EL ja mitmed riigid ei tunnusta Vene duumavalimisi okupeeritud Ukraina aladel; Kallas teatas sanktsioonidest
EL ja valitsused Eestist, Leedust, Prantsusmaalt, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist, Rumeeniast ning viis riiki (UK, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Norra) mõistsid hukka Vene riigiduuma valimiste korraldamise 18.–20. septembril ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel – Krimmis, Sevastopolis ning Donetsk, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite osades. EL teatas, et ei tunnusta valimiste ega nende tulemuste toimumist okupeeritud aladel ning kehtestab sanktsioonid korraldajate ja okupeeritud aladel kandideerinute suhtes. Kõige teravamalt kritiseeriti ka Yabloko partei eemaldamist valimistelt ning OSCE vaatlejate mittelubamist.
Põhipunktid
- Venemaa pidas riigiduuma valimisi 18.–20. septembril, hääletus korraldati ka Krimmis, Sevastopolis ning Donetsk, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite okupeeritud osades.
- EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 21. septembri avalduses, et EL ei tunnusta valimiste ega nende tulemuste toimumist okupeeritud Ukraina territooriumidel.
- EL kuulutas välja sanktsioonid isikute suhtes, kes on seotud valimiste korraldamisega, kandideerisid okupeeritud aladel või kahjustasid võimalust korraldada Venemaal vabasid ja õiglasi valimisi.
- Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas duumavalimisi „poliitiliseks etenduseks/shõuks", mille eesmärk on kindlustada Vladimir Putini võim.
- Leedu välisminister Kęstutis Budrys nimetas valimisi mittesugugi vabadeks ega õiglasteks ning teatas, et Leedu ei tunnusta nende tulemusi.
- Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Šveits ja Rumeenia samuti hukka mõistsid valimised; Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Norra avaldasid ühise avalduse.
- EL mõistis hukka Yabloko partei eemaldamise föderaalnimekirjast – partei oli ainus registreeritud erakond, millel oli sõjavastane programm – ning kritiseeris OSCE vaatlejate mittelubamist.
Miks see on oluline
EL-i otsus mitte tunnustada okupeeritud aladel peetud valimisi ja kehtestada uued sanktsioonid omab konkreetseid õiguslikke ja diplomaatilisi tagajärgi: see kinnitab, et valimistulemused ei tekita mingit õiguslikku alust Venemaa jurisdiktsiooni laiendamiseks Ukraina territooriumile. Tegemist on esimese Vene parlamendivalimisega, mis viidi läbi okupeeritud Donetsk, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite aladel, ning see on järgmine samm Venemaa katsetes neid alasid integreerida. Lääne riikide koordineeritud hukkamõist – EL, Eesti, Leedu, Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Šveits, Rumeenia ning viie riigi ühisavaldus – näitab laia rahvusvahelist üksmeelt selle tegevuse vastu. Samuti kritiseeriti Venemaa sisemise demokraatia olukorda: Yabloko eemaldamist, OSCE vaatlejate mittelubamist ja sõltumatu meedia piiramist.
Mis juhtus
Venemaa pidas kolmepäevased riigiduuma valimised 18.–20. septembril ning korraldas hääletuse ka Krimmi poolsaarel, Sevastopolis ning ajutiselt okupeeritud Donetsk, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite osades. 21. septembril andis EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas EL-i nimel avalduse, milles mõistis valimiste korraldamise okupeeritud aladel karmilt hukka kui rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja, jämeda rikkumise ning Ukraina iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise. EL teatas, et ei tunnusta valimiste ega nende tulemuste toimumist nendel aladel, ning kuulutas välja sanktsioonid valimiste korraldamisega seotud isikute, okupeeritud aladel kandideerinud isikute ja Venemaal vabade valimiste võimalust kahjustanud isikute suhtes. Samuti kritiseeriti Yabloko partei eemaldamist föderaalnimekirjast – seda nimetati viimaseks opositsioonijõuks ja ainsaks sõjavastase platvormiga parteiks – ning väljendati kahetsust, et Venemaa ei kutsunud OSCE vaatlejaid. Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas valimisi poliitiliseks etenduseks, mille eesmärk on Vladimir Putini võimu kindlustamine. Leedu välisminister Kęstutis Budrys nimetas valimisi „ei vabadeks ega õiglasteks" ning teatas, et Leedu ei tunnusta nende tulemusi. Prantsusmaa, Poola, Saksamaa (valitsus nimetas kolmepäevaseid valimisi „lavastatud sündmuseks"), Šveits ja Rumeenia mõistsid valimised samuti hukka; Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Norra andsid välja ühisavalduse, milles nimetasid valimisi Ukraina suveräänsuse ja ÜRO põhikirja jämedaks rikkumiseks. Ukraina välisministeerium teatas, et ei tunnusta valimiste ega nende tulemuste toimumist ning kutsus rahvusvahelist kogukonda üles samamoodi talitsema, rõhutades, et okupeeritud alad jäävad Ukraina lahutamatuks osaks. Vene Keskvalimiskomisjoni esialgsete andmete kohaselt sai Ühtne Venemaa enam kui 57% häältest ning oodatakse umbes 348–356 kohta 450-kohalises duumas, mis oleks erakonna ajaloo suurim fraktsioon.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline kogukond reageeris valimistele laialdaselt koordineeritud hukkamõistuga. EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas andis 21. septembril EL-i ametliku avalduse, milles kuulutati välja nii õiguslik mittetunnustamine kui ka uued sanktsioonid. Eesti, Leedu, Prantsusmaa, Poola, Saksamaa, Šveits ja Rumeenia mõistsid valimised hukka ühehäälselt; Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Norra avaldasid ühise seisukoha. Kriitika hõlmas nii valimiste korraldamist Ukraina okupeeritud aladel kui ka valimiste üldist õõnsust Venemaal – Yabloko eemaldamist, OSCE vaatlejate mittelubamist ja sõltumatu meedia piiramist. OSCE Parlamentaarse Assamblee president Pere Joan Pons nimetas rahvusvahelise vaatluse puudumist Venemaa kohustuste rikkumiseks ja murettekitavaks trendiks läbipaistvuse ning demokraatliku aruandekohustuse hülgamise suunas.
Kus kajastused lahknevad
Allikad viitavad kahele erinevale Vene Keskvalimiskomisjoni esialgsele protokollide töötluse tasemele. Kui oli töödeldud umbes 95,18% protokollidest, sai Ühtne Venemaa 57,83%, KPRF 13,81%, LDPR 8,98%, Uued inimesed 7,96% ja Õiglane Venemaa 4,96% (viimane jäi alla 5% lävendi). Kui töödeldud protokollide osakaal oli umbes 97,37%, olid näitajad vastavalt 57,96%, 13,67%, 8,96%, 7,91% ja 5,1% – Õiglane Venemaa ületas sel juhul lävendi. Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnastuses esineb samuti väikseid variatsioone: valimisi on nimetatud nii „poliitiliseks etenduseks/show'ks" kui ka iseloomustatud kui vahendit Putini võimu „kindlustamiseks" või Kremli valitseja Vladimir Putini režiimi „edasiseks kindlustamiseks".
Taust
Tegemist oli esimeste Vene riigiduuma valimistega alates Ukraina vastu peetava täiemahulise sõja algusest. Venemaa ei kutsunud OSCE vaatlejaid valimisi jälgima. Enne valimisi oli Venemaa Ülemkohus tühistanud Yabloko partei föderaalse kandidaatide nimekirja registreerimise – Yabloko oli ainus registreeritud erakond, millel oli selgesõnaline sõjavastane platvorm. 20. septembril suleti ajutiselt okupeeritud Donetsk oblastis valimisjaoskonnad ettenähtust varem kell 14:00; ametliku põhjendusena toodi kõrget valimisaktiivsust, kuid Vene propagandistid ja „komisjoni" liikmed tunnistasid, et varasema sulgemise tingis Ukraina droonirünnakute oht õhtul.