Ukraina Presidendi Kantselei
Ukraina presidendi büroo on keskne täitevvõimu asutus, mis toetab presidendi tegevust. Seda juhib presidendi määratud ülem. Büroo korraldab presidendi asjaajamist, koostab otsuste eelnõusid, teostab poliitikaanalüüsi ning koordineerib riigiasutuste tööd presidendi volituste piires.
-
Musk kutsus üles sõjalise tegevuse lõpetamist ning toetas Zelenskii tagasikutset
Elon Musk kutsus X-i sõnumis üles sõjalise tegevuse lõpetamist, väljendas kaasaaiamist Vene vabatahtlike suhtes ning toetas Volodõmiri Zelenskii tagasikutset. Войны also claimed that Ukrainian forces had violated Starlink usage rules and that the relevant capability had been restricted a week earlier. Ukrainian military sources had reported Starlink and Starshield disruptions in October, but the connection was restored by 24 October.
-
Kõrgem kkurivastu kohus lõpetas Herman Haluschenko elektroonse ahela kohustuse
Kõrgem kkurivastu kohus ei uuendanud endise energiaministri Herman Haluschenko elektroonset jälgimist, kuid pikendas mitmeid muid menetluslikke kohustusi kaheks kuuluks. Haluschenko peab endiselt andma ära reisidokumendid, saama luba reisiks väljaspool Kiievi ja Kiievi piirkonda ning täitma muid kohtu määratud kohustusi. Otsuse põhjendus ilmub täieliku kohtulahendi kujul riiklikus kohtulahendite andmebaasis.
-
Lvovi oblastivalitsus nimetas 2027. aasta Uhkra Insurjentsiarmee, Roma Šukhevyči ja Oleh Olžõži aastaks
Lvovi oblastivalitsus võttis 20. oktoobril vastu otsuse tähistada 2027. aastat Ukkra Insurjentsiarmee (UPA), selle pealkomandaja Roma Šukhevyči ja poeedi ning OUN-i aktivist Olive Olžõži aastaks. Otsus põhjustas terava vastuse Poola valitsuselt ning Ukraina välisministeeriumiilt, kes nimetas seda vastuoluliseksUkraina ja Poola suhte arendamisele. Poola välisminister Radosław Sikorski allkirjastas avalduse Svyatoslav Šeremeta lisamiseks Poola mitte-soovitud isikute nimekirja.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Budanov kutsus üles Dopro pilli jäämise Ukrainale, kuulutades venemaalase eksituse välja
Ukraina presidentidekraadi kantselei juht Kirill Budanov kutsus 20. oktoobril üles Dopro pilli jäämise Ukraiani kätte ning väitis, et Venemaa sõjaväeüksused ei ole linna hõivanud. Ta süüdistas Venemaa „Tsentri“ väegrupi juhikut Andriji Ivanajevit president Vladimir Putinit teadlikult eksitavas. Budanov seadis väite kontekstiks rasked rahuülemised, mis toimusid samal päeval Norra pealinnas Oslo.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
Venemaa öösel tugevasti Ukraina energiataristut – 28 alajaama sai kannatada
Venemaa ründas öösel ja 19. oktoobri hommikul Ukraina energiataristut, kahjustades 28 alajaama ja teisi olulisi objekte. President Zelenskyi sõnul on kümnes oblastis uusi elektrikatkestusi, taastamistööd käivad. Vinnõtsja oblastis jäi osa piirkonnast ja linnast elektrita ning veeta, üks energiatöötaja sai kannatada. Zelensky teatas otsusest suurendada droonide vastu tõhusate automaattornide tellimust.
-
Zelenskylle saadeti kutse külastada Budapesti Ungari revolutsiooni 70. aastapäeval
Ukraina president Volodymyr Zelensky on saanud kutse tulla järgmisel nädalal Budapesti osalema Ungari revolutsiooni 70. aastapäeva üritustel 23. oktoobril. Kutset teatas Ukraina presidendi kantselei asetäitja Ihor Zhovkva Euronewsi intervjuus. Samal ajal valmistuvad Zelensky ja Ungari peaminister Péter Magyar oma esimeseks ametlikuks kahepoolseks kohtumiseks reedel Brüsselis ELi tippkohtumise äärel.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
Kiievi linnapea Klitško esines parlamentis ja süüdistas keskvõimu talviseks kriisiks valmistumise takistamises
14. oktoobril 2026 esines Kiievi linnapea Vitali Klitško Ülemraadas, kuhu ta kutsuti 13. oktoobril andma aru pealinna talveks ettevalmistamisest. Klitško lükkas ümber süüdistused halvas valmisoleus ja süüdistas keskvõimu hoopis «pidevate löökide» andmises Kiievile, vahendite blokeerimises ning õhutõrje ja Ukrenergo objektide kaitses puudujääkides. President Zelenskyi oli varem kahel korral, 9. ja 13. oktoobril, kritiseerinud Kiievi linnavalitsust Plaani stabiilsuse tähtaegade peaaegu täieliku täitmata jätmise eest.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Ukraina parlament kutsus Kiievi linnaea Vitali Klitškole ülevaadet andma
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 13. oktoobri istungil 151 poolthäälega Kiievi linnaea Vitali Klitško parlamendi ette kutsumise poolt. Ettepaneku tegi valitseva fraktsiooni „Rahva Teener" liige Mariana Bezuhla. Klitško sai parlamendis kõnelda viis minutit, küsimusi talle esitada ei lubatud. Ta nimetas süüdistused põhjendamatuteks ja väitis, et õhutõrje ei ole linnaea pädevuses.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
NATO: Venemaa kaotused septembris üle 50 000, Ukraina oma umbes 5000
Kõrge NATO sõjaväelise esindaja hinnangul kaotas Venemaa septembris sõjas Ukrainaga üle 50 000 sõjaväelast, neist kuni 28 000 hukkus. Sama allika hinnangul oli Ukraina kaitsejõudude kaotus samal perioodil umbes 5000 inimest — see on umbes kümme korda vähem. Hinnangu edastas ajalehele Bloomberg anonüümseks jääda soovinud allikas; Bloomberg märkis, et ei saanud neid arve iseseisvalt kontrollida.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu
11. oktoobri õhtusel pöördumisel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene energiataristu ja naftatehastele, kui Venemaa omakorda lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Tema sõnul peab iga deeskalatsioon olema vastastikune ja kaasama reaalsed garantiid. Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud on saanud kõik vajalikud käsud. Samal päeval teatas USA president Donald Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "energiarelvarahus", mis jõustub kohe, kuid Zelenskõi sõnul oli see teade talle uudiseks ja Venemaa ei olnud seda kommenteerinud.