EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
Põhipunktid
- ELi Coreper ei jõudnud 21. septembril kokkuleppele Venemaa vastaste individuaalsete sanktsioonide pikendamises, mis hõlmavad ligikaudu 3000 isikut ja üksust, sealhulgas Vladimir Putinit ja Sergei Lavrovit.
- Slovakkia nõudis Usmanovi ja Fridmani eemaldamist sanktsioonide nimekirjast; Prantsusmaa nõudis Usmanovi eemaldamist, viidates riiklikele huvidele; Luksemburg toetas Fridmani kustutamist.
- Iiri eesistumise kompromiss pakkus kahe oligarhi nimekirjast kustutamist vastu sanktsioonirežiimi 36-kuulisele pikendamisele, kuid Läti blokeeris kokkuleppe.
- Peaminister Andris Kulbergs teatas, et Läti ei saa nõustuda Usmanovi ja Fridmani kustutamisega isegi 36-kuulise pikendamise hinnaks.
- Kui 27 liikmesriiki ei saavuta 22. septembri südaööks üksmeelt, kogu sanktsioonirežiim aegub ja varad külmutatakse lahti.
- Ukraina välisminister Andrii Sibiha, asepeaminister Vsevolod Tšentsov ja president Volodõmõr Zelenskõi taunisid tugevalt Usmanovi ja Fridmani nimekirjast kustutamist.
- Järgmine Coreperi kohtumine on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi.
Miks see on oluline
Kui EL ei pikenda sanktsioonirežiimi südaööseks 22. septembril, aegub kogu umbes 3000 isikut ja üksust hõlmav individuaalsete sanktsioonide pakett ning külmutatud varad vabastatakse. Üksmeele nõue annab üksikutele liikmesriikidele – nagu Slovakkia, Prantsusmaa ja Läti – võimaluse mõjutada sanktsioonipoliitikat riiklike huvide nimel, paljastades sisemisi lõhesid selles, kui rangelt Venemaa-vastaseid meetmeid tuleks säilitada. Ukraina valitsus astus avalikult välja iga kustutamise vastu, nõudes hoopis pikemat 12-kuulist pikendamist ja laiendatud nimekirja.
Mis juhtus
ELi alaliste esindajate komitee ehk Coreper pidi 21. septembril otsustama Venemaa vastu suunatud individuaalsete sanktsioonide pikendamise, mis on alates 2014. aastast hõlmanud isikuid, kes vastutavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse õõnestamise eest – alates 2022. aastast ka Vladimir Putinit, Vene juhtkonda, juhtivaid oligarhe ja endist Uk presidenti Viktor Janukovõtšit. Slovakkia ja Prantsusmaa esitasid nõude kustutada nimekirjast Alšer Usmanov ja Mihhail Fridman; Luksemburg toetas eraldi Fridmani kustutamist, kuna Fridman esitab talle Hongkongis 16 miljardi dollari suuruse arbitraažinõude külmutatud varade tõttu. Iiri eesistumise kompromiss pakkus nende kahe kustutamist vastu sanktsioonide 36-kuulisele pikendamisele. ELi suursaadikud jõudsid eelneval kokkuleppele, kuid Coreperi kirjalikul hääletusprotseduuril õhtul ei esitanid kõik liikmesriigid oma hääletustulemusi. Läti peaminister Andris Kulbergs teatas avalikult, et Läti ei saa Usmanovi ja Fridmani kustutamisega nõustuda isegi 36-kuulise pikendamise hinnaks ning kutsus kokku erakorralise kabineti koosoleku 22. septembriks. Kolmas Coreperi kohtumine 22. septembri hommikul ei jõudnud samuti kokkuleppele. Ukraina välisminister Andrii Sibiha, asepeaminister Vsevolod Tšentsov ja president Volodõmõr Zelenskõi astusid tugevalt välja kõigi kustutamiste vastu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik sisendis esitatud allikad on Ukraina meediakanalid ja need rõhutavad üksmeelselt Ukraina valitsuse teravat vastuseisu igasugusele kustutamisele: välisminister Andrii Sibiha nimetas kustutamist vastuvõetamatuks ja Moskvale valeks signaaliks ning pakkus kuue kuu asemel 12-kuulist pikendamist; asepeaminister Vsevolod Tšentsov raamistas erandid ohtliku signaalina, mis õõnestab ELi autoriteeti ja mängib Venemaa kätte; president Volodõmõr Zelenskõi kritiseeris Vene oligarhide sanktsioonide leevendamist kui Vene eelarvesse makse tasuvate isikute soosimist; ka presidendi kantselei juht Kirill Budanov kutsus sanktsioone säilitama. Ukraina allikad toovad esile ka üksikute ELi liikmesriikide – Slovakkia, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Läti – rolli sanktsioonide kujundamisel ning nimetavad neid riiklikke nõudmisi Venemaa huvide teenindamisena.
Taust
ELi sanktsioonirežiim Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumise eest kujunes välja 2014. aastal ning seda pikendatakse iga kuue kuu tagant; alates 2022. aastast on nimekirjas olnud Vladimir Putin, Vene juhtkond, juhtivad oligarhid, endine Uk president Viktor Janukovõtš, samuti Sergei Lavrov ja Viktor Medvedtšuk. Eelmine korrapärane pikendamine toimus 14. märtsil, mil Slovakkia survestas kuni viimase hetkeni Usmanovi ja Fridmani kustutamist. 14. septembril pikendas Coreper režiimi vaid seitsmeks päevaks (kuni 22. septembrini), sest Slovakkia ja Prantsusmaa jätkasid kahe oligarhi delistimise nõudmist. Usmanovi ja Fridmani vastased ELi sanktsioonid kehtestati 2022. aastal, viidates Usmanovi "eriti tihedatele sidemetele" Putiniga; Fridman on Alfa Groupi kaasasutaja ja oli Ukraina Sense Banki (endine Alfa-Bank Ukraina) kaasomanik, mille Ukraina riik 2023. aastal natsionaliseeris pärast sanktsioonide kehtestamist Vene aktsionäridele. 11 ELi liikmesriiki on kutsunud üksmeele põhimõttest loobuma, mis võimaldab üksikutel riikidel sanktsioonide otsuseid blokeerida.