EL-i üldkohus jättis Ungaris kohtuasja vastuvõetamatuks – sissenõutud Venemaa varade tulud jäävad Ukraina abi finantseerimiseks kasutatavaks
Euroopa Liidu üldkohus jättis läbi vaatamata Ungari hagi, millega Budapest vaidlustas EL-i otsuse suunata Venemaa keskpanga külmutatud varade tulud Euroopa Rahu Fondi kaudu Ukrainale sõjalise abi andmiseks. Kohus põhjendas otsust jurisdiktsiooni puudumisega, viidates, et vaidlusalune küsimus kuulub EL-i ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, mis on kohtulikust kontrollist valdavalt välja jäetud. Hagi esitas eelmine Ungari valitsus peaminister Viktor Orbáni juhtimisel; uus valitsus Péter Magyari juhtimisel on pärast aprillis toimunud valimisi muutnud riigi välispoliitilist kurssi.
Põhipunktid
- EL-i üldkohus (EL-i teine kõrgeim kohtuinstants) jättis Ungari hagi läbi vaatamata, põhjenduseks jurisdiktsiooni puudumine.
- Ungari esitas hagi juulis 2025 ning taotles EL-i Nõukogu 21. mai 2024. aasta otsuse ja Euroopa Rahu Fondi märtsi 2025. aasta komitee otsuse tühistamist.
- Kohus võttis hagi menetlusse 25. augustil 2025, kuid hilisema otsusega jättis selle jurisdiktsiooni puudumise tõttu läbi vaatamata.
- Kohus leidis, et vaidlusalune otsus kuulub EL-i ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse, mis on kohtulikust kontrollist suuresti välja jäetud.
- EL-i argument: Ungari ei saa nende tulude kasutamist blokeerida, sest asjakohase mehhanismi loomisel hääletas Budapest erapooletuks, mitte vastu.
- Hagi esitas eelmine Ungari valitsus Viktor Orbáni juhtimisel; uus valitsus Péter Magyari juhtimisel on pärast aprilli valimisi muutnud Ungari välispoliitilist doktriini, tunnistades Venemaad ohuna.
Mis juhtus
EL-i üldkohus jättis menetlemata Ungari hagi, millega Budapest vaidlustas Venemaa keskpanga külmutatud varade tulude kasutamise Ukrainale sõjalise abi andmiseks Euroopa Rahu Fondi kaudu. Kohus põhjendas otsust jurisdiktsiooni puudumisega, märkides, et küsimus kuulub EL-i ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse ega lange nende erandite alla, mis võimaldaksid kohtul sellesse valdkonda sekkuda. Kohus ei hinnanud asja sisu ehk varade tulude kasutamise mehhanismi õiguspärasust.
Ungari oli haginud EL-i Nõukogu 21. mai 2024. aasta otsuse ja Euroopa Rahu Fondi komitee märtsi 2025. aasta otsuse tühistamist. Budapest väitis, et tema erapooletuks jäämine asjakohase mehhanismi loomise hääletusel ei tähendanud nõusolekut hilisemateks otsusteks, mis suunavad need vahendid Euroopa Rahu Fondi kaudu ilma Ungari toetuseta. Ungari leidis, et Euroopa Rahu Fondi otsus rikkus EL-i õigust, jättes tema veto arvestamata põhjendusega, et Ungari ei olnud "toetust andev liikmesriik", ning rikkus liikmesriikide võrdõiguslikkuse ja EL-i demokraatliku toimimise põhimõtteid. EL-i vastuargument oli, et Ungari ei saa nende tulude kasutamist blokeerida, sest mehhanismi loomise hääletusel jäi Budapest erapooletuks, mitte ei hääletanud vastu.
Hagi esitas eelmine Ungari valitsus peaminister Viktor Orbáni juhtimisel, kes hoidis Moskvaega tihedaid sidemeid ja blokeeris EL-i toetust Kyivile. EL-i üldkohus võttis hagi menetlusse 25. augustil 2025.
Taust
Ungari esitas hagi juulis 2025, taotledes EL-i Nõukogu 21. mai 2024. aasta otsuse ja Euroopa Rahu Fondi komitee märtsi 2025. aasta otsuse tühistamist, mis võimaldasid Venemaa varade tulusid kasutada Ukrainale sõjalise abi andmiseks. EL-i Nõukogu asutas Euroopa Rahu Fondi 2021. aastal ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rahastamiseks; aastatel 2022–2024 mobiliseeris EL selle kaudu Ukrainale 6,1 miljardit eurot, tõstes hiljem fondi ülemmäära 5 miljardi euro võrra, millega kogutoetus ulatub 11,1 miljardi euroni.
Venemaa keskpanga külmutatud varade kogumaht EL-is ja G7 riikides on hinnanguliselt üle 200 miljardi euro, millest suurem osa on Euroopa jurisdiktsiooni all ja märkimisväärne hulk hoitakse Belgia depoopangas Euroclear. Lääneriigid arutavad jätkuvalt Venemaa varade täieliku konfiskeerimise või nende kasutamise võimalust Ukraine Loan Cooperation Mechanism'i raames, millega võidakse Ukrainat rahastada kuni 45 miljardi euro ulatuses.
Pärast aprillis toimunud parlamendivalimisi on Ungari uus valitsus peaminister Péter Magyari juhtimisel muutnud riigi välispoliitilist doktriini, tunnistades nüüd Venemaad ohuna ja toetades Ukraina territoriaalset terviklikkust. 8. septembril otsustas Budapest välja saata kümme Venemaa diplomaati, kelle tegevust peeti Viini konventsiooni kohaselt "vastuvõetamatuks"; Moskva mõistis otsuse viivitamatult hukka.