Venemaa korraldas esimest korda riigiduuma valimisi okupeeritud Ukraina aladel
Venemaa korraldas 18.–20. septembril 2026 riigiduuma valimisi, mis hõlmasid esimest korda pärast täiemahulise sissetungi algust ka Ukraina okupeeritud ja annekteeritud alasid Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastites ning Krimmis. Ukraina ja Euroopa Liit mõistsid hääletuse ebaseaduslikuks ja keeldusid seda tunnistamast. Ukraina allikad ning inimõigusorganisatsioonid teatasid valijate sunniviisilisest osalemisest.
Põhipunktid
- Venemaa riigiduuma valimised toimusid 18.–20. septembril 2026; okupeeritud Ukraina aladel algasid valimismenetlused juba augusti lõpus.
- Hääletamine korraldati Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud osades ning okupeeritud Krimmis ja Sevastopolis.
- Venemaa keskvalimiskomisjoni andmetel (95,18% protokollidest loetud) sai Ühtne Venemaa 57,83% häältest; väljumisküsitluste järgi oli number ligikaudu 50%.
- Okupeeritud alade "DNR-i valimiskomisjoni" andmetel oli valijate osalus teise valimispäeva õhtuks 80,88%.
- Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) hoiatas, et valimiste korraldamine on karistatav kriminaalkoodeksi artikli 111-1 osa 5 järgi kuni 10-aastase vanglakaristusega koos vara konfiskeerimisega.
- Euroopa Komisjoni esindaja Christian Wigand nimetas valimiste korraldamist okupeeritud aladel järjekordseks rahvusvahelise õiguse raskeks rikkumiseks; EL ei tunnista hääletust ega selle tulemusi.
- Inimõigusorganisatsioon "Donbas SOS" teatas, et kohalikud valimiskomisjonid käivad koos Vene sõjaväe ja julgeolekujõududega majast majja ning inimesi sunnitakse hääletama.
Miks see on oluline
Tegemist on esimese Vene parlamendivalimiste läbiviimisega aladel, mille annekteerimist Venemaa kuulutas välja 2022. aasta septembris ja mida rahvusvaheline kogukond ei ole tunnustanud. Ukraina ja EL vaadavad hääletust kui katset legaliseerida annekteerimine ning anda Moskvale tulevikus läbirääkimistel kaart käesse Ukraina okupeeritud alade staatuse küsimuses.
Mis juhtus
Venemaa korraldas 18.–20. septembril 2026 riigiduuma valimisi, mis hõlmasid esimest korda ka Ukraina okupeeritud ja annekteeritud territooriume. Hääletamine toimus Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud osades ning okupeeritud Krimmis ja Sevastopolis, kus Venemaa oli ebaseaduslikult loonud 11 üksikmandaadiga valimisringkonda. Okupeeritud aladel algasid valimismenetlused juba augusti lõpus, Venemaa viidates julgeolekukaalutlustele. Venemaa ametivõimude teatel on nendel aladel üle 3,5 miljoni valija. Riigiduuma valimistel sai Venemaa keskvalimiskomisjoni esialgsetel andmetel Ühtne Venemaa 57,83% häältest. Ukraina Keskvalimiskomisjon kuulutas valimiste ettevalmistamise ja läbiviimise ebaseaduslikuks. Ukraina Julgeolekuteenistus hoiatas, et valimiste korraldamine on kriminaalkaristatav kuni 10-aastase vanglakaristusega. Euroopa Liit teatas, et ei tunnista hääletust ega selle tulemusi. Ukraina allikad ja inimõigusorganisatsioonid teatasid mitmetest survemeetoditest: relvastatud Vene sõjaväelaste viibimis valimisjaoskondades, valimiskomisjonide majast-majja kõnnakutest koos sõjaväe ja julgeolekujõududega, eelarvesektori töötajate survestamisest vallandamisähvardustega, ning pensionäride ja puuetega inimeste ohustamisest sotsiaalabi kaotusega.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia käsitleb hääletust ühtselt ebaseadusliku "pseudo-valimisena", rõhutades selle sunniviisilisust ja eesmärki legitimeerida annekteerimine. Väljaanded tõstavad esile Ukraina riiklikke vastumeetmeid: Keskvalimiskomisjoni otsus valimiste ebaseaduslikkuse kohta, SBU hoiatus kriminaalvastutuse eest, välisministeeriumi avaldus, mis nimetab protsessi "okupantide farsiks", ning üheksa Ukraina inimõigusorganisatsiooni üleskutse valijatele jääda valimisjaoskondadest eemale. Ukraina ajakirjanik Anna Murlõkina märkis, et kampaania oli Donetski oblastis loid ja tänavatel puudus peaaegu täielikult Ühtse Venemaa valimisagitatsioon. Portaali Ostrov peatoimetaja Serhiõ Harmaš nimetas hääletust "initsiatsiooniriituseks" ning tõi välja, et okupeeritud alade esindajad riigiduumas annavad Venemaale tulevikus kaardi läbirääkimistel nende alade staatuse üle.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel esineb lahknevusi "DNR-i" valijate osalusnäitajates: kohaliku "valimiskomisjoni" esimees Võlodaõmõr Võsotskõi teatas 80,88% osalusest peamise hääletuse teise päeva õhtuks, samal ajal kui pärast nn varajast hääletust teatasid kohalikud "võimud" 75% osalusest. Tegevuse pilt erineb oluliselt piirkonniti: "DNR-is" viitavad ametlikud allikad kõrgele osalusele, kuid ajakirjanik Olеh Батурін teatas, et okupeeritud Hersoni oblastis tulid valimisjaoskondadesse üksikud inimesed. Ühtse Venemaa häälte osakaal erineb allikate lõikes: Venemaa keskvalimiskomisjon teatas pärast 95,18% protokollide läbivaatamist 57,83%-st, samas kui Vene propagandameedia vahendatud väljumisküsitluste kohaselt oli number ligikaudu 50%.
Taust
Venemaa kuulutas 2022. aasta septembris välja Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite annekteerimise, kuid ei kontrolli neid täielikult. Anekteerimine ei ole saanud rahvusvahelist tunnustust. Krimmi annekteeris Venemaa juba 2014. aastal. Praegused riigiduuma valimised on esimesed Vene parlamendivalimised täiemahulise sõja ajal. Sarnased ebaseaduslikud hääletused toimusid okupeeritud aladel varem: 2022. aasta septembris nn pseudo-referendumid ning 2023. aastal kohalike võimuorganite pseudo-valimised.