Teema: Euroopa Liit
-
Ukraina valitsus saatis nelja eelnõuga seadusandlikuks menetlemiseks Rahvusassambleesse
Ukraina valitsus kiitis heaks ja saatis Ülemraadale neli eelnõu, mis on vajalikud riigi kohustuste täitmiseks ELi ja IMF-i ees. Nende seaduste vastuvõtmine on eeltingimuseks ELi makrofinantsabi kolmanda 1,45 miljardi eurose transi saamisele. Peaminister Serhiy Koretsky teatas eelnõude esitamisest.
-
Ungari jätkab Ukraina sõjameeste kaitsmist EL-i reeglitest hoolimata
Ungari peaminister Péter Magyar teatas, et Ungari valitsus jätkab ajutise kaitse andmist Ukraina sõjaväekohustuslastele, kes põgenevad Ungarisse, eeskätt Transcarpathia eesti ungarlastele. See toimub vastuolus uue EL-i reegliga, mis piirab ajutist kaitset meestel, kellel on lahendamata küsimused sõjaväelise arvestusega. Ungari hääletas EL-i meetme vastu ning ei ole Euroopa Komisjoni oma kõrvalekaldest kirjalikult teavitanud.
-
ELAR: ELi kaitsevalmidus 2030. aastaks on kahtluse all USA-sõltuvuse ja killustatuse tõttu
Euroopa Kontrollikoda (ECA) avaldas aruande, mille kohaselt on ELi võime reageerida 2030. aastaks võimalikule sissetungile endiselt küsitav tulenevalt sõltuvusest USAst ja liikmesriikide killustatud kaitsesüsteemidest. Auditit juhtinud ECA liige Marek Opiola märkis, et ELi kaitsevalmiduse saavutamine 2030. aastaks on jätkuvalt keeruline, ehkki ELi riikide kaitserahastus kasvas aastatel 2020–2025 79%.
-
Ungar jätkab Ukraina ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimist
Ungarist peaminister Péter Magyar sidus 3. septembri avalduses Budapesti toetuse Ukraina ELi ligipääsulebiljustele kokkuleppe täitmisega ungari vähemuse õiguste kohta Ukrainas. Ukraina asepeaminister Vsevolod Chentsov kinnitas, et riik on täitnud tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks ning et Ungari tõstatatud haridus- ja vähemuse õiguste küsimused kuuluvad juba avatud esimesse klastri. Samal päeval võttis Verkhovna Rada ühehäälselt vastu avalduse, milles tunnistati ja mõisteti hukka Nõukogude sõjaväehallatuse kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946.
-
Euroopa riikide koordineeritud vastus Leipzigi sabotaažile: Saksamaa sulgeb Vene diplomaatilised esindused
Saksamaa süüdistas Venemaad Leipzigi lennamise juhtunud sabotaažikatse eest, mille käigus leiti umbes kuu aega tagasi lõhkelaenguga droon. Mitmed Euroopa riigid ja EL kutsusid Vene diplomaatilisi esindajaid kokku ning Saksamaa teatas Vene konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn Vene maja sulgemisest Berliinis. Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Ühendkuningriik samuti kutsusid Vene diplomaatilisi esindajaid ning Poola välisminister Radosław Sikorski nimetas Vene tegevust riiklikuks terrorismiks.
-
Saksa valitsus süüdistas droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Venemaad
Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat augustikuis droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Ukraina An-124 transpordilennuki vastu. 1. septembril süüdistas Saksa valitsus rünnakus ametlikult Venemaad ning teatas vastumeetmetest, sealhulgas Venemaa konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn "Vene majas" Berliinis. EL-i välisministrid arutasid Iirimaal viisapiirangute karmistamist Venemaa kodanike suhtes.
-
Saksamaa süüdistas droonirünnakus Leipzigi lennujaamas Venemaad ja kehtestas diplomaatilised vastumeetmed
Saksamaa süüdistab 1. septembril ametlikult Venemaad 4. augustil Leipzigi/Halle lennujaama juures toimunud droonirünnakus, kus plahvatusainega droon leiti Ukraina Antonovi transpordilennuki lähedalt. Välisminister Johann Wadephul teatas vastumeetmetest: Vene peakonsulaat Bonnis suletakse 18. septembrist, Berliini «Vene maja» leping lõpetatakse ning EL-i uued sanktsioonid ja piirikontrolli karmistamine on kavas. Kreml ja president Putin lükkasid süüdistused tagasi; kõrge esindaja Kaja Kallas nimitas rünnakut riikliku terrorismi tunnustega.
-
Rubio: USA peab Ukrainaga läbirääkimisi Patriot-tüüpi rakettide tootmisloa üle
USA riigisekretär Marco Rubio kinnitas 2. septembril, et Ameerika Ühendriigid peavad Ukrainaga läbirääkimisi Patriot-tüüpi õhutõrjerakettide tootmislitsentsi väljastamise üle. Samas hoiatas ta, et isegi loa korral võtab sellise keerulise relva tootmisharude ülesehitamine aastaid ega lahenda Ukraina lühiajalist vajadust rakettide järele.
-
Ukraina esitas EL-ile esimese ametliku taotluse rahastada PAC-3 rakette 90-miljardilisest laenust
Ukraina on ametlikult taotlenud Euroopa Komisjonilt mitme miljardi euro kasutamist EL-i 90 miljardi euro suurusest toetuslaenust, et rahastada PAC-3 tabamusrakettide ostu Patriot õhutõrjesüsteemide jaoks. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas taotluse kättesaamist 2. septembril enne kohtumist NATO peasekretäri Mark Rutte'iga Brüsselis ning ütles, et EL-i liikmesriigid taotlust praegu vaatavad ja protsess liigub "õiges suunas". Tegemist on esimese sellise ametliku taotlusega ning PAC-3 rakettide USA päritolu tõttu vajab ost EL-i laenust erandit programmi Euroopa-eeskuju reeglist.
-
Ukraina parlament lükkas teist korda tagasi seaduse rahvusvaheliste pakettide käibemaksustamisest
Ukraina Ülem-Rada hääletas 1. septembril 2026 teist korda eelnõu nr 15460, mis oleks kaotanud käibemaksuvabastuse kuni 150 euro väärtuses rahvusvahelistelt saadetistelt. Poolt hääletas 194 saadikut 226 vajalikust, mistõttu eelnõu lükati tagasi. Dokument oli üks tingimusi Ukraina kolmanda IMF-i tranche'i ja Euroopa Liidu 3,7 miljardi eurose makrofinantsabi saamiseks.
-
USA rahandusminister teatas Vene kolleegile: lepeteni ei jõuta enne sõja lõppu
USA rahandusminister Scott Bessent kohtus Venemaa rahandusministri Anton Siluanoviga G20 rahandusministrite kohtumisel Põhja-Carolinas Asheville'is ning edastas talle, et Venemaaga ei ole võimalik mingit majanduskoostööd ega kokkuleppeid teha, kuni sõda jätkub. Kohtumise peamise teemana nimetas USA ametnik USA presidendi Donald Trumpi Ukraina rahuplaani. Euroopa ministrid väljendasid rahulolematust Siluanovi kohaloleku üle.