Ukraina on Patriot-tõrjeraketid läbi saanud, CNN-i allikas kinnitab
Ukraina on täielikult ammendanud USA Patriot-tõrjeraketid, teatas CNN-ile allikas. Märtsist saadik on riik jõudnud samasse olukorda, kuid seekord järgnes vahetult Venemaa rünnak, mille käigus tabasid ballistilised raketid kolme elektrijaama Kiievis ja ründasid Harkivi energia taristut. Nelja inimelu nõudnud rünnak paljastab Ukraina õhutõrje kriitilise kitsaskoha ajal, mil Trump on keeldunud tarnimast täiendavaid rakette ja Patriot-tõrjerakettide tootmislitsents on viimastest kuudest saadik seiskunud.
Põhipunktid
- CNN-i allika sõnul on Ukraina Patriot-tõrjeraketid täielikult otsas
- Öösel vastu kolmapäeva (14. oktoober) tabasid Venemaa ballistilised raketid kolme Kiievi elektrijaama ja ründasid Harkivi energiataristut
- Kiievi rünnakus hukkus neli ja sai vigastada 25 inimest
- Zelenski sõnul sai Ukraina sel aastal kolm korda vähem ballistiliste ohtude tõrje rakette kui eelmisel aastal
- Zelenski hinnangul vajab Ukraina talvel kuus 100–120 Patriot-raketti
- Trump keeldus Financial Timesi andmetel Ukrainale 300 Patriot-raketti andmast, et säilitada USA varusid seoses Iraani-sõjaga
- Ukraina pole Patriot-tõrjerakettide tootmise litsentsi veel saanud
Miks see on oluline
Ilma tõrjerakettideta ei suuda Ukraina kaitsta oma linnu ja energiataristut Vene ballistiliste rakettide ees. Kiievi rünnakus hukkus neli ja sai vigastada 25 inimest, kahjustada sai kolm elektrijaama – see näitab otsest tsiviilkaitset, mille Ukraina kaotas. Zelenski sõnul on Ukraina vajadus talvel 100–120 Patriot-raketti kuus, kuid tarned on kolm korda väiksemad kui möödunud aastal. Tootmislitsentsi küsimus on juulist saadik laual, Trump keeldub selgelt välja ütlemast, kas ta litsentsi annab, ja USA on keeldunud tarnimast 300 täiendavat raketti – kõik see viitab sõjalise abi reaalsele kriisile Kiievi-Washingtoni suhetes.
Mis juhtus
CNN-i teatel on Ukraina USA Patriot-tõrjerakettide varud täielikult ammendatud. CNN tugines olukorraga kursis oleval allikal. Teade järgnes Vene öisele rünnakule vastu kolmapäeva (14. oktoober), mille käigus ballistilised raketid tabasid kolme Kiievi soojuselektrijaama ja ründasid Harkivi energiataristut. Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 25 inimest. CNN-i allika sõnul õnnestus rünnaku käigus tõrjuda üksnes väike osa Vene ballistilistest rakettidest – peaaegu kõik jõudsid sihtmärgini. President Volodõmõr Zelenski kinnitas, et sel aastal sai Ukraina ballistiliste ohtude tõrjeks kolm korda vähem rakette kui eelmisel aastal, ning hindas talveks vajalikuks 100–120 Patriot-raketti kuus. Partnerite ametlikuks põhjenduseks tarnete vähendamisel on partnerite sõnul toodud sõjategevus Lähis-Idas. Financial Timesi teatel keeldus USA president Donald Trump andmast Ukrainale 300 Patriot-raketti, viidates vajadusele säilitada Ameerika varusid Iraani-sõja tõttu. Tootmislitsentsi küsimus on Ukrainal juba juulist saadik laual; Trump keeldub kinnitamast, kas ta on litsentsi väljastanud.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meediakanalid toovad esile julgeolekujärgse olukorra tsiviilelanikkonnale: rõhutatakse Kiievi rünnaku tagajärgi – hukkunud, vigastatud, kahjustada saanud elektrijaamad – ja otsest seost tõrjerakettide puuduse ning Vene ballistiliste rakettide vahelejätmise vahel. Materjalid esitavad Zelenski otsesed üleskutsed uute Patriot-pakettide saamiseks ja käsitlevad küsimust kui talve eelset kiireloomulist rahuldamata vajadust. Korratakse ka tema hinnangut 100–120 raketi kohta kuus. Osades väljaannetes tuuakse esile ka tootmislitsentsi takerdumine ja Zelenski väide, et õhutõrjealaste palvete vastuseks on USA nõrgestanud Starlinki tööd Ukrainas. Mõned allikad mainivad ka Kiievi-Washingtoni suhete pingestumist, sealhulgas Zelenski märgitud valmisolekut lõpetada löögid Vene energiaobjektide vastu ainult täiendavate Patriot-rakettide eest ning Kiievi varasemat keeldumist kuuele USA palvele rünnakud Vene naftatööstuse vastu.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ainus ingliskeelne mitte-ukraina allikas raamib Patriot-varude ammendumist laiemas Zelenski-Trumpi diplomaatilises vastuolus, sidudes sõjalise lünga poliitilise vaidlusega. Selline käsitlus asetab raskuspunkti globaalsele Patriot-rakettide nappusele ja USA tähelepanu ning varude suunamisele Iraani-sõjasse kui struktuursele põhjusele, mitte niivõrd Ukraina-spetsiifilistele tagajärgedele. Rõhutatakse Trumpi teadetatud keeldumist tarnida 300 täiendavat raketti ja tema keeldumist kinnitada tootmislitsentsi, raamides USA reaktsiooni Ameerika varude säilitamiseks.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole ühel meelel selles, kas Trump on Ukrainale Patriot-rakettide tootmislitsentsi heaks kiitnud. Ühe versiooni kohaselt nõustus Trump litsentsiga NATO tippkohtumisel ja Zelenski teatas septembri lõpus konkreetsetest kokkulepetest; teise versiooni järgi on Trump hiljem öelnud, et pole teinud lõplikku otsust, ja keeldub litsentsi väljastamist kinnitamast. Allikad erinevad ka Ukrainale jäänud tõrjerakettide osakaalu iseloomustamisel – Zelenski on ühelt poolt öelnud, et Ukrainas on umbes kümnendik (10%) kiirelt vajalikest tõrjerakettidest, ning teisalt CNN-i intervjuus, et Ukrainas on ligikaudu 1% vajalikust ja USA varudest piisaks talve üleelamiseks 5%.
Taust
Patriot-tõrjeraketid on kallid ja maailmas napid; teised liitlased on kas oma varusid kulutanud või tugevdavad õhukaitset seoses Iraani-sõjaga. Kreekal on vähemalt 200 PAC-2 raketti, mille säilivusaeg läheneb, Hispaanial on samuti selliseid varusid, kuid kumbki riik pole nende üleandmisega Ukrainale nõustunud. Ukraina ballistiliste rakettide tõrje efektiivsus langes 2026. aasta alguse ligi 40%lt suve keskpaigaks peaaegu nullini. Juba augusti keskel ütlesid Ukraina ametnikud CNN-ile, et tõrjerakette on peaaegu otsas, kui võrgustik sai esimest korda juurdepääsu ühele Ukraina territooriumil asuvale Patriot-süsteemile. USA 400 miljoni dollari suurune Patriot-pakett ei sisalda rakette ja Euroopa Komisjon andis septembris loa osta PAC-3 rakette EL-i laenuga, kuid need tarned jõuavad kohale peamiselt alles tulevastel aastatel.