Mark Rutte
Mark Rutte on Hollandi poliitik ja liberaalse VVD erakonna liider. Ta oli aastatel 2010–2024 Hollandi peaminister. Alates 1. oktoobrist 2024 on ta NATO peasekretär.
-
Kaks Venemaa raketti ja droon langesid Poola õhuruumi
Venemaa suure massiivse raketünnaku ajal 20. novembril sattusid Poola õhuruumi kaks Venemaa raketti ja üks reaktiivdroon. Poola võimud kutsusid kokku hädaolukorra koosoleku ning teatasid, et langenud objektid ei põhjustanud vigastusi ega kahjustanud kriitilist infrastruktuuri.
-
NATO peasekretär: Venemaa kaotab Ukrainas kuus iga kuukohta üle 40 000 sõjaväelise
NATO peasekretär Mark Rutte ütles 11. novembril Atlantika tulevikufoorumil, et Venemaa kaotab Ukrainas iga kuu üle 40 000 sõjaväelise tapetud või raskelt haavatudena. Ta võrdles seda näitaja USA 56 000 kaotuga 14 aasta jooksul Vietnami sõjas. Rutte ütles ka, et Venemaa ründab Ukraina linni ja kriitilist infrastruktuuri ning muudab Euroopas aktтивнішer hybridõhuaktsioonid, et nõrgestada Ukraina ja Euroopa toetust.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
Ukraina välisminister kinnitas uusi abipakette vähemalt viielt riigilt
Ukraina välisminister Andriy Sybiha kinnitas Ukrinformile antud intervjuus, et Ukrainal on olemas kinnitus uutest abipakettidest vähemalt viielt riigilt. Need hõlmavad energia-, humanitaar- ja kaitseabi. Samal ajal kohtus peaminister Serhiy Koretsky Saksa kantsleri Friedrich Merziga ning Ühendkuningriik eraldas 17 miljonit naelsterlingut Tšernobõli tuuleujaama kaitseekstruktuuri remondiks. President Volodymyr Zelenskyy alustas 15. oktoobril visiiti Brüsselisse.
-
Venemaa ründas Ukrainat 580 drooni ja kahe Kh-59 raketiga; alla tulistati 536 drooni
Ööl vastu 15. oktoobrit (alates 14. oktoobri kella 18:00-st) ründas Venemaa Ukrainat kahe Musta merelt tulistatud Kh-59 tiibraketi ja 580 eri tüüpi löökdrooniga (Shahed, Gerbera ning imitatsioonidroonid). Ukraina õhutõrje neutraliseeris 536 drooni; tabamused registreeriti 31 asukohas ja alla tulistatud sihtmärkide jäänused langesid 11 asukohas. President Zelenski sõnul tulistas Venemaa alates eelmise päeva algusest kuni 15. oktoobri kella 9-ni rohkem kui 850 Shahed-tüüpi drooni ning Kirovohradi ja Dnipropetrovski oblastis sai surma kokku kuus inimest.
-
Barrot: kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost pärineb Euroopast
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadios, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta märkis, et Euroopa on juba pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ning avaldanud Venemaale suurimat survet, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediaroboteid demoraliseerimise levitamises.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Tusk Varssavi julgeolekufoorumil: Poola ei allu Ukraina toetuse nõrgestamisele
Poola peaminister Donald Tusk avas 12. oktoobril Varssavi julgeolekufoorumi, kus ta iseloomustas Venemaa sõda Ukrainas kui võitlust domineerimise eest, Ukraina aga kui võitlust ellujäämise eest. Tusk kinnitas, et Poola ei saada signaali järeleandmisest Ukraina toetuse nõrgestamise survele, ning teatas, et Poola ja NATO valmistavad end ette erinevateks stsenaariumideks pärast tema vestlust NATO Euroopa väejuhataja kindral Alexus Grynkewichiga.
-
Sikorski: NATO peab olema valmis otsustavaks vastuseks Vene hübriidrünnakutele
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles ajalehele Financial Times Londoni-visiidi ajal, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute vastu Euroopas. Ta tegi ettepaneku sulgeda Vene konsulaadid, piirata Vene diplomaatide liikumist, nõuda biomeetrilisi passe kõigilt Venemaa kodanikelt ELi sisenedes ning vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. Sikorski märkis, et tapmiste tõenäosus kasvab, kuna Venemaa laiendab Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks suunatud operatsioone.
-
NATO korraldab Steadfast Nooni õppused Itaalias 13.–23. oktoobrini
NATO teatas, et 17 liikmesriiki osalevad 13.–23. oktoobrini Itaalias toimuvatel iga-aastastel Steadfast Nooni tuumaõppustel. Liit püüab samal ajal veenda Venemaad, et tegu on tavapärase ja ohtliku aluseta harjutusega. Õppuste taustal on Venemaa tuumaähvardused, sealhulgas hoiatus Kaliningradi piirkonna eraldamise kohta.
-
NATO peastaabi ülemjuhataja Alexus Grinkevitš valmistab ette strateegiat "Võiduteooria"
NATO Euroopa Ühendatud relvajõudude ülemjuhataja kindral Alexus Grinkevitš koostab dokumenti nimega "Võiduteooria" (Theory of Victory), mis selgitab, kuidas liit reageeriks võimalikule Venemaa rünnakule idatiival. Strateegia keskendub uute kaitsetehnoloogiate — droonide, minimaalse meeskonnaga süsteemide ja tehisintellekti — integreerimisele traditsiooniliste relvadega ning esitatakse Poolas 12. oktoobril.
-
Eesti politsei: Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaaž
Eesti Siseturvalisuse Talitus (Kapo) jõudis järeldusele, et 14.–15. augusti öisel rünnakul Tallinnas asuva kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone vastu oli tegemist Vene eriteenistuste tellitud sabotaažiga. Kolm kahtlusalast – kõik Läti kodanikud – peeti Lätis kinni ja anti Eestile välja. Peaminister Kristen Michal kinnitas 29. septembril täie kindlusega, et tegu oli Vene sabotaažiga, ning Eesti kutsus välja Vene ajutise asjaajaja. Kreml eitas süüdistusi.
-
Zelensky kohtus New Yorgis NATO peasekretäri Mark Ruttega
President Volodymyr Zelensky kohtus New Yorgis NATO peasekretäri Mark Ruttega, et arutada Ukraina vajadust Patriot-tõrjerakettide järele ja talvist õhukaitsetoetuse paketti. Kohtumise ajal tabas Kievi kolm Venemaa ballistiliste raketilöögi lainet. Zelensky tänas Ruttet valmisoleku eest lahendusi otsida.
-
NATO Euroopa ülemjuhataja: liit tugevdab luurejagamist seoses Venemaaga seotud intsidentidega
NATO Euroopa kõrgeim sõjaväelane, kindral Alexus Grinkevich ütles Reutersile antud intervjuus, et liit on suurendanud luurejagamist vastuseks sabotaažilainele ja muudele Venemaaga seostatavatele intsidentidele. Ta kutsus säilitama rahu ja kindlustunnet, hindas piiratud Venemaa rünnaku ohtu NATO territooriumil ebatõenäoliseks, kuid mitte välistatavaks, ning lükkas ümber idee, et Venemaa saaks ära kasutada USA täppislaskemoona varude kahanemist.
-
Venemaa droon tabas reisirongi Ukraina-Poola piiri lähedal pärast diplomaatilise rongi lahkumist
13. septembril 2026 lõi Vene droon Ukraina-Poola piiri lähedal asuva Yahodyni jaama juures reisirongi, mis sõitis Kiievist Varssavi. Kahjustada sai ka piirijaama läheduses asuv gaasijaam. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Vahetult enne lööki oli jaamas diplomaatiline rong, mis veas endisi ja praegusi Euroopa ametnikke – sealhulgas endist Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit – ning see lahkus jaamast enne tähtaega streikiohu tõttu. Ukrzaliznytsia ei välista, et drooni sihtmärk oli diplomaatiline rong. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku erakorralise kohtumise ja hoiatas Vene eskalaationi ees.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
EL liikmesriigid kiitsid heaks Ukraina Patriot-õhutõrjerakettide ostu 3,2 miljardi euro suuruse laenutranšiga
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks erandi, mis lubab Ukrainal osta USA toodetud Patriot-süsteemide kriitilisi komponente EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraine Support Loan'i laenust. Järgmine väljamakse on 3,2 miljardit eurot, lisaks juba välja makstud 8,4 miljardile eurole. Erandi vajalikkus tuleneb laenureeglist, mis eelistab EL-is, Ukrainas või Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud relvi.
-
Trumpi eriesindajad Witkoff ja Kushner külastavad Moskvat ja Kiievinat nädalavahetusel
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad laupäeval, 5. septembril Moskvasse ja pühapäeval, 6. septembril Kiievinat. President Volodymyr Zelenskõi kinnitas reisi oma 4. septembri õhtuse pöördumisega ja lubas, et Ukraina ei vii õhurünnakuid läbi visiidi ajal, kutsudes Venemaad üles vastastikuseks vaikuseks. Trump teatas ajakirjanikele Valges Majas, et saadikud kannavad ettepanekut sõja lõpetamiseks.