Esimene kolmepoolne Ukraina-USA-Venemaa vestluste päev Abu Dhabi kuulutati konstruktiivseks
Esimene kolmepoolne Ukraina, USA ja Venemaa vestluste päev toimus 10. novembril Abu Dhabis, kus arutati eelkõige julgeolekugarantiisid, deeskalatsiooni ja humanitaarseid meetmeid. Koordinatsioonizustest lähtudes kuulutati vestlused konstruktiivseks ja sisukaks ning osapoolte vahel tehti kokkulepe vangide vahetamiseks. Järgmine voor oli kavandatud 11. novembriks.
Põhipunktid
- Kolmepoolsed vestlused toimusid 10. novembril Abu Dhabis ning jätkusid 11. novembril.
- USA korraldas vestlused ja Obiraabide Ühendkuningriigid надали майданiku.
- Ukraina delegatsiooni juhtis Ruutem Umerov; sinna kuulusid ka Kirill Budanov, David Arahamia, Serhii Kyslytsia ja Vadym Skibitskyi.
- USA esindasid Steve Witkoff ja Jared Kushner, Venemaat Vladimir Medinsky.
- Vestlustel käsitleti julgeolekugarantiisid, humanitaarseid meetmeid, vangide vabastamist ja deeskalatsiooni.
- Після першого дня сообщали о договоренности провести масштабный обмен полоненными.
- Європейські делегації не брали участі в основних переговорах через заперечення Росії.
Miks see on oluline
Vestlused taastasid pärast pikka pausi kolmepoolse läbirääkimise kanali, milles USA vahendab Ukraina ja Venemaa vahelisi vestlusi ning Abu Dhabi toimib neutraalse asukohana. Esimese päeva arutelud puudutasid sõja lõpetamise keskseid küsimusi: julgeolekugarantiid, deeskalatsiooni, võimaliku uue agressiooni vältimist ja humanitaarseid meetmeid. Vangide vahetamise kohta teavitatud kokkulepe oli esimese voori konkreetne humanitaarne tulemus. Samas jäid Ukraina, Venemaa ja USA seisukohad kaugele üksteisest: esimene pool nõuab relvastatud võitluse peatamist enne julgeolekuarhitektuuri arutamist, Venemaa ja USA administratsioon seovad aga võimaliku laiemа kokkuleppe osaks sõja lõpetamisest.
Mis juhtus
10. novembril alustasid Abu Dhabis Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolsed vestlused. Enne põhirääkimisi kohtusid Ukraina esindajad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajatega ning USA esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Euroopa delegatsioonid jäid Roscii vastupanu tõttu põhirääkimisest välja ning jätkasid eraldi koordinatsioonizustest.
Ukraina delegatsiooni juhtis Ruutem Umerov, USA esindasid Witkoff ja Kushner ning Venemaat Vladimir Medinsky. Osapooled arutasid deeskalatsiooni, humanitaarseid meetmeid, vangide vabastamist, Ukraina julgeolekugarantiide sisu ja nende pikaajalise toimimise aluseid ning laiemat Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Zelenskõ ütles, et kiireim viis sõja lõpetamiseks on hoida positsioone, peatada tuli praegusel kokkupuutepiiril ja liikuda diplomatilisse kura. Ta lisas, et Ukraina ei saa loovutada Donbaasi vastutasuks määratlemata julgeolekugarantiidele.
Pärast esimest päeva teatasid osapooled kokkuleppest korraldada suuruselises ulatuses vangide vahetamine. Ühiseidavaldet ei antud ning järgmine vestluste voor oli kavandatud 11. novembriks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainaislike allikate rõhutus on Ukraina valmisolekul vahetada osa Donbaasi kontrolli julgeolekugarantiide vastu, nende tingimuste, mehhanismi ja sõltumatuse küsimusele. Samuti rõhutatakse suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, usaldusväärseid pikaajalisi julgeolekumehhanisme ning humanitaarseid kõrvalmeetmeid. Esimene voor oli konstruktiivne, kuid Ukraina esindajad ei oodanud sel ajal läb breakthrough'i ja paigutasid lootused teisele voorule. Samas väljendati muret, et Euroopa julgeoleku küsimuste lisamine lauale võib anda Moskvale uusi nõudeid ja lükata edasi vahelepuhke saabumist.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelises käsitluses keskendutakse USA vahendaj rollile, Euroopa võimalikule osalusele järgmises voorus ning seosele vahelepuhke ja laiema Euroopa julgeoleku kokkuleppe vahel. Ingliskeelsed teated väidavad, et Venemaa ja Ukraina leppisid esimese vooru järel suuruselises ulatuses vangide vahetamisel. Samas jääb ebaselgeks, kas USA annab NATO-laadseid julgeolekugarantiisid ning kas president Donald Trump neid täidaks.
Kus kajastused lahknevad
Ukraina ja Euroopa riigid nõuavad, et relvastatud võitlus peatataks enne uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri arutamist. Venemaa ja USA administratsioon käsitlevad laiemat julgeolekukokkulepet ja võimalikke sanktsioonimuutusi vajaliku või seotud tingimusena sõja lõpetamisele. Teine erinevus seisneb optimismis: Ukraina esindajad kahtlesid esimese vooru läb breakthrough'i ja USA president Trumpi võimalike julgeolekugarantiide täitmises, samal ajal kui USA läbirääkijad väljendasid lootust edukale edenemisele. Kolmas erinevus puudutab vestluste formaati: Venemaa ei lubanud eurooplastel põhirääkimisel osaleda, Ukraina ja USA aga soovisid Euroopa kaasahaaramist järgmisse vooru.
Taust
Enne kolmepoolseid vestlusi kohtus Ukraina eraldi Euroopa ja USA partneritega. Venemaa keeldus euroopa esindajate otsesest osalusest põhirääkimisruumis, mistõttu nende koordinatsioon toimus eraldi. Abu Dhabi vestlused olid kavandatud 10.–11. novembriks ning neid kirjeldati esimese sellise kolmepoolse kohtumisena alates veebruarist 2026. aastast. Ukraina prioriteetideks oldi võitluse lõpetamine, pärastsõjalised julgeolekugarantiid, majanduse taastamine ning humanitaarsed meetmed. Lavrov ütles, et Moskva ei nõustu vahetupäevaga enne tulevase julgeolekuarhitektuuri selgustamist. USA läbirääkijad kaalusid muu hulgas Donetski ja Luhanskii administratiivpiiride muutmist, Venemaa tagasipääsu Euroopa energiaturudele ning võimalikke sanktsioonimuutusi. Ukraine ja Euroopa partnerid kaitsesid Venemaa tagasipääsu vastu, administratiivpiiride muutmise kohta kokkulepet ei sõlmitud ning Zelenskõ ütles, et Ukraine ei loovutaks Donbaasi julgeolekugarantiide vastu, sest ta kahtles Putinis olevat valmisust rahu sõltuvalt sellest peatuma.