Avaldatud: · Uuendatud:

EL laiendas Venemaa vastaste sanktsioonide nimekirja ligi 1600 kirjega

ELi välisministrid kiitsid 12. oktoobril Luksemburgis heaks suurima üksiku sanktsioonide laienduse alates Venemaa täiemahulud sõja algusest – umbes 1600 uut kirjet, mis on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu. Rohkem kui pool nimekirja kantud isikutest ja organisatsioonidest on seotud ballistiliste rakettide tootmise ahelaga. Eraldi lisati sanktsioonide alla 77 Venemaa Riigiduuma liiget, kes osalesid septembri pseudovalimistel Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumidel.

Põhipunktid

  • 12. oktoobril kinnitasid ELi välisministrid ligi 1600 uut sanktsioonidekirjet Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu.

Miks see on oluline

Pakett on suurim üksik sanktsioonide laiendus alates Venemaa täiemahulise sõja algusest ning toobib kümneha liikmesriikide kumulatiivse sanktsioonide arvu umbes 3000-lt 4600-le.

Mis juhtus

12. oktoobril Luksemburgis toimunud ELi välisasjade nõukogu kohtumisel kiitsid liikmesriikide välisministrid heaks 22. sanktsia vanakomplekti Venemaa vastu, mis on suurim üksik laiendus alates 2022. aasta täiemahulise sõja algusest. Pakett sisaldab umbes 1600 uut kirjet – 743 isikut ja 826 organisatsiooni – mis on suunatud peamiselt Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu. Rohkem kui pool kirjetest on seotud ballistiliste rakettide tootmise tarneahelaga. Eraldi otsusega lisati sanktsioonide alla 77 inimest seoses Venemaa Riigiduuma pseudovalimistega, mis toimusid septembris Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumidel – 74 kandidaati „Donetski Rahvavabariigist“, „Luganski Rahvavabariigist“, Zaporižžja ja Hersoni oblastist ning „Krimmi Vabariigist ja Sevastopolist“ ning kolm Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjoni liiget. Sanktsioonide alla kuuluvatele isikutele kehtestati ELi sissesõidukeeld, varade külmutamine ja keeld ELi kodanike ning ettevõtete poolt vahendite või majandusressursside edastamisele. ELi ülemene volinik välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas uuest paketist ning märkis, et meetmed on kujundatud muutma Venemaal relvade tootmine märkimisväärselt raskemaks, aeglasemaks ja kulukamaks. Kokku leppisid EU ambassaadorid sanktsioonide nimekirja juba 7. oktoobril, enne ministrite ametlikku heakskiitu 12. oktoobril. ELi välisministrid arutasid kohtumisel ka võimalikke piiranguid Venemaa diplomaatide liikumisele ELi liikmesriikide vahel.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Kõik sisestatud allikad on Ukraina omad ning kajastus on seetõttu koondunud Ukraina huvide ümber: sanktsioone esitatakse otsese survena Venemaa sõja rahastamisele ja relvastusele, rõhutades ballistiliste rakettide ja droonide tootmise ahelaid, mida kasutatakse ukrainlaste vastu. Ukraina keeles artiklid toovad esile Riigiduuma pseudovalimistega seotud sanktsioonid okupeeritud territooriumidel kui Ukraina suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse rikkumist. Käsitlus rõhutab vastuolu ELi jätkuva surve ning USA samaaegse Venemaa diislikütuse sanktsioonide leevendamise vahel, tuues esile Zelenski kriitika ja Euroopa ministrite vastuseisu.

Kus kajastused lahknevad

Allikate vahel ei ole sisulisi arvulisi vastuolusid, kuid Kallas kommentaari esituses on kergeid rõhuerinevusi: mõned allikad (Forbes Ukraine, Укрінформ, Інтерфакс-Україна) toovad esile Venemaalt ära võetud triljoni euro suuruse summa ja Ühendriikidele suunatud üleskutse võtta vastu „Grahami seadus“; teised (Радіо Свобода) rõhutavad samal ajal varifitsali vastaste meetmete möju ja Ühendkuningriigi ühinemist sanktsioonidega.

Taust

9. oktoobril teatas USA president Donald Trump pärast telefonikõnet Vladimir Putiniga kokkuleppest tarnida miljoneid tonne Venemaa diislikütust USA ja maailma turgudele; USA rahandusministeerium väljastas üldloa, mis lubab seonduvaid tehinguid kuni 7. aprillini 2027. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris sammu kui nõrkuse märki. 12. oktoobri kohtumisel arutati ka võimalikke piiranguid Venemaa diplomaatide liikumisele ELi liikmesriikide vahel ning viisapiiranguid neile, kes on võidelnud Venemaa poolel Ukrainas. 22. septembril pikendas ELi Nõukogu Ukraina territoriaalset terviklikkust ohustavate isikute vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra kuni 22. septembrini 2029, kuid eemaldas samal ajal nimekirjast Vene ärimehed Mihhail Fridmani ja Ališer Usmanovi. Eelmine, 21. sanktsioonide pakett, võeti vastu juulis ja oli suurim nelja aasta jooksul, lisades 48 isikut ja 170 ettevõtet.