažimenetluses.
Ukraina välisminister Andrii Sibiga nimetas otsust „häbiväärseks ja põhjendamatuks“, ning Ukraina sanktsioonipoliitika volinik Vladõslav Vlasiuk tegi ettepaneku lisada järgmisesse ELi sanktsioonipaketti Vladimir Lisin (NLMK) ja Vladimir Potanin (Norilski Nickel) – mõlemad on seotud Vene sõjatööstusega. Eesti välisminister Margus Tsahkna allkirastas 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassambleelt riikliku sanktsioonikorralduse; Läti ja Leedu teatasid samuti riiklikest meetmetest. Ühendkuningriigi peaminister kinnitas Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile New Yorgis, et London ei jaga ELi otsust ja hoiab oma piirangud jõus.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad raamistavad ELi otsust ühtselt kui „häbiväärset ja põjendamatut“, tsiteerides välisminister Andrii Sibigat ja sanktsioonipoliitika volinikku Vladõslav Vlasiukut. Käsitluse keskmes on Ukraina vastuettepanek lisada nimekirja Lisin ja Potanin ning rõhutatakse, et otsust ei kooskõlastatud Kiieviga. Ukraina väljaanded toovad esile ka liitlaste – Ühendkuningriigi peaministri ning Balti riikide – toetuse, kes kehtestavad oma riiklikud sanktsioonid või jätavad omad jõusse.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kolmes punktis. Esiteks, Martin Ryani vanglakaristuse pikkus: enamik Ukraina väljaandeid märgivad 10 aastat, kuid üks artikkel (34454) annab karistuseks 12 aastat. Teiseks, Fridmani nõue Luksemburgi vastu: enamasti tuuakse esile umbes 15 miljardit eurot rahvusvahelises arbitraažis, kuid üks allikas (34420) nimetab kohtus vähemalt 16 miljardit dollarit. Kolmandaks, Ühendkuningriigi peaministri isik, kes tõstatas Usmanovi/Fridmani küsimuse ÜRO Peaassambleel Zelenskõiga kohtumisel: artikkel 33983 nimetab teda „Andy Burnhamiks“, samas kui teised artiklid (35043, 34954, 34942, 35776) nimetavad Keir Starmerit (mõned viitavad ka „Andy Burnhamile“).
Taust
ELi sanktsioonirežiim isikute vastu, kes kahandavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, kehtib alates 2014. aastast ja seda pikendati seni iga kuue kuu tagant – 22. septembri 2026. aasta otsus 36 kuuks (kuni 22. septembrini 2029) on esimene mitmeaastane pikendus. Režiim hõlmab ligikaudu 3000 isikut; oktoobris kavandatakse suurimat lisamist – üle 1600 nime. Usmanov on rahvusvaheliselt tuntud Londoni Arsenali jalgpalliklubi endise investori (lahkus 2018) ning Fridman kolis Londonisse 2013. aastal, kuid lahkus pärast sanktsioonide kehtestamist. Lisini kontrollitav NLMK omab metallitöötlemistehaseid Belgumi Valloonia piirkonnas ning tootmisüksusi Prantsusmaal, Itaalias ja Taanis; Euroopa sõltuvus Vene niklist ja pallaadiumist, eelkõige autotööstuses, on hoidnud Potanini ja Norilski Nickeli seni sanktsioonide nimekirjast väljas.