Trump leevendas Venemaa vastaseid sanktsioone – nafta hinnad langesid
19. oktoobril langesid nafta hinnad pärast seda, kui USA president Donald Trump leevendas Venemaa vastaseid sanktsioone ja tariife ning allkirjastas määruse, millega tühistas lähenevad karmimad Venemaa-sanktsioonid nn Graham Acti alusel. Brent ja WTI langesid vastavalt 1,80% ja 1,14%. Samuti teatas Trump Ukraina-Venemaa energiarahust, mis hõlmab vaid naftatöötlemistehaste rünnakute peatamist.
Põhipunktid
- 19. oktoobril langesid nafta hinnad pärast Trumpi otsust leevendada Venemaa vastaseid sanktsioone ja tariife.
- Brent langes 1,98 dollarit ehk 1,80%, 107,88 dollarini barreli kohta (kell 04:27 GMT); WTI langes 1,16 dollarit ehk 1,14%, 100,25 dollarini.
- 16. oktoobril allkirjastas Trump määruse, millega tühistas lähenevad karmimad sanktsioonid Lindsey Grahamiga koostatud eelnõust.
- Trump teatas energiarahust Ukraina ja Venemaa vahel, mis hõlmab vaid õlitöötlemistehaste rünnakute peatamist mõlemal poolel.
- Seitse USA senaatorit nii vabariiklaste kui demokraatide seast ütlesid, et Venemaa diislikütuse impordi lubamine rikub USA seadust, ja nõudsid otsuse tagasipööramist.
- Zelenskõi sõnul puudutab otsus 300 000–500 000 tonni kuus võrreldes 120 miljoni tonnise globaalse kuukäibega ning pakkus USA-le diislikütuse varustuslepingut Ukrainaga.
- USA energiaminister Chris Wright põhjendas otsust kui vahendit, mis survestab Moskvat vähendama sõjategevust, et kaitsta oma energiataristut Ukraina löökide eest.
Mis juhtus
19. oktoobril langesid nafta hinnad pärast USA president Donald Trumpi otsust leevendada Venemaa vastaseid sanktsioone ja tariife. Brenti toornafta futuurid langesid 04:27 GMT seisuga 1,98 dollari ehk 1,80% võrra 107,88 dollarini barreli kohta ning West Texas Intermediate (WTI) kaotas 1,16 dollarit ehk 1,14%, langedes 100,25 dollarini. Eelneval reedel olid Brenti futuurid sulgunud kõrgeimal tasemel alates 19. maist.
Trump allkirjastas määruse, millega tühistas peamised sanktsioonid ja tariifid nn Graham Acti alusel, mille ta oli eelmisel kuul allkirjastanud seadusena. 16. oktoobril allkirjastas ta eraldi määruse, millega tühistas peagi jõustuma pidanud Lindsey Grahamiga koostatud eelnõust tulenevad karmimad Venemaa-sanktsioonid. Samuti teatas Trump energiarahust Ukraina ja Venemaa vahel, mis jõustub "sellest hetkest" ja hõlmab vaid naftatöötlemistehaste rünnakute peatamist mõlemal poolel.
Muu hulgas on Trumpi administratsioon ähvardanud peatada relvade hankesüsteemi Ukraina varustamiseks, et sundida Kiievit lõpetama löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu, ning hoiatanud Ukraina ja Euroopa liitlasi, et Washington võib peatada luurejagamise ja Euroopa riikide USA relvade ostmise Ukraina heaks, kui Kiiev ei lõpeta lööke Vene energiarajatiste vastu. Seitse USA senaatorit nii vabariiklaste kui ka demokraatide seast ütlesid, et Trumpi administratsiooni otsus lubada Vene diislikütuse importi rikub USA seadust, ning nõudsid presidendilt selle viivitamatut tagasipööramist.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lähevad lahku selles, kas sanktsioonide leevendamine Venemaa diislikütuse suhtes suurendab või vähendab survet Kremlile. USA energiaminister Chris Wrighti sõnul innustab see Venemaad vähendama sõjategevuse intensiivsust, et kaitsta oma energiataristut Ukraina löökide eest; president Zelenskõi ja teised kriitikud aga väidavad, et see annab Putinile hoogu juurde, suunates rohkem raha Vene "sõjamasinasse".
Samuti on allikad eri meelt otsuse motiivi ja hinnareaktsiooni tõlgendamisel. Analüütik Priyanka Sachdeva iseloomustas Trumpi käiku kui meeleheitlikku katset ohjeldada naftahindu enne USA vahevalimisi, samas kui USA energiaminister esitas sama otsuse pigem kui vahendina Moskva survestamiseks, mitte turu haldamise sammuna.
Taust
USA Kongress keelas 2022. aastal Venemaa energiaressursside impordi, et takistada USA raha jõudmist Venemaa sõjamajandusse. Trump allkirjastas sanktsioonide aluseks oleva eelnõu seaduseks eelmisel kuul survemeetmena Moskvale seoses sõjaga Ukrainas. Brenti futuurid olid eelneval reedel kõrgeimal tasemel alates 19. maist, enne kui teadaanne hinna alla tõi.
Analüütikud seostasid varasemaid hinnatõuse Iraani löökidega Pärsia lahe riikide naftarajatiste vastu ning jätkuvate rünnakutega naftatankerite vastu Hormuzi väinas. Ukrainas on ainult üks naftatöötlemistehas, mis ei tööta täisvõimsusel ja mida Venemaa rünnakud on korduvalt tabanud, samas kui Venemaal on ulatuslik naftatöötlemistehaste võrgustik.