EL ei ole veel valmis otsustama Ukraina 69 miljardi euro suuruse lisarahastamise üle
Ukraina on teatanud, et vajab 2027. aastaks ligikaudu 69 miljardit eurot lisaraha, millest umbes 40 miljardit on mõeldud sõjalisteks kulutusteks ja 29 miljardit riigitegevuseks. 29. septembril arutasid Ukraina, ELi, G7, Norra, Lõuna-Korea ja IMF esindajad Brüsselis Kiievi rahalisi vajadusi. EL on juba heaks kiitnud 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale aastateks 2026–2027, kuid ei ole veel valmis uut lisatoetust otsustama.
Põhipunktid
- Ukraina vajab 2027. aastaks ligikaudu 69 miljardit eurot lisaraha, millest umbes 40 miljardit on sõjalised kulutused ja 29 miljardit riigitegevuseks.
- 29. septembril toimus Euroopa Komisjoni peakorteris Brüsselis Ukraina, ELi, G7, Norra, Lõuna-Korea ja IMF esindajate kohtumine Kiievi rahavajaduste arutamiseks.
- EL on juba heaks kiitnud 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale aastateks 2026–2027, millest umbes 60 miljardit on ette nähtud kaitsevajadusteks ja 30 miljardit eelarvetoetuseks; see katab Komisjoni hinnangul vaid umbes kaks kolmandikku vajadustest.
- EL ei ole veel valmis tegema otsust Ukraina uue lisarahastamise taotluse kohta ning liikmesriigid soovivad enne täpsemat teavet Ukraina vajaduste kohta.
- Võimalik, et uut Ukraina abi arutatakse ELi rahandusministrite kohtumisel 9. oktoobril või oktoobri keskel toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
- Euroopas on blokeeritud umbes 210 miljardit eurot Venemaa külmutatud riigivarasid, neist ligikaudu 180 miljardit Belgia depositooriumis Euroclear; Ukraina surub mehhanismi loomist nende suunamiseks oma vajadustele, kuid ELi riigid pole õiguslikku mudelit kokku leppinud.
- Mõned ELi riigid, sealhulgas Saksamaa ja tema liitlased, püüavad vähendada tulevase ELi eelarve üldmahtu, ning eelseisvad valimised Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias raskendavad Ukraina edasise rahastamise arutelu.
Miks see on oluline
Ukraina taotleb 2027. aastaks kümneid miljardeid eurosid lisaraha, mis ületab oluliselt juba heaks kiidetud ELi laenu. EL on sisemiselt lõhestunud: osa liikmesriike, sealhulgas Saksamaa, püüavad tulevast liidu eelarvet koomale tõmmata, ning Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias eelseisvad valimised lisavad poliitilist ebakindlust. Ukraina surub ka Venemaa külmutatud varade suunamist oma vajadustele, kuid õiguslikku lahendust ei ole.
Mis juhtus
Ukraina rahandusminister Serhiy Marchenko teatas, et riik vajab 2027. aastaks ligikaudu 69 miljardit eurot lisaraha – umbes 40 miljardit sõjalisteks kulutusteks ja 29 miljardit riigitegevuseks. 29. septembril arutasid Ukraina, ELi, G7, Norra, Lõuna-Korea ja IMF esindajad Brüsselis Euroopa Komisjoni peakorteris Kiievi rahavajadusi.
EL on juba heaks kiitnud 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale aastateks 2026–2027, millest umbes 60 miljardit on ette nähtud kaitsevajadusteks ja 30 miljardit eelarvetoetuseks. Euroopa Komisjon on ise öelnud, et see katab vaid ligikaudu kaks kolmandikku Ukraina eelarve- ja kaitsvajadustest sellel perioodil. EL ei ole veel valmis uut lisatoetust heaks kiitma – liikmesriigid soovivad enne täpsemat teavet Ukraina vajaduste kohta. Küsimus võib jõuda päevakorda ELi rahandusministrite kohtumisel 9. oktoobril või oktoobri keskel toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Samal ajal on Euroopas blokeeritud umbes 210 miljardit eurot Venemaa külmutatud riigivarasid, peamiselt Belgia depositooriumis Euroclear. Ukraina surub mehhanismi loomist nende suunamiseks oma vajadustele, kuid ELi riigid pole õiguslikku mudelit kokku leppinud. 29. septembril palus kaitseminister Yevheniy Khmara ELil üle anda osa Patriot-rakettidest ELi enda ladudest, vahetades need hiljem olemasolevate lepingute alusel saabuvate rakettide vastu. Põllumajandusminister Taras Vysotsky ütles, et Ukraina soovib ELilt raha küsida logistika kulude katmiseks, et aidata põllumeestel eksportida Odessa sadamaid vältides.
Mõned ELi riigid, sealhulgas Saksamaa ja tema liitlased, püüavad vähendada tulevase ELi eelarve üldmahtu, ning eelseisvad valimised Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas ja Itaalias raskendavad Ukraina edasise rahastamise arutelu. Üks Euroopa diplomaat võrdles Le Mondele antud vestluses Ukraina rahastamise ulatust "kõrbe kastmisega".
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded keskenduvad Ukraina enda taotlustele Brüsselis: 69 miljardi euro suurune uus rahastamispalve, ettepanek kasutada Venemaa külmutatud varasid, Patriot-rakettide logistiline taotlus ning põllumeeste Odessa sadamaid vältiva ekspordi toetamine. Ukraina esitatakse aktiivse kavandajana, kes seab ise teemasid päevakorda. ELi sisemist arutelu kirjeldatakse raske, kuid jätkuva protsessina, jättes mulje, et täiendavad kohustused on veel laual.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline kajastus, sealhulgas Prantsuse ajalehe Le Monde viidatud Euroopa diplomaadi tsitaat "kõrbe kastmisest", toob esile ELi kõhkluse ja lõhe Ukraina väljendatud vajaduste ning olemasolevate ressursside vahel. Rahvusvahelised väljaanded rõhutavad struktuurilisi takistusi – mõnede liikmesriikide soovi eelarvet kahandada, suurtes liikmesriikides eelseisvaid valimisi ning kokkuleppe puudumist Venemaa külmutatud varade kasutamise õiguslikus mudelis – mitte niivõrd Ukraina konkreetseid kulutuskavasid.
Taust
EL on juba heaks kiitnud 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale aastateks 2026–2027, mille eesmärk on katta vaid umbes kaks kolmandikku Kiievi vajadustest sellel perioodil. ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) eelnõu näeb ette kuni 100 miljardi euro mobiliseerimist Ukraina jaoks sellel perioodil. Ligikaudu 210 miljardit eurot Venemaa külmutatud riigivarasid hoitakse Euroopas, peamiselt Belgia Euroclearis, ning Ukraina surub mehhanismi loomist nende suunamiseks oma vajadustele.