Teema: Euroopa Liit
-
Vene drooni löök reisrongi ja piirijaama lähedale Poola piiril kutsus Poolas esile erakorralise kohtumise
13. septembri varahommikul tabas Vene droon Volõni oblastis Kiievi–Varssavi reisrongi vedurit umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Lisaks sai kahjustada Yahodyni-Dorohuski piirijaama lähedal asuv tankla, mille juures põlesid ka mitu veoautot. Ukrzaliznõtsia teatel oli enne rünnakut jaamas spetsiaalne diplomaatiline rong, milles olid endine Briti peaminister Boris Johnson, Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ning teised Euroopa ametnikud ja diplomaadid. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku valitsuse julgeolekukeskuse erakorralise kohtumise ning hoiatas, et Poola ei saa välistada Vene eskalaaloni laienemist Poola territooriumile.
-
Sibiga nõudis sanktsioonide kehtestamist Venemaale pärast iga massilist rünnakut Ukraina vastu
Ukraina välisminister Andrii Sibiga ühises briifingus Kiievis Poola välisministri Radosław Sikorskiga kutsus Ukraina partnereid kehtestama Venemaale sanktsioone pärast iga massilist lööki Ukraina vastu, mitte ootama suuri sanktsioonipakette. Ta nimetas eriti "Anti-Ballistic Package'i" ning rõhutas vajadust võtta Venemaalt võime toota ballistilisi rakette ja droone ning piirata juurdepääsu sõjatehnoloogiale. Samas ei õnnestunud EL-i saadikutel reedel isiklike sanktsioonide pikendamist kokku leppida.
-
Poola ei blokeeri Ukraina EL-i läbirääkimisklastrite avamist
Poola välisminister Radosław Sikorski teatas ühisel briifingul Kiievis Ukraina välisministri Andrii Sybihaga, et Poola ei blokeeri Ukraina EL-i liitumisläbirääkimiste klastrite avamist. Sikorski märkis, et läbirääkimised ei ole Ukraina jaoks kerged, nagu polnud need ka Poola jaoks, ning et Euroopa Komisjoni hinnangul on Ukraina juba läbirääkimisteks valmis. Ta sidus Ukraina EL-i integratsiooni julgeolekuga, viidates Vene õhurünnakutele Poola piiri lähistel.
-
Prantsusmaa soovib eemaldada Usmanovi ELi sanktsioonide nimekirjast, liitudes Slovakkia nõudmisega
Prantsusmaa survestab Venemaa ärimehe Alisjer Usmanovi eemaldamist ELi isiklike sanktsioonide nimekirjast, toetades sellega Slovakkia seisukohta. See on tekitanud lahkhelisid ELi liikmesriikide vahel. Liidu suursaadikud ei jõudnud reedese kohtumise järel kokkuleppele sanktsioonide pikendamises enne 15. septembri tähtaega. Slovakkia on blokeerinud sanktsioonide pikendamise, nõudes Usmanovi ja Mihhail Fridmani eemaldamist ning keeldudes üleminekust 12-kuulisele pikendamistsüklile.
-
Zelenski kutsus ELi tugevdama Vene oligarhide vastaseid sanktsioone
Ukraina president Volodymyr Zelensky kutsus 12. septembril sotsiaalmeedia vahendusel Euroopa Liitu tugevdama sanktsioonide survet Vene ärile ja oligarhidele, nimetades seejuures Mihhail Fridmani ja Alisher Usmanovi. Üleskutse langeb kokku intensiivistuvate Vene droonirünnakutega ning sellega, et ELi suursaadikud ei suutnud 11. septembril isikute vastaseid sanktsioone pikendada Slovakkia ja Prantsusmaa vastuseisu tõttu.
-
Ukraina peaminister: aasta lõpuks tuleb katta 29,5 miljardi dollari suurune rahastuslünk ja 27 miljardit kaitsevägedele
Ukraina peaminister Serhiy Koretsky teatas Yalta Euroopa Strateegia (YES) foorumil, et riik seisab aasta lõpuks silmitsi kahe olulise rahastusväljakutsega: 29,5 miljardi dollari suurune summa on ohus ning 27 miljardit dollarit on vaja kaitsevägede jaoks. Esimese bloki rahastus on kinnitatud makrofinantseerimisprogrammidega, kuid ligipääs sõltub 42 valitsuse dokumendi ja 27 seaduseelnõu vastuvõtmisest.
-
EL kiitis heaks 6,1 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale droonide ja Patrioti rakettide ostuks
Euroopa Komisjon kinnitas ametlikult 6,1 miljardi euro suuruse laenusumma eraldamise Ukrainale droonide ja Patrioti õhutõrjesüsteemide rakettide, sealhulgas PAC-3, ostmiseks. Otsuse teatas Brüsselis Euroopa kaitseministri ja kosmosevoliniku Andrius Kubiliuse. ELi liikmesriigid pidid eraldi heaks kiitma viis erandit tavapärastest riigihankereeglitest, et võimaldada ELi rahaliste vahendite suunamist kolmandate riikide relvaostudeks.
-
EL kaalub külmutatud Vene varade üleviimist Euroclearilt EL-i kontrollitavale valdajale
Euroopa Liidus on kerkinud idee viia Venemaa külmutatud varad Belgia Eurocleari hoiupaigast üle uuele EL-i kontrollitavale valdajale, et toetada Ukrainat ja kõrvaldada Belgia õiguslikud vastuolud. Ukraina on juba esitanud Brüsselile konkreetse ettepaneku, kuid EL peab seda praegu teoreetilise võimalusena ning Euroopa Komisjonil puudub vastav seadusandlik ettepanek.
-
Ukraina peaprokurör Kravchenko esitas tagasiastumisavalduse seoses juurdlusega „Kartago"
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravchenko esitas õhtul, 7. septembril tagasiastumisavalduse pärast seda, kui riiklik korruptsioonivastase büroo NABU ja spetsialiseeritud korruptsioonivastane prokuratuur SAPO olid 4. septembril teatanud operatsioonist „Kartago", mis paljastas peaprokuröri kantselei ametniku juhitud kuritegeliku organisatsiooni, mis väidetavalt „katuses" petukõnekeskusi ja pesi varasid. Esimene asepeaprokurör Maria Vdovõtšenko esitas samuti lahkumisavalduse. Kõrgem korruptsioonivastane kohus (VAKS) võttis 6.–7. septembril vahi alla peamise kahtlusaluse Serhi Kropõva, tema elukaaslase ja tema juhi, määrates alternativeeritud kautsjoni 120, 20 ja 3 miljonit grivnat.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Ukraina valitsus saatis kolm uut eelnõu Rahvuskogusse rahvusvahelise rahastuse avamiseks
Ukraina kabinet kiitis heaks ja edastas Verkhovna Radale kolm uut seaduseelnõud, mis on vajalikud rahvusvahelise finantseerimise kaasamiseks ja riigieelarve defitsiidi katmiseks. Peaminister Serhi Koretski sõnul on olukord eelarvega tõsine ning ta kutsus parlamendiliikmeid üles erakondlikust kuuluvusest sõltumata hääletama seaduste poolt nii kiiresti kui võimalik. Alates septembri algusest on valitsus kokku heaks kiitnud kaheksa eelnõu ning kavatseb kõik vajalikud otsused vastu võtta 1. novembriks.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
Diia portaalis avati neli uut kahjunõuete kategooriat Ukraina rahvusvahelises kahjude registris
Ukraina riiklikul Diia portaalil avati neli uut kategooriat avalduste esitamiseks rahvusvahelisse Ukraina kahjude registrisse (RD4U). Uued kategooriad hõlmavad juurdepääsu kadumist arstiabile ja haridusele, muid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning muid majanduslikke kahjusid, mida varasemad kategooriad ei kata.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.
-
EL liikmesriigid kiitsid heaks Ukraina Patriot-õhutõrjerakettide ostu 3,2 miljardi euro suuruse laenutranšiga
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks erandi, mis lubab Ukrainal osta USA toodetud Patriot-süsteemide kriitilisi komponente EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraine Support Loan'i laenust. Järgmine väljamakse on 3,2 miljardit eurot, lisaks juba välja makstud 8,4 miljardile eurole. Erandi vajalikkus tuleneb laenureeglist, mis eelistab EL-is, Ukrainas või Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud relvi.
-
EL-i ja Ukraina droonide liidu esimene kohtumine toimub 11. septembril Brüsselis
EL-i ja Ukraina droonide liidu esimene kohtumine peetakse 11. septembril Brüsselis. Osalevad EL-i kaitselitsentaja Andrius Kubilius ning 19 EL-i ja 9 Ukraina droonitootjat. Kohtumise eesmärk on hinnata olukorda, määratleda ajakava ja arutada esmaseid meetmeid.
-
Venemaa droon tabas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit Kijevi kesklinnas
4. septembril lõi Venemaa droon Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) peahoone Volodõmõrska tänaval Kijevi kesklinnas, otse Sofiia katedraali vastas. Tules sai kannatada hoone põrandaplaat ja välissein, vigastada said inimesed ning läheduses asus Sofiia Kiievska rahvusliku kaitseala hoone sai aknaid kahjustada. President Zelenskõi teatas, et droon oli suunatud SBU juhi Oleksandr Pokladi kabineti pihta, ning andis korralduse valmistada ette piisav ja võimalusel peegelpiltlik vastus.
-
Hispaania suurendab Ukrainale tarnitavate Patriot-rakettide hulka
Hispaania teatas, et suurendab Ukrainale mõeldud Patriot õhutõrjesüsteemide rakettide tarnet. Teate tegi välisminister José Manuel Albares 3. septembril Iirimaal toimunud EL-i välisministrite kohtumisel pärast kahepoolset kohtumist Ukraina välisministri Andriy Sybihaga 2. septembril.
-
Ukraina rahandusminister: 2027. aasta eelarve puudujääk on 32,6 miljardit dollarit
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas, et riigi 2027. aasta eelarve katmata rahastamisvajadus on 32,6 miljardit dollarit – see on pingelisim eelarveolukord alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal. Minister palus Euroopa Liidu partneritel leida lisarahaallikaid ning tutvustas uut kava umbes 300 miljardi dollari suuruste külmutatud Venemaa varade koormuse jagamiseks 27 EL-i liikmesriigi vahel.
-
Euroopa Komisjon: USA-lt ei ole tulnud ametlikku nõuet Ukraina abi hüvitamiseks
Euroopa Komisjon teatas 4. septembril, et ei ole saanud USA-lt ametlikku nõuet, millega Washington nõuaks Euroopalt hüvitist USA sõjalise abi eest, mida Ukrainale anti Joe Bideni presidendiajal. Komisjoni aseesimees Olof Gili sõnul pole Komisjon saanud ametlikku teavitust ka Donald Trumpi 3. septembri Truth Sociali postituse kohta. Pressiesindaja Christian Wigand rõhutas, et EL ja liikmesriigid on Ukraina suurimad doonorid, olles andnud üle 220 miljardi euro abi, millest 87 miljardit eurot on läinud sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks.