USA kaalub Venemaa, Iraani ja Venezuela naftat vedanud nn varjuflaadi laevade sanktsioonide leevendamist, et langetada rekordilisi veokulusid
USA president Donald Trumpi administratsioon kaalub võimalust leevendada sanktsioone nn varjuflaadi laevade vastu, mis varem veidsid naftat Venemaalt, Iraanist ja Venezuelast. Eesmärk on langetada rekordiliselt kõrgeid tankeri veokulusid ning suurendada nafta ja naftatoodete eksporti Pärsia lahe regioonist. Ettevõtted, kes soovaduseid laevu kasutada, peaksid saama individuaalse loa USA rahandusministeeriumilt. USA energiaminister Chris Wright tõstis teema esile videopöördumisega Maailma Naftakongressil Riidis.
Põhipunktid
- USA administratsioon kaalub sanktsioonide leevendamist Venemaalt, Iraanist ja Venezuelast naftat vedanud varjuflaadi laevade vastu.
Miks see on oluline
Varjuflaadi laevade vastaste sanktsioonide leevendamine kujundaks ümber globaalseid naftatranspordi vooge ning võiks langetada rekordilisi veokulusid, mis on muutn A USA toornafta Aasia rafineerijatele liiga kalliks. Samas järgneb see otsus vahetult pärast seda, kui Trump ajutiselt tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid – sammu, kriitikute hinnangul toetab Venemaa sõjategevust rahaliselt. Analüütikud ja merenduse esindajad on skeptilised, kas leevendus veokulusid tõepoolest langetaks, arvestades varjuflaadi tankerite vanust ning ELi ja Ühendkuningriigi paralleelseid sanktsioonipiiranguid kindlustusettevõtetele.
Mis juhtus
USA president Donald Trumpi administratsioon kaalub võimalust leevendada nn varjuflaadi laevade vastaseid sanktsioone – laevu, mis on varem vedanud naftat Venemaalt, Iraanist ja Venezuelast. Leevenduse eesmärk on langetada rekordiliselt kõrgeid tankeri veokulusid ja suurendada nafta ning naftatoodete eksporti Pärsia lahe regioonist. USA energiaminister Chris Wright tõstis teema esile sel nädal aastat videopöördumisega Maailma Naftakongressil Riidis. Arutelud keskenduvad võimalusele lubada sanktsioneeritud laevadel vedada ainult seaduslikku naftat – toorainet ja naftatooteid, mis ei ole USA sanktsioonide all, ning mitte Venemaa või Iraani naftat. Ettevõtted, kes soovad sanktsioneeritud laevu kasutada, peaksid taotlema individuaalse loa USA rahandusministeeriumilt. USA energiaministeerium kinnitas, et meede ei aita Venemaal vedada naftat ega naftatooteid. Analüütikud Energy Aspectsist on skeptilised, märkides, et varjuflaadi tankerid on vanad ja tehniliselt kulunud ning enamik on viimase kolme kuu jooksul pidevalt naftat vedanud. Merenduse esindajad rõhutavad, et meetmed ei pruugi veokulusid oluliselt langetada, kuna laevade kindlustajad peavad jätkuvalt järgima ELi ja Ühendkuningriigi sanktsioonieeskirju. Mõni päev varem oli Trump ajutisse tühistanud Venemaa diislikütuse sanktsioonid kuni 7. aprillini 2027, mis tekitas kriitikat nii Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, Euroopa riikide kui ka osade vabariiklaste senaatorite seas.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad USA sanktsioonide tühistamise täpse kestuse osas Venemaa diislikütuse meneteluse puhul: enamik raporteid ja USA rahandusministeeriumi litsents määravad tähtajaks 7. aprilli 2027, kuid üks fakt viitab vaid 7. aprillile ilma aastata. Samuti on lahknevusi selles, kas varjuflaadi sanktsioonide leevendamine võiks kaudselt aidata Venemaa nafta eksporti – osa Ukraina allikaid seostab meedet võimalusega transportida Venemaa diislikütust, samas kui USA energiaministeerium kinnitab, et leevendus hõlmaks ainult seaduslikku naftat ega aitaks Venemaad.
Taust
Oktoobri alguses tühistas Trump ajutisse USA sanktsioonid Venemaa diislikütuse vastu, mille USA rahandusministeeriumi litsents kehtib kuni 7. aprillini 2027. Seda otsust kritiseerisid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Euroopa riigid ja osa vabariiklaste senaatoreid kingitusena Vladimir Putinile, mis võib aidata Venemaal sõda rahastada. Tankerite veokulud on jõudnud rekordtasemele Iraani ja Ukrainaga seotud konfliktide taustal, süvendades inflatsiooni ning sundides Aasia rafineerijaid otsima alternatiivseid varustuskanaleid Lähis-Idast ja Ladina-Ameerikast. Oktoobri alguses kehtestas Ühendkuningriik sanktsioonid kaheksa Venemaa LNG-ekspordiga seotud laeva suhtes, sealhulgas kolm varjuflaadi tankerit, kaks kütusevarustuslaeva ja kolm Venemaa jääklassi laeva. Ukraina on teatanud, et võib käsitleda Venemaa varjuflaadi laevu sõjaliste objektidena, ning EL kavatseb laiendada oma Vahemere mereväemissiooni selle laevastiku vastu. ELi välispoliitika juht Kaja Kallas on hoiatanud Venemaa varjuflaadi põhjustatud naftareostuse ohu eest Euroopa rannikute lähedal.