Ukraina süüdistas Venemaad okupeeritud aladel toimunud riigiduuma "valimisi" farsina
Venemaa korraldas 18.–20. septembril riigiduuma "valimised" ka ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel. Ukraina välisministeerium kuulutas need välja okupantriigi farsina, mis ei loo õiguslikke aluseid Venemaa jurisdiktsiooni laiendamiseks Ukraina territooriumile, ega tunnusta valimiste läbiviimist ega tulemusi.
Põhipunktid
- Venemaa korraldas riigiduuma "valimised" ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel 18.–20. septembril
- Ukraina välisministeerium nimetas neid okupantriigi farsina ega tunnusta nende läbiviimist ega tulemusi
- Märkus märkis, et okupeeritud aladelt valitud esindajate lisamine riigiduumale õõnestab kogu koja legitiimsust
- Venemaa keskvalimiskomisjon kehtestas okupeeritud aladel "erikorra", lubades esiliinidel õuede valimist
- Märkus tuletas meelde, et Krimmi Autonoomne Vabariik, Sevastopol ning Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti okupeeritud osad on Ukraina lahutamatu osa
- Keskvalimiskomisjoni juht Ella Pamfilova nimetas okupeeritud alade elanike valimisõigust "väljateenitud õiguseks"
- Vladimir Putin ütles videopöörameudes, et hääletamine "aitab Venemaal sõja võita"
- Venemaa lisas Donetski oblasti Ukraina kontrolli all olevad Slovjanski, Kramatorski ja Svjatohirski oma valimisringkonda
Miks see on oluline
Venemaa katse korraldada hääletamine okupeeritud Ukraina territooriumil on samm okupatsiooni legitimiseerimisel ja Venemaa jurisdiktsiooni väljakuulutamisel nendel aladel. Ukraina ja selle institutsioonid on valimised formaalselt tagasi lükanud, raamistades need rahvusvahelise õiguse rikkumisena. Okupeeritud aladel kasutatud korrad — õuede valimine ja mobiilsed rühmad ilma sõltumatute vaatlejateni — loovad Ukraina ametivõimude sõnul soodsad tingimused võltsimiseks. Tegemist on Venemaa esimeste parlamendivalimistega pärast 2022. aastat ning okupeeritud alade hääletamine toimub laiema sisepoliitilise valimisprotsessi raames, mida on samuti iseloomustanud sõjaaegsed piirangud.
Mis juhtus
Venemaa korraldas riigiduuma "valimisi" 18.–20. septembril, sealhulgas ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel. Ukraina välisministeerium avaldas 18. septembril avalduse, milles kuulutas need "valimised" okupantriigi farsina, millel puudub igasugune seos demokraatlike valimistega. Märkus teatas, et valimiste tulemused on õiguslikult tühised ega loo alust Venemaa jurisdiktsiooni laiendamiseks Ukraina territooriumile. Samuti märkis ministeerium, et okupeeritud aladelt valitud esindajate lisamine riigiduuma koosseisu õõnestab kogu koja legitiimsust, ning tuletas meelde, et Krimm, Sevastopol ning Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite okupeeritud osad on Ukraina lahutamatu osa.
Venemaa keskvalimiskomisjon kehtestas okupeeritud aladel "erikorra", lubades esiliinidel õuede valimist "julgeolekuriskide" ettekäändel. Komisjoni juht Ella Pamfilova nimetas okupeeritud alade elanike valimisõigust "väljateenitud õiguseks". Venemaa lisas Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevad Slovjanski, Kramatorski ja Svjatohirski oma valimisringkonda. Vladimir Putin ütles videopöörameudes, et hääletamine "aitab Venemaal sõja võita".
Vastuseisu väljendasid ka Ukraina presidendi alluvuses tegutsev desinformatsiooni vastu võitlemise keskus (CCD), mis juhtis tähelepanu menetluslikele puudujääkidele, ning Ukraina välisluureteenistus, kes hoiatas 10. septembril võimalike Venemaa provokatsioonide ja "tunuste lipu all" korraldatud terroriaktide eest valimisperioodil.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik esitatud allikad on Ukraina väljaanded. Need kirjeldavad Venemaa hääletust ühtselt ebaseaduslikuna, okupantriigi farsina ning rahvusvahelise õiguse rikkumisena. Ukraina allikad rõhutavad Ukraina ametlikku mittetunnustamist — ei valimiste läbiviimist ega nende tulemusi — ning kinnitavad, et okupeeritud alad jäävad Ukraina lahutamatuks osaks. Käsitlus keskendub Ukraina institutsioonide reaktsioonidele: välisministeeriumi, desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse, välisluureteenistuse ja SBU avaldustele, milles hoiatatakse pseudovalimiste eesmärkide ja osalemise propagandafunktsiooni eest. Ukraina meedia toob esile menetluslikud puudujäägid okupeeritud aladel — õuede valimine, mobiilsed rühmad, sõltumatute rahvusvaheliste vaatlejate puudumine ja Kremliga lojaalsed "avalike vaatlejate kambri" liikmed — kui tingimused, mis soodustavad võltsimist.
Taust
Pärast 2014. aastat kinnitas 143 ÜRO liikmesriiki Venemaa okupatsiooni ebaseaduslikkust ja nõudis Venemaa vägede väljaviimist kõikidelt Ukraina territooriumidelt rahvusvaheliselt tunnustatud piiride piires. Venemaa keskvalimiskomisjon kehtestas okupeeritud aladel "erikorra", mis lubab esiliinidel õuede valimist julgeolekuriskide ettekäändel. Venemaa lisas Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevad Slovjanski, Kramatorski ja Svjatohirski oma valimisringkonda. 13. augustil hoiatas Ukraina välisministeerium CIS-i vaatlejaid okupeeritud aladele sõitmise eest valimiste ajal ning 10. septembril hoiatas Ukraina välisluureteenistus Venemaa võimalike provokatsioonide ja "tunuste lipu all" korraldatud terroriaktide eest.