Jared Kushner
Jared Kushner on Ameerika Ühendriikide kinnisvarainvestor ja ettevõtja, endise USA presidendi Donald Trumpi väimees. Aastatel 2017–2021 teenis ta Valges Majas presidendi vanemnõunikuna. Pärast Valgest Majast lahkumist asutas ta investeerimisfirma Affinity Partners ning on tegutsenud vahendajana rahvusvahelistel läbirääkimistel.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
USA soovitas Euroopale anda osa külmutatud Vene varast üle Washingtoni kontrollitavasse struktuuri – Euroopa lükkas ettepaneku tagasi
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tegid Miami kohtumisel Euroopa riikidele ettepaneku osaliselt sulatada 2022. aastal külmutatud Vene riiklikud varad ja kanda need üle Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri eesmärgiga elavdada rahuläbirääkimisi. Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi, Saksa kantsler Friedrich Merz kinnitas Brüsselis, et varad peavad jääma Euroopasse ja et nende saatus on eurooplaste otsustada.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Zelenski: Ukraina on valmis lähipäevil kohtuma USA läbirääkijatega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina on valmis lähipäevil kohtuma Ameerika Ühendriikide läbirääkijatega, ning edastas selle ettepaneku USA president Donald Trumpi saadikutele Steve Witkoffile ja Jared Kushnerile. Zelenski kinnitusel jätkavad Ukraina ja USA meeskonnad rahuteemalisi läbirääkimisi ning Ukraina toetab USA ettepanekut energiarelvarahust, millest peaks osa võtma ka Venemaa.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu
11. oktoobri õhtusel pöördumisel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene energiataristu ja naftatehastele, kui Venemaa omakorda lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Tema sõnul peab iga deeskalatsioon olema vastastikune ja kaasama reaalsed garantiid. Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud on saanud kõik vajalikud käsud. Samal päeval teatas USA president Donald Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "energiarelvarahus", mis jõustub kohe, kuid Zelenskõi sõnul oli see teade talle uudiseks ja Venemaa ei olnud seda kommenteerinud.
-
USA ähvardas peatada Ukrainale PURL-i relvade ja luureandmete edastamise
USA administratsioon ähvardas laupäeval ja pühapäeval Euroopa pealinnu ja Kyivi helistanud ametnike kaudu peatada PURL-i relvade hankemehhanismi ning luureandmete jagamise Ukrainale, kui Ukraina ei lõpeta kaugtulistamisi Venemaa energiataristu vastu. Samal päeval teatas president Trump Truth Socialis "energiarahu" jõustumisest, mida Ukraina ja Euroopa partnerid ei olnud konsulteeritud ja mida Venemaa ei ole järginud.
-
Miami läbirääkimised lõppesid enneaegselt pärast Trumpi ja Putini diislilepingut
9. oktoobril toimusid Miamis USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks enne talve. Päeval, mil pidi algama läbirääkimiste teine päev, teatas president Donald Trump telefonikõnest Vladimir Putiniga ja kokkuleppest tarnida Vene diislikütust USA ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Ukraina delegatsioon otsustas reisi pooleli jätta ja naasis koju. President Volodymyr Zelensky nimetas Trumpi otsust nõrgaks ning ütles, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati "katteloorena" paralleelsete Washingtoni-Moskva kokkulepete varjamiseks.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
Venemaa pommitas Zaporožžjat juhtpommidega: hukkus vähemalt 15 inimest, sealhulgas lapsed
10. oktoobri varahommikul tabas Venemaa Zaporožžjat juhtpommidega (KAB), lüües viiekordse elamuhoone ja põhjustades tsiviilohvreid. Rünnakus hukkus vähemalt 15 inimest (hilisemad andmed kuni 20), sealhulgas lapsed; haavata sai kümneid inimesi. President Zelenskõi seostas rünnaku Venemaa nn tänuga USA sanktsioonide leevendamise eest Venemaa diislikütuse ekspordil.
-
Trump kutsus Ukrainat valima uue presidendi; päev varem teatas ta diislilepingust Putini
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril ajakirjanikele, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, kes suudaks sõja Venemaaga lõpetada. Ta süüdistas Volodymyr Zelenskit sõja mitmel korral lõpetamata jätmises. Trumpi avaldus järgnes päev varem teatavaks tehtud USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppele, mille vastu Ukraina ja EL välisministrite juht Kaja Kallas avaldasid kriitikat.
-
Rubio nimetab Vene-Ukraina sõda "strateegiliseks ummikseisuks"; Ukraina delegatsioon lendab USA-sse
USA riigisekretär Marco Rubio ütles 8. oktoobril Kreeka väljaandele Kathimerini antud intervjuus, et Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamine diplomaatiliste läbirääkimiste teel on praegu "kättesaamatu", sest sõda on jõudnud "strateegilisse ummikseisu". Rubio sõnul nõuab Venemaa Donbassi täielikku kontrolli, mida Ukraina tagasi lükkab. President Volodymyr Zelenski teatas 8. oktoobril visiidil Põlukasse koos Suurbritannia välisministri Ed Milibandiga, et Ukraina delegatsioon sõidab 9.–10. oktoobril USA-sse kõnelustele USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Euroopa ranna riikide esindajad on samuti oodatud liituma. Zelenski lükkas Rubiokarakteristiku tagasi, kutsudes üles majandussanktsioonide karmistamisele ja Ukraina toetamisele.
-
USA ja Venemaa arutavad Ameerika investori kaasamist Nord Streami torustike taaskäivitamiseks
USA ja Venemaa ametnikud, sealhulgas presidendi eriesindaja Jared Kushner ja Kremli lähedane nõunik Kirill Dmitrijev, on pidanud läbirääkimisi Ameerika investori kaasamiseks kahjustatud Nord Streami gaasijuhtmete töö taastamisse. Valge Maja eitab, et Nord Streami oleks hiljuti konkreetselt arutatud, Saksamaa aga avaldab vastuseisu ja tuletab meelde Euroopa Liidu sanktsioone.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis osalema USA ettepanekul peetaval kolmepoolsel kohtumisel Venemaaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas Ühendkuningriigi pealinna Kiievis toimunud ühisel pressikonverentsil Saksa liidukantsleri Friedrich Merziga, et Ukraina on valmis osalema USA ettepanekul peetaval kolmepoolsel tehnilisel tasemel kohtumisel Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga enne oktoobri lõppu. Kohtumise võimalikuks toimumiskohaks on Ühendemiraadid või mõni muu USA poolt pakutud riik. Ukraina ootab praegu Venemaa vastust ettepanekule.
-
USA ja Venemaa läbirääkimised: miljardi dollari suurune Lukoili tehing seotakse Ukraina rahu kõnelustega
USA Trumpi administratsioon ja Venemaa on laiendanud Ukraina sõja lõpetamiseks peetavaid kõnelusi mitme miljardi dollari suuruse tehinguga, mis hõlmab Venemaa naftakompanii Lukoili rahvusvahelisi varasid. Tehingu üle otsustavad lõplikult Putin ja Trump ning see vajab heakskiitu nii USA valitsuselt kui Kremlilt.
-
Putin nõudis Valdai kõnes Ukrainale neutralnsust ja hoiatas tuumarelva kasutamise eest
1. oktoobril Valdai aruteluklubi plenaaristungil kõnelenud Vladimir Putin kordas, et sõja algatas Lääs, nõudis Ukrainale jätkuvalt neutralset staatust ning vihjas, et tuumarelv "peab tulistama". Ta lükkas tagasi ettepaneku lõpetada vastastikku löögid laevade ja naftatööstuse vastu ning seadis uued ultimaatumsed – Ukraina neutralnsus ja kogu Donbassi vallutamine – mis tahes rahukõneluste tingimusteks. Euroopa Komisjon nimetas tuumateemalist retoorikat "vastutustundetuks".
-
Putini eriesindaja Dmitrijev pidas Washingtonis USA ametnikega kõnelusi sõja lõpetamise ja energiaalgatuste teemal
Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev pidas 28. septembril Washingtonis USA ametnikega läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamise ja võimalike USA-Venemaa energiaalgatuste üle pärast sõja lõppu. USA ametniku sõnul olid kõnelused "konstruktiivsed". Kohtumised toimusid nädal pärast Donald Trumpi ning Volodõmõr Zelenskõi kohtumist ÜRO Peaassamblee äärel New Yorgis.
-
USA pakkus välja Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolset kohtumist Araabia Ühendemiraatides
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. septembril, et USA pool tegi ettepaneku korraldada Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolne kohtumine Araabia Ühendemiraatides. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha kinnitas Ukraina valmisolekut, kuid väljendas kahtlust Vene valmisolekus rahuks, viidates Lavrovi sõnavõtule ÜRO Julgeolekunõukogus. Kreml teatas, et kontaktid käivad ja kohtumine võib peagi toimuda.