Pula kohus lubas Ukraina kodaniku Zhuravlovi välja anda Saksamaale Nord Streami juhtumi raames
Horvaatia Pula ringkonnakohus otsustas 18. septembril lubada Ukraina kodaniku Volodõmõr Žuravlovi väljaandmise Saksamaale, kus teda kahtlustatakse 2022. aasta Nord Streami ja Nord Stream 2 gaasijuhtmete sabotaažis. Kirjalik otsus edastati pooltele viis päeva hiljem. Kaitsja kutsub otsust "erapoolikuks" ja "poliitiliseks" ning kavatseb selle vaidlustada.
Põhipunktid
- Pula ringkonnakohus tegi väljaandmisotsuse 18. septembril; kirjalik otsus edastati viis päeva hiljem
- Saksamaa kahtlustab Žuravlovi Nord Streami ja Nord Stream 2 gaasiujuhtmete sabotaažis osalemises
- Pärast otsuse jõustumist annab Horvaatia Siseministeerium Žuravlovi üle Saksa ametivõimudele
- Kaitsja Mykola Katerõntšuk nimetas otsust "erapoolikuks" ja "poliitiliseks"
- Kaitse kavatseb otsuse vaidlustada
- Žuravlov teatas väljaandmisotsuse vastu meeleavaldusena piiramatust näljastreigist
- Kohtunike kolleegiumi juhtis kohtunik Edvina Sujević
Miks see on oluline
Otsus viib ühe kahtlustatava sukelduja lähemale Saksamaal peetavale kohtuprotsessile silmatorkava sabotaažijuhtumi raames, mille uurimine on süvendanud Euroopa riikide ja Ukraina vahelisi pingeid gaasijuhmetega seotud julgeolekuküsimustes.
Mis juhtus
Horvaatia Pula ringkonnakohus tegi 18. septembril otsuse lubada Ukraina kodaniku Volodõmõr Žuravlovi väljaandmine Saksamaale, kus teda kahtlustatakse 2022. aasta septembris toimunud Nord Streami ja Nord Stream 2 gaasijuhtmete sabotaažis. Kirjalik otsus edastati pooltele viis päeva hiljem. Kohtunike kolleegiumit juhtis Edvina Sujević. Pärast otsuse jõustumist annab Horvaatia Siseministeerium Žuravlovi üle Saksa ametivõimudele. Žuravlovi Ukraina kaitsja Mykola Katerõntšuk nimetas otsust "erapoolikuks" ja "poliitiliseks" ning teatas kavatsusest edasi kaevata. Žuravlov ise teatas väljaandmisotsuse vastu piiramatust näljastreigist. Tegu on teise suurema kahtlustatavana selles asjas: Serhõi Kuznetsov peeti 2025. aasta suvel Itaalias kinni ja anti sügisel Saksamaale välja; Saksa prokuratuur esitas talle 1. juulil 2026 ametlikult süüdistuse seitsme liikmega rühma juhtimises, mis saboteeris gaasijuhtmeid septembris 2022. Saksa uurijate sõnul tegutsesid rühma liikmed Ukraina sõjaväelasena.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina meediakanalid. Need rõhutavad Žuravlovi kodakondsust, edastavad kaitsja iseloomustust otsusest kui "erapoolisest" ja "poliitilisest" ning toovad esile kaitse kavatuse edasi kaevata. Ukraina kaitsja on pöördunud Ukraina Peaprokuratuuri poole palvega taotleda Žuravlovi väljaandmist Horvaatialt Ukrainale, mitte Saksamaale. Allikad tsiteerivad Ukraina ametlikke eitusi — president Volodõmõr Zelenskõi väidet, et Ukraina ei ole seotud, ja Peaprokuratuuri järeldust, et tõendeid Ukraina riigi osaluse kohta ei leitud — ning toovad paralleelselt välja Saksa poole väite "Ukraina riigi jälje" kohta. Ukraina meedia mainib ka Žuravlovi Ukraina kaitsjat ja Poola kohtu varasemat otsust väljaandmist Saksamaale keelata. Saksa süüdistust, et kahtlustatavad tegutsesid Ukraina sõjaväelastena, edastatakse neutraalselt.
Kus kajastused lahknevad
Allikates esineb lahknevusi Žuravlovi Horvaatial kinnipidamise kuupäeva osas: mõned märgivad kinnipidamise toimunuks 19. augustil, teised täpsustavad, et ta võeti 19.–20. augustil kinni ning ametlikult vahistati 20. augustil. Sisuliselt käsitletakse teda väljaandmiseks Saksamaale, kuid kuupäevad erinevad.
Taust
Kolm neljast Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasijuhtme lõigust hävitati 26. septembri 2022. aasta öösel Läänemeres toimunud plahvatuste tagajärjel. Poola ja Ukraina süüdistasid avalikult Venemaad; Venemaa süüdistas "anglosakse" ja eitas oma osalust. Taani lõpetas oma uurimise veebruaris 2024 põhjusel, et alust kriminaalmenetluseks ei olnud; Rootsi tegi sarnase otsuse. 2025. aasta augustiks olid Saksa väljaanded tuvastanud kõik kahtlustatavad ja välja antud kuus Ukraina kodanikku hõlmavat vahistamiskäsklust. Teine peamine kahtlustatav Serhõi Kuznetsov peeti 2025. aasta suvel Itaalias kinni ja anti sügisel Saksamaale välja; 1. juulil 2026 esitati talle ametlikult süüdistus seitsme liikmega rühma juhtimises, kes saboteeris gaasijuhtmeid septembris 2022 ning tegutses Ukraina sõjaväelasena. Saksa prokuratuur on väitnud, et juhtumis on "Ukraina riigi jälg"; Ukraina Peaprokuratuur on teatanud, et tema uurimine ei leidnud tõendeid Ukraina riigi osaluse kohta.