Teema: Euroopa Liit
-
Kallas kutsus ÜRO-l Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas kutsus ÜRO Peaassambleel ELi eesistumisel korraldatud temaatilisel üritusel Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama, et taastada Ukraina teraviljaveod. Kallas märkis, et Ukraina maritime teraviljavedu on alates augustist sisuliselt peatunud Venemaa rünnakute eskaleerumise tõttu.
-
51 ÜRO liikmesriiki kutsus Venemaad üles nõustuma viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga
Ukraina on nõustunud täieliku, viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga ning 51 ÜRO liikmesriiki andsid 23. septembril välja ühisavalduse, milles kutsusid Venemaad sama sammu astuma ja sisulisteks rahuläbirääkimisteks asuma. Ühisavalduse esitasid ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal ELi kõrge esindaja Kaja Kallas ja Ukraina välisminister Andrii Sybiha.
-
EL pikendas Ukraina vastasteid sanktsioone kolmeks aastaks, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
ELi suursaadikud leppisid 22. septembril kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsusega seotud isiklike sanktsioonide pikendamises 36 kuuks ehk kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese korraga, mil režiimi pikendati kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel. Osana kompromissi eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Läti, kes oli ainus vastu olnud liikmesriik, loobus vetost, kuid jäi hääletamisel erapooletuks ning teatas, et kehtestab mõlemale oma riiklikud sanktsioonid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sibiha kritiseerisid otsust teravalt.
-
EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
-
Kallas kavatseb soovitada sanktsioone isikute vastu, kes korraldasid Vene valimisi Ukraina okupeeritud aladel
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas 21. septembril sotsiaalvõrgustikus X, et kavatseb soovitada piiravaid meetmeid isikute vastu, kes aitasid korraldada Venemaa Riigiduumasse toimunud valimisi Ukraina okupeeritud aladel. Kallas nimetas valimisi veel üheks tõsiseks löögiks Vene demokraatiale ning märkis, et Kreml surus maha kriitikat, keelas ainsa sõjavastase registreeritud erakonna tegevuse ja takistas rahvusvaheliste vaatlejate juurdepääsu. Vene parlamendivalimised toimusid 18.–20. septembrini Venemaal ja Ukraina okupeeritud territooriumil; valimisi on hukka mõistnud ka Šveits ja Saksamaa.
-
EL käivitab Ukrainale ühiste projektide programmi SAFE järelejäänud vahenditest
Euroopa Komisjon teatas Brüsselis uuest ühisprojektide programmist Ukrainaga, milleks kasutatakse vähemalt 10 miljardi euro ulatuses allesjäänud SAFE vahendeid. Programmi teatasid eraldi komisjoni president Ursula von der Leyen ning komisjoni pressiesindaja Tomas Regnier. Samal ajal eraldab EL Ukrainale 3,3 miljardit eurot kaitseotstarbeks.
-
Zelenski teatas edukatest katsetest: kaks Ukraina ettevõtet laskisid alla Vene reaktiivdroonid
President Volodymyr Zelenski teatas Carpathian Eight (C8) tippkohtumisel, et kaks Ukraina ettevõtet viisid edukalt läbi lahingukatsetused uute interceptoridega, mis suudavad alla tulistada Vene reaktiivseid "Shahed"-tüüpi droone. Katsetel hävitati üks vaenlase droon, mille sihtmärgid liikusid piisavalt suurel kiirusel. Ukraina soovib katsetused läbi vaadata ja kiiresti käivitada interceptoride masstootmise – lepinguid ettevõtetega juba allkirjastatakse.
-
EL-i 2028–2034 eelarve sisaldab 100 miljardi euro suurust eraldist Ukrainale
Euroopa Liidu järgmise, aastaid 2028–2034 hõlmava pikaajalise eelarve kavandisse on planeeritud 100 miljardi euro suurune eraldis Ukrainale. Kõrge EL-i diplomaat kinnitas anonüümselt, et seda summat praegu ei vaidlustata ning et see peegeldab liikmesriikide tunnustust Ukraina oluliste rahastamisvajaduste suhtes. EL-i liidrite tippkohtumine 15.–16. oktoobril Brüsselis pidi eelarve läbirääkimistele pühenduma suure osa ajast ning kokkulepe sihiti 2026. aasta lõpuks.
-
EL eraldab Ukrainale veel 3,3 miljardit eurot rakettide ja droonide ostuks
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas pärast telefonikõnet Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõiga, et Euroopa Liit eraldab Ukrainale täiendavad 3,3 miljardit eurot rakettide ja droonide ostuks. Summa kantakse üle reedel, 18. septembril Ukraine Support Loan'i programmi raames. Von der Leyen teatas ka valmisolekust kasutada SAFE programmi jääke uue ELi-Ukraina ühise kaitseprojektide programmi käivitamiseks, mille eesmärk on arendada Freya õhu- ja raketitõrjesüsteemi.
-
Norra annab 1 miljardit Norra krooni Ukraina riigieelarve ja reformide toetuseks
Norra eraldab 1 miljardit Norra krooni (umbes 90–92 miljonit eurot) EL-i Ukraina rahastu mehhanismi kaudu Ukraina riigieelarve toetuseks ning korruptsioonivastaste ja energeetika reformide elluviimiseks. Norra on esimene EL-i väline riik, kes sellesse mehhanismi panustab. Otsus kuulutati välja Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Marta Kosi visiidi ajal Norras.
-
Babiš pakkus Prahas välja ühise Euroopa raketikaitse süsteemi Euro Patriot
Tšehhi peaminister Andrej Babiš tegi Praha Kaitsetippkohtumisel ettepaneku luua ühine Euroopa raketikaitse süsteem nimega Euro Patriot. Ta viitas Ukraina presidendi sõnumile, et Euroopa peaks looma oma ballistilise ja droonidevastase kaitsesüsteemi, ning pakkus välika idee, et Euroopa võiks hankida litsentse Patriot tõrjerakettide tootmiseks.
-
Zelenski: Ukraina uus droonipüüdja tabas Vene reaktiivse Shahedi
17. septembril teatas Ukraina president Volodymyr Zelenski uuest edukast katsetusest kodumaiste droonipüüdjatega, mis on mõeldud Venemaa reaktiivsete Shahed-tüüpi droonide vastu. Katsetuse kä tulistas Ukraina püüdja alla vähemalt ühe sellise drooni. President kinnitas, et tootmist kavatsetakse laiendada ning et kaks ettevõtet on sõjalised katsetused edukalt läbinud.
-
Von der Leyen teatas EL-i ja Ukraina ühisest raketitõrjesüsteemist „Freya“
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 16. septembril Euroopa Parlamendi ees peetud liidu olukorra aasta-kõnes, et EL kavatseb koos Ukrainaga välja töötada taskukohase modulaarse raketitõrjesüsteemi projekti „Freya“ alusel. Ta lubas kasutada SAFE kaitsemeetmete programmist allesjäänud vahendeid Ukraina ettevõtetega ühisprojektideks ning rõhutas, et EL kiitis esimest korda heaks USA Patrioti (PAC-3) raketitõrjurakettide hankimise Ukrainale.
-
Madalmaad ratifitseerisid Ukraina rahvusvahelise hüvituskomisjoni konventsiooni
Madalmaad ratifitseerisid Euroopa Nõukogu konventsiooni Ukraina rahvusvahelise hüvituskomisjoni loomise kohta, esitades ratifitseerimisdokumendi Euroopa Nõukogu peakorterisse Strasbourgis. Alates 2026. aasta veebruarist tegutseva ettevalmistuskomitee eesotsas on just Madalmaad, kes juhtisid ka konventsiooni läbirääkimisi.
-
Ukraina parlament kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse käibemaks välismaistelt e-platvormidelt tellitud kaupadele
Ukraina Verkhovna Rada kiitis kolmandal katsel heaks esimeses lugemises seaduseelnõud, millega kaotatakse kuni 150 eurot maksvate välismaistelt e-platvormidelt tellitud saadetiste käibemaksuvabastus. Samuti toetas parlament esimeses lugemises eraldi tolliseadustiku muudatust. Rahandusminister Serhi Martšenko märkis, et seadused on Ukraina kohustused IMF-i ja EL-i ees ning et nende vastuvõtmine on eelduseks 3,7 miljardi euro suurusele maksefinantsabi laenule.
-
EL esitas 1576 isikust ja ettevõttest koosneva uue Venemaa vastaste sanktsioonide paketi
Euroopa välisteenistus (EEAS) esitas 16. septembril COREPERi istungil uue ettepaneku individuaalsete sanktsioonide paketi kohta, mis on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu. Pakett sisaldab 1576 füüsilist ja juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa „oboronka“ ja agressioonisõja toetamisega Ukrainas. Tegemist on allikate sõnul suurima üksiku lisandusega ELi sanktsioonirežiimis alates 2014. aastast.
-
Venemaa droon tabas Poola-Ukraina piiri lähistel rongi
Venemaa droonirünnak tabas 13. septembril 2026 Poola piiri lähedal asuva rongi, mis sõitis Kiievist Varssavisse. Teine rong, millel olid endised Euroopa riigijuhid ja kõrged ametnikud, lahkus samast jaamast minutitega varem. Keegi rünnakus hukka ei saanud.
-
ELi komisjon saatis Ukraina parlamendiliikmetele kirja 27 miljardi dollari suuruse kaitserahastuse tingimustega
Vastuseks Ukraina palvele eraldada täiendavalt 27 miljardit dollarit kaitseraha saatisid kaks ELi volinikku Ukraina rahvasaadikutele kirja, milles seavad tingimused täiendavaks rahastamiseks. Kirjas tuletatakse meelde Ukraina seadusandlikke kohustusi programmide Ukraine Facility ja Ukraine Support Loan raames ning nõutakse muu hulgas kuni 150-euroste saadetiste maksustamist ja rahvusvähemuste õiguste austamist.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Trump: Ukraina võib saada litsentsi Patriot-rakettide tootmiseks, kuid ainult "vähem kaasaegse" versiooni jaoks
USA president Donald Trump ütles ajakirjanikele oma lennukil, et Ukraina võib saada litsentsi Patriot-õhutõrjesüsteemi rakettide tootmiseks, kuid ainult "vähem kaasaegse" versiooni jaoks. Trump ei täpsustanud, millist tüüpi rakettidega täpselt tegemist on. Tema sõnavõtt järgneb Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väitele, et ta ja Trump olid Patriot-rakettide tootmise küsimuse "poliitiliselt" lahendanud.