Jared Kushner
Jared Kushner on Ameerika Ühendriikide kinnisvarainvestor ja ettevõtja, endise USA presidendi Donald Trumpi väimees. Aastatel 2017–2021 teenis ta Valges Majas presidendi vanemnõunikuna. Pärast Valgest Majast lahkumist asutas ta investeerimisfirma Affinity Partners ning on tegutsenud vahendajana rahvusvahelistel läbirääkimistel.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Kirill Budanov väidab, et väidetav konflikt Steve Witkoffiga „lihtsalt ei toimunud”
Ukraina presidendi kantselei juht Kirill Budanov lükkas ümber Le Monde'i teate, mille järgi ta oli Steve Witkoffiga arutelus ära ärritunud. За повідомленням Le Monde, Віткофф запропонував відновити транзит російського газу й нафти через Україну. Budanov назвав такі повідомлення інформаційними атаками на переговорний процес і наголосив на меті досягти стійкого миру для України.
-
Venemaa taas kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, et saada NATO-lt järeleandmisi
Venemaa nõustus novembris jätkama tehnilisi kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, eeldatavalt Abu Dhabi. Välisdiplomaatide hinnangul võib Moskva kasutada uut vestlusvooru ja Euroopa kaasamist, et nõuda NATO väepresence vähendamist Euroopas. Esimeselt kohtumiselt предметных kokkuleppeid ei eeldata ning küsimus territoriaalsetest kompromissidest võib osutuda vastuoluliseks.
-
Oleshkites alustati kohalikku relvapiirudpausa humanitaarse abi ja evakueerimise jaoks
Ukraina ja Venemaa kinnitasid, et Oleshkites, okupeeritud Khersoni piirkonnas, alustati 27. oktoobril kohalik relvapiirudpaus. See on ette nähtud humanitaarse abi toimetamiseks, kivide eemaldamiseks ning elanike vabaks väljumise ja evakueerimise võimaldamiseks. Vahendust väljaastumiseks oli vaja kahe tuhande inimese päästmiseks, keda takistavad miinid ja droonirünnakud ning kellel on vähenemas toidu- ja ravimivarud.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Zelensky kohtus Oslos Norra parlamendi kõigi erakondade juhtidega
Ukraina president Volodymyr Zelensky külastas Norrat ning kohtus Stortingu spiikri Masud Gharakhani ja kõigi Norra erakondade juhtidega. Arutlusel olid Ukraina kaitsetoetuse rahastamine ja Vene poolt väidetavalt riismete kaasa toodud laste tagastamine. Eelneval päeval osales Zelensky Oslos USA eriesindaja Steve Witkoffi, Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga läbirääkimistel.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
Budanov kutsus üles Dopro pilli jäämise Ukrainale, kuulutades venemaalase eksituse välja
Ukraina presidentidekraadi kantselei juht Kirill Budanov kutsus 20. oktoobril üles Dopro pilli jäämise Ukraiani kätte ning väitis, et Venemaa sõjaväeüksused ei ole linna hõivanud. Ta süüdistas Venemaa „Tsentri“ väegrupi juhikut Andriji Ivanajevit president Vladimir Putinit teadlikult eksitavas. Budanov seadis väite kontekstiks rasked rahuülemised, mis toimusid samal päeval Norra pealinnas Oslo.
-
Kallas: Euroopa peab Ukrainale jätkuvalt toetust andma ja nõudmisi esitama
Kaja Kallas väitis 20. oktoobril Euroopa Parlamendris, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on umbes poolteist aastat püüdnud Ukraadat sundida kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Tema sõnul takistas Ukraaat kapituleerumist Euroopa toetus ning Euroopa peab jätkuvalt toetama Ukraadat ja osalema rahuvõimalustes. Kallas kutsus ka üles nõudmiste esitamise Venemaale, et saavutatud rahu oleks püsiv ja õiglane.
-
WSJ: Putin pakkus välja Trumpi–Xi kolmekõneluse Ukraina sõja lõpetamiseks ilma Zelenskõita
Wall Street Journali teatel tegi Vladimir Putin ettepaneku kohtuda novembris Hiinas Shenzhenis toimuval APECi tippkohtumisel Donald Trumpi ja Xi Jinpingiga, et arutada sõja lõpetamist Venemaale soodsatel tingimustel. Ukraina president Volodymyr Zelenskii ei ole kavandatud formaati kaasatud. USA kõrge ametniku sõnul pole Trump veel kohtumisega nõustunud, riigisekretär Marco Rubio kinnitas Samarkandis ajakirjanikele, et kõnelused on toimunud, kuid lõplikku otsust ei ole tehtud.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
Zelenski: USA on taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, 18. oktoobril NBC saates „Meet the Press", et USA on pärast teatud kestnud blokaadi taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga. Zelenski sõnul saab Ukraina teavet Venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmistest eranditult USA-lt, kuid teiste riikidega tehakse samuti koostööd. Samal ajal jätkuvad piirangud SpaceX-i Starshield-terminalidele ning Ukraina ja Washingtoni vahel püsivad lahkarvamused seoses rünnakutega Vene naftatöötlemistehastele.
-
Zelenski kõneles Trumpi esindajatega õhutõrje ja järgmiste diplomaatiliste sammude üle
Ukraina president Volodymyr Zelenski pidas pühapäeval, 18. oktoobril telefonikõne USA president Donald Trumpi esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Vestluses käsitleti hiljutisi Ukraina-USA läbirääkimisi Floridas, õhutõrjet, Venemaa jätkuvat pommitamist ning järgmisi diplomaatilisi samme.
-
Trump allkirjastas määruse, mis peatab "Grahami seadusega" ette nähtud Venemaa-vastased meetmed
USA president Donald Trump allkirjastas 16. oktoobril 2026 täitevkorralduse, millega peatati sanktsioonide, piirangute ja tollimaksude kohaldamine, mis olid ette nähtud nn Grahami seadusega (Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act of 2026) Venemaa suhtes. Trump kasutas seaduse § 115 sätestatud loobumissätet ja edastas Kongressile kirjaliku kinnituse, et meetmete kohaldamata jätmine on USA riiklikes huvides. Olemasolevad sanktsioonid jäävad jõusse; uusi tollimakse võib Trump hiljem vajadusel aktiveerida. Sammu kritiseerisid nii seaduse kaasautori senaator Richard Blumenthal kui ka Ukraina president Volodymyr Zelensky.
-
Trump peatas Venemaa vastased sanktsioonid ja tekitas terava vaidluse Zelenskõiga
16. oktoobril 2025 allkirjastas USA president Donald Trump dekreedi, millega peatas nn Grahami seaduse (HR 5334) alusel Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide ja tariifide kohaldamise. Otsus järgnes 9. oktoobri telefonikõnele Putiniga, millega lepiti kokku sadade tuhandete tonnide Vene diislikütuse tarnetes USA turule. USA sekretär Marco Rubio põhjendas otsust 60-päevase analüüsiga. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et kui USA asub ametlikult Venemaa poolele, ei saa Ukraina sõda võita ega üle elada. Kongressi mõlema partei liikmed kritiseerisid otsust teravalt.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
USA pikendas Venemaa Lužkoili vastu kehtestatud erandlitsentse kuni 2027. aasta aprillini
USA rahandusministeerium pikendas üldlitsentse, mis lubavad teatud tegevust sanktsioneeritud Venemaa naftakontserniga Lukoil kuni 24. aprillini 2027. Otsus puudutab Lukoili väljaspool Venemaa Maid tegutsevat tanklavõrku ja nelja Bulgaaria tütarettevõtet. See tehti umbes nädal pärast president Donald Trumpi teadaannet kokkuleppest Venemaaga diislikütuse tarneteks USA ja maailma turgudele.