Zelensky ütles, et Trump on Ukraina «reedanud» ja valinud «ajaloos vale poole»
Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles 14. oktoobril Piers Morgani saates "Piers Morgan Uncensored" antud intervjuus, et tunneb end USA president Donald Trumpi hiljutiste sammude järel «reeduna». Ta nimetas peamiste vallandajatena USA otsust lubada Vene diislikütuse importi kuni 2027. aasta aprillini ning 11. oktoobril välja kuulutatud nn energiarahu. Zelensky sõnul kaotab Ukraina tugeva partneri, kuid mitte enda süü tõttu, ning lisas, et Trumpi nõunikud on eksinud ja et tegemist on «ajaloos vale poolega». Samal ajal lisas ta, et Ukraina ei ole selle vastu, et Trump jääks vahendajaks, kuid vahendaja peab jääma keskele. Vestluses käsitles ta ka Elon Muski otsust piirata Starlinki tööd Ukraina droonide jaoks, nimetades seda «suureks veaks».
Põhipunktid
- 14. oktoobril Piers Morgani saates "Piers Morgan Uncensored" öeldud sõnul tunneb Zelensky end USA viimaste sammude järel «reeduna»
- 9. oktoobril teatas Trump pärast vestlust Putiniga Vene diislikütuse sanktsioonide leevendamisest; USA rahandusministeeriumi luba kehtib kuni 7. aprillini 2027
- 11. oktoobril kuulutas Trump välja «energiarahu» Ukraina ja Venemaa vahel; samal päeval lõi Venemaa Harkivi TEC-5 elektrijaama
- 13. oktoobril tabas Vene vägi Harkivi tsiviilinfrastruktuuri 10 Banderole-tüüpi raketiga
- Zelensky ütles, et kaks päeva pärast energiarahu väljakuulutamist hoidus Ukraina Vene naftatehaste ründamisest, samal ajal kui Venemaa jätkas Ukraina energeetikataristu ründamist
- 9. oktoobril toimusid Miamis läbirääkimised USA, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Euroopa Komisjoni ja NATO esindajate vahel, sealhulgas Steve Witkoff ja Jared Kushner
- Zelensky nimetas Elon Muski otsust piirata Starlinki tööd Ukraina droonidele «suureks veaks», mis toob kaasa inimohvreid
- Zelensky sõnul on Trump «kaotamas tugevat partnerit» ning tegemist on «ajaloos vale poolega»
Miks see on oluline
Zelensky sõna «reetus» esindab järsku halvenemist USA-Ukraina suhetes ajal, mil Washingtoni vahendus ja võimalikud sanktsioonide leevendused on sõja käigu jaoks kesksed. Ta seob kaks konkreetset USA poliitilist otsust – Vene diislikütuse litsentsi ja energiarahu – Venemaa rünnakutega Harkivi energeetikataristu vastu ning laiendab kriitika Muski/SpaceXi otsusele piirata Starlinki tööd Ukraina droonide jaoks. See annab märku, et Ukraina juhtkond ei pea USA praeguseid samme ausaks vahendustegevuseks.
Mis juhtus
Volodymyr Zelensky ütles 14. oktoobril Piers Morgani intervjuus, et Trumpi hiljutised sammud on pannud ta tundma end «reeduna». Ta nimetas peamiste vallandajatena USA otsust lubada Vene diislikütuse importi ajutise litsentsiga kuni 7. aprillini 2027, mille Trump teatas 9. oktoobril pärast vestlust Putiniga, ning 11. oktoobril välja kuulutatud «energiarahu». Samal päeval, kui Trump energiarahu välja kuulutas, lõi Venemaa Harkivi TEC-5 elektrijaama; 13. oktoobril tabas Vene vägi Harkivi tsiviilinfrastruktuuri uuesti kümne Banderole-tüüpi raketiga. Zelensky sõnul hoidus Ukraina kaks päeva pärast energiarahu väljakuulutamist Vene naftatehaste ründamisest, samal ajal kui Venemaa jätkas Ukraina energeetikasihtmärke. Ta lisas, et USA kaotamine on valus, kuid mitte Ukraina süü, ning et Trumpi nõunikud on eksinud ja see on «ajaloos vale pool». Samas ei ole Ukraina selle vastu, et Trump jääks vahendajaks, kui ta jääb keskele. 9. oktoobril peeti Miamis ka kõrgetasemelised kõnelused USA, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Euroopa Komisjoni ja NATO vahel, mille käigus arutati võimalikke desescalatsiooniteid ja sõja lõpetamist enne talve. Samuti käsitles Zelensky intervjuus Elon Muski otsust piirata Starlinki tööd Ukraina droonide jaoks, nimetades seda veaks, mis võib kaasa tuua inimohvreid; Ukraina kaitseministeerium on pöördunud USA, SpaceX ja NATO partnerite poole.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded juhivad tähelepanu sõnale «reetus» ning raamistavad Trumpi diislikütuse tehingut ja energiarahu kahjulike järeleandmistena Venemaale. Need toovad esile jätkuvad Vene rünnakud Harkivi energiataristu vastu nii energiarahu väljakuulutamise päeval kui ka hiljem ning seovad need konkreetseks tõendiks Venemaa halbade kavatsuste kohta. Paljud Ukraina allikad seovad diislikütuse loa laiemate USA sammudega, mida Zelensky peab Ukraina jaoks kahjulikuks, sealhulgas Muski/SpaceXi otsusega piirata Starlinki tööd Ukraina droonidele. Ukraina allikad toovad esile ka Zelensky varasemaid avaldusi, milles ta nimetas USA otsust leevendada sanktsioone ilma desescalatsioonileppeta «ebasõbralikuks ja ebaausaks» ning nõrkuse märgiks.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus ingliskeelne allikas (Aserbaidžaani uudisteagentuur APA) edastab Zelensky «reetus»-avaldust neutraalselt, juhtides tähelepanu diislikütuse tehingule ja energiarahule kui peamistele vallandajatele ning tsiteerides tema «tugev partner» -fraasi, kuid jätab välja hulga Ukraina-poolseid kontekste, nagu Harkivi rünnakud või Starlinki puudutavad seisukohad. Samuti ei võimenda see Zelensky teravamaid fraase Putini «naeramise», Venemaa soovi kohta näha Trumpi nõrgana ega tema märkusi Ukraina presidendi vahetamise kohta.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lähevad lahku selles, kas Trumpi saadikud Miamis ähvardasid peatada USA luureandmete jagamise Ukrainale, kui Kyiv ei lõpeta rünnakuid Vene naftatehaste vastu – Ukraina allikas kinnitas sellise hoiatuse andmist, samas kui anonüümne USA ametiisik eitas seda ning Trump isa eitas avalikult luurejagamise lõpetamist. Teine erinevus puudutab Vene diislikütuse mahtu, mida tehing katab: Trump nimetas seda üle 4,8 miljoni tonnina, Ukrinform aga esitas algseks koguseks 300 000 tonni koos tulevaste märkimisväärsete ekspordimahu suurendamisplaanidega. Kolmandaks on Ukraina allikad ja Zelensky ise iseloomustanud Vene diislikütuse sanktsioonide leevendamist ja energiarahu kui Venemaale tehtud järeleandmisi ilma vastastikuse desescalatsioonita, samas kui USA administratsioon esitleb end erapooletu vahendajana Kyivi ja Moskva vahel.
Taust
2026. aasta oktoobri alguses andsue USA Trumpi administratsioon samaaegselt välja ajutise loa Vene diislikütuse impordiks kuni 2027. aasta aprillini, kuulutas välja nn «energiarahu» ning pidas Miamis kõnelusi USA saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri ning Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksa, Prantsuse, EL-i ja NATO esindajate vahel, mille eesmärk oli desescalatsioon enne talve. Venemaa jõud tabasid Harkivi TEC-5 elektrijaama samal päeval, kui energiarahu välja kuulutati, ning 13. oktoobril lõid nad uuesti Harkivi tsiviilinfrastruktuuri kümne raketiga – intsidente tsiteeris Zelensky kui tõendit Venemaa halbade kavatsuste kohta. Varem oli Zelensky avalikult küsinud, miks USA ei sõlmi sarnast diislikütuse lepet Ukrainaga, nimetanud Vene energiasanktsioonide leevendamist ilma desescalatsioonileppeta nõrkuse märgiks ning Axiosile antud intervjuus nimetanud tehingut «ebasõbralikuks ja ebaausaks», pakkudes vastastikust löökide lõpetamist talveks. Trump omakorda oli varem süüdistanud Ukrainat Vene naftatehaste ründamises Vene diislikütuse hindade tõusu põhjusena ja kutsunud Zelenskit neid rünnakuid lõpetama.