Ukraina Presidendi Kantselei
Ukraina presidendi büroo on keskne täitevvõimu asutus, mis toetab presidendi tegevust. Seda juhib presidendi määratud ülem. Büroo korraldab presidendi asjaajamist, koostab otsuste eelnõusid, teostab poliitikaanalüüsi ning koordineerib riigiasutuste tööd presidendi volituste piires.
-
USA ähvardas peatada Ukrainale PURL-i relvade ja luureandmete edastamise
USA administratsioon ähvardas laupäeval ja pühapäeval Euroopa pealinnu ja Kyivi helistanud ametnike kaudu peatada PURL-i relvade hankemehhanismi ning luureandmete jagamise Ukrainale, kui Ukraina ei lõpeta kaugtulistamisi Venemaa energiataristu vastu. Samal päeval teatas president Trump Truth Socialis "energiarahu" jõustumisest, mida Ukraina ja Euroopa partnerid ei olnud konsulteeritud ja mida Venemaa ei ole järginud.
-
Miami läbirääkimised lõppesid enneaegselt pärast Trumpi ja Putini diislilepingut
9. oktoobril toimusid Miamis USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks enne talve. Päeval, mil pidi algama läbirääkimiste teine päev, teatas president Donald Trump telefonikõnest Vladimir Putiniga ja kokkuleppest tarnida Vene diislikütust USA ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Ukraina delegatsioon otsustas reisi pooleli jätta ja naasis koju. President Volodymyr Zelensky nimetas Trumpi otsust nõrgaks ning ütles, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati "katteloorena" paralleelsete Washingtoni-Moskva kokkulepete varjamiseks.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
Zelenski heitis Kiivi linnavõimule ette vastupanuvõime plaani peaaegu täielikku täitmata jätmist
9. oktoobri valikoosakorralisel koosolekul teatas president Volodõmõr Zelenski, et Kiivi linnavõimud on peaaegu täielikult jätnud täitmata vastupanuvõime plaani nõutavad sammud. Ta nimedas viivitused vastuvõetamatuks ning märkis, et infrastruktuuriministeerium ja oblastite riigiasutused kannavad isiklikku vastutust. Venemaa löökid on jätkuvalt kahjustanud Ukraina energiataristust ning pealinna ja mitmeid oblasteid on järjest tabanud elektrikatkestused.
-
Lõuna-Korea kutsus suursaadiku Ukrainast tagasi kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise tõttu tekkinud diplomaatilise tüli tõttu
Lõuna-Korea välisministeerium teatas 8. oktoobril suursaadiku Park Hee-changi tagasikutsumisest Ukrainast, süüdistades Kiievet kokkuleppe rikkumises seoses kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisega. Ukraina eitab, et selline konfidentsiaalsuskokkulepe oleks eksisteerinud, ja lükkab tagasi Lõuna-Korea väited, et välisminister Andrii Sybiha oleks vabandanud. Samal ajal tekitas uue vaidluse Ukraina sanktsiooninõuniku Vladõslav Vlasiuki süüdistus, et Lõuna-Korea laevas Lõuna-Koreast Venemaale 176 000 tonni kütust sanktsioonide all olevate tankeritega; Seoul lükkas selle ümber.
-
Rubio nimetab Vene-Ukraina sõda "strateegiliseks ummikseisuks"; Ukraina delegatsioon lendab USA-sse
USA riigisekretär Marco Rubio ütles 8. oktoobril Kreeka väljaandele Kathimerini antud intervjuus, et Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamine diplomaatiliste läbirääkimiste teel on praegu "kättesaamatu", sest sõda on jõudnud "strateegilisse ummikseisu". Rubio sõnul nõuab Venemaa Donbassi täielikku kontrolli, mida Ukraina tagasi lükkab. President Volodymyr Zelenski teatas 8. oktoobril visiidil Põlukasse koos Suurbritannia välisministri Ed Milibandiga, et Ukraina delegatsioon sõidab 9.–10. oktoobril USA-sse kõnelustele USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Euroopa ranna riikide esindajad on samuti oodatud liituma. Zelenski lükkas Rubiokarakteristiku tagasi, kutsudes üles majandussanktsioonide karmistamisele ja Ukraina toetamisele.
-
Endine presidendi kantselei asejuhi Iryna Mudra 20 miljoni grivna suurune kautsjoni summa on tasutud
Iryna Mudra, endine Ukraina presidendi kantselei asejuhataja ja rahapesujuurdluse „Forest Gump" kahtlusalune, vabastati eelvangistusest pärast seda, kui tema eest tasuti täielikult 20 miljoni grivna (ligikaudu 480 000 eurot) suurune kautsjon. Kautsjoni kinnitas 8. oktoobril Kõrgem korruptsioonivastane kohus (ВАКС). Prokuratuur oli algselt nõudnud kautsjoni summaks 150 miljonit grivnat.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Lõuna-Korea sadamatest laaditi üle 176 000 tonni kütust Venemaale, sh sanktsioneeritud tankeritega
The Guardiani analüüsi kohaselt laaditi juulis ja augustis Lõuna-Korea sadamates seitsmele tankerile – neist kolm on Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all – üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust, mis tehti 14 reisil Venemaa Kaug-Idasse. Augsburgis moodustas Lõuna-Korea umbes 31% Venemaa meritsi toodud naftatoodetest – suuruselt teine tarnija India järel. Ukraina kinnitas leidu, Lõuna-Korea eitas süüdistusi.
-
Lõuna-Korea president ähvardas Ukrainalt vabandust nõuda
Lõuna-Korea president Lee Jae Myung ähvardas teisipäeval X-is postitatud sõnumiga „täiendavate meetmetega", kui Ukraina ei vabanda avalikult selle eest, et president Volodymyr Zelenski paljastas ÜRO Peaassambleel kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise Lõuna-Koreale. Ukraina välisminister Andrii Sybiha nimelt juhtumit „diplomaatiliseks arusaamatus" ja ütles, et Kiiev töötab lahenduse leidmiseks.
-
Moldovas kukkus alla Venemaa droon, õhuruum suleti osaliselt
30. septembri hommikul lendas droon Moldova õhuruumi ja kukkus alla Anenii Noi rajoonis asuva Hyrbovăți küla lähistel, kus see plahvatas. Õnnetuses keegi kannatada ei saanud. Samal hommikul tuvastati teine droon Dubăsari rajoonis Lunga küla piirkonnas ning Moldova sulud teda Blachkonna ja riigi keskosa õhuruumi. Moldova välisministri Mihai Popșoi sõnul on tegemist vastuvõetamatu riigi õhuruumirikkumisega ning 1. oktoobril kutsuti selle asjuu vakriigi suursaadiku kohusetäitja Oleg Ozerov välisministeeriumisse.
-
Budanov: Droonileppe riigid võivad saada ligipääsu Ukraina uutele reaktiivdroonide tõrje tehnoloogiatele
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov ütles Euronewsile antud intervjuus, et riigid, kes on Ukrainaga sõlminud droonikoostöölepingud (nn Drone Deal), võivad saada ligipääsu Ukraina uusimatele tehnoloogiatele, mis on mõeldud Venemaa reaktiivmootoriga droonide tõrjumiseks. Budanova sõnul kasutatakse uut tehnoloogiat juba lahinguoludes ning see toimib enamikul juhtudel, kuid peamiseks väljakutseks on tootmismahu suurendamine enne talve kõige raskemat perioodi.
-
Üle poole Ukraina F-16 hävitajatest on maas: hooldus Belgias võtab kuni 40 nädalat
WSJ-i reportaaži järgi on üle poole Ukraina F-16 hävitajatest Belgias toimuva pikenenud tehnilise hoolduse tõttu välja lennuvõimestatud. Probleemi keskmes on USA kontaktiga Belgia ettevõte Sabena Aerospace Engineering. President Zelenskõi kinnitas Financial Timesile, et ligi pooled Ukraina F-16-d on Euroopas remondis, ja teatas 29. septembril kokkuleppest Belgia kolme F-16 üleandmiseks aasta lõpuks. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõhhõi seevastu lükkas üles kujundatud "katastroofiliselt madala" valmisoleku versiooni tagasi. Bloomberg kirjutas 30. septembril, et Ukraina soovib osta kümneid tuhandeid 20 mm mürske F-16-dele reaktiiv-droonide vastu.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
Budanov: Põhja-Korea õpib Ukraina sõjast ja relvastub, tootes massiliselt ühekordseid löökdroone
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov ütles Newsforce'ile antud intervjuus, et Põhja-Korea mitte ainult ei varusta Venemaad relvade ja materjalidega ega saada oma sõdureid Ukrainas võitlema, vaid kasutab Ukraina sõja kogemust ka oma relvastuse, sealhulgas uut tüüpi relvade ja ühekordsete löökdroonide massitootmiseks. Budanov hoiatas, et Põhja-Korea kiire militariseerimine õõnestab Korea poolsaare stabiilsust ja võib viia kontrollimatute tagajärgedeni.
-
Буданов: Ukraina vajab laiendatud juurdepääsu Starlinkile ja Starshieldile ning Patriot-tõrjerakette
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov ütles Newsforce'ile antud intervjuus, et Ukraina vajab kiiresti laiendatud juurdepääsu Starlinki ja Starshieldi satelliitsideteenustele, et tabada Vene raketikomplekse, ning et riik vajab kriitiliselt ka Patrioti õhutõrjesüsteemide tõrjerakette. Intervjuu fragment avaldatud tema Telegrami kanalil 27. septembril.
-
Poola pakkus võõrustada Patriot-rakettide tootmist oma territooriumil, kui USA annab Ukrainale litsentsi
Poola kaitseministeeriumi aseminister Magdalena Sobków-Czarniecka teatas telekanali TVN24 eetris, et Poola on pakkunud võõrustada USA Patriot-õhutõrjesüsteemide rakettide tootmist oma territooriumil juhul, kui Washington annab Ukrainale vastava litsentsi. Pakkumine järgnes Ukraina presidendi Volodymyr Zelensksei 25. septembri avaldusele, et USA president Donald Trump on teinud "lõpliku otsuse" Ukrainale Patriot-rakettide tootmislitsentside andmiseks. Samal ajal jätkavad Poola ja USA läbirääkimisi alalise USA sõjaväebaasi rajamiseks Poola lääneossa.
-
Trump loodab Ukraina ja Venemaa vahelist kokkulepet enne talve, Zelenskyi sõnul Putin sõda lõpetada ei kavatse
USA president Donald Trump teatas 26. septembril, et Ukraina president Volodymyr Zelenskyi ja Venemaa president Vladimir Putin võivad sõja lõpetada „raske talve" eel. Samal päeval oma õhtuses pöördumises väitis Zelenskyi, et Putin ei kavatse sõda lõpetada ning leiab jätkuvalt ettekäändeid kohtumiste ja kolmepoolse läbirääkimiste formaadi vältimiseks. Ukraina peab Budanovi sõnul valmistuma sõja jätkumiseks ka talvel. Lahkarvamust põhjustab ka Bloombergi teade, et Trump pakkus 22. septembri kohtumisel Zelenskyile läbirääkimisi Moskvas – Ukraina presidendi kantselei eitas seda.
-
USA pakkus välja Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolset kohtumist Araabia Ühendemiraatides
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. septembril, et USA pool tegi ettepaneku korraldada Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolne kohtumine Araabia Ühendemiraatides. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha kinnitas Ukraina valmisolekut, kuid väljendas kahtlust Vene valmisolekus rahuks, viidates Lavrovi sõnavõtule ÜRO Julgeolekunõukogus. Kreml teatas, et kontaktid käivad ja kohtumine võib peagi toimuda.
-
Venemaa korraldas öösel Kiievis ulatusliku ballistiliste rakettide ja droonide rünnaku
Venemaa ründas 23.–24. septembri öösel Kiievit kolme ballistiliste rakettide lainal ning kümneid droone. Rünnakus hukkus kaks ja sai haavata vähemalt kaheksa inimest, kahjustada sai muu hulgas sünnitusmaja fassaad. President Zelenskõi sõnul toimus rünnak ajal, mil ta kohtus New Yorgis kuue USA kongressi liikmega Lindsey Grahami sanktsiooniseaduse arutamiseks.