Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tunnistas Vene uue Riigiduuma koosseisu ebaseaduslikuks
30. septembril Strasbourgis toimunud plenaaristungil võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) vastu resolutsiooni, millega kuulutati Vene föderaalsesse Riigiduuma valitud uus koosseis ebaseaduslikuks. Resolutsiooni poolt hääletas 59 delegaati, vastu ei hääletanud keegi. Dokument mõistis hukka ka Venemaa valimiste korraldamise ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel ja sisaldas Ukraina parlamendiliikme Jevhenija Kravtšuki esitatud kolme muudatust.
Põhipunktid
- 30. septembril Strasbourgis võttis ENPA vastu resolutsiooni „Võltsitud „valimised" Venemaal ja selle destabiliseerivad rünnakud Euroopa vastu".
- Resolutsiooni poolt hääletas 59 delegaati, vastu ei hääletanud keegi.
- ENPA kuulutas uue Riigiduuma koosseisu ebaseaduslikuks ning mitte vabade ja õiglaste valimiste tingimustele vastavaks.
- Assamblee mõistis hukka Venemaa valimiste korraldamise Krimmis, Sevastopolis ning Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite okupeeritud osades ja nõudis nende valimiste poliitiliste ja õiguslike tagajärgede mittetunnustamist.
- ENPA kutsus üles kehtestama sanktsioone Venemaa Keskvalimiskomitee ja piirkondlike valimiskomisjonide juhtide ja liikmete ning teiste valimisi korraldanud isikute vastu.
- Resolutsioon sisaldab Ukraina parlamendiliikme Jevhenija Kravtšuki esitatud kolme muudatust, mis kinnistavad okupatsiooni puudutavaid rahvusvahelise humanitaarõiguse printsiipe.
Miks see on oluline
ENPA otsus on oluline poliitiline signaal kogu Euroopas: üks peamine paneuroopaline parlamendikogu keeldub tunnustamast Venemaa uut parlamenti kui seaduslikku esinduskogu. See tugevdab Ukraina ja tema partnerite seisukohta, et 18.–20. septembri hääletus ei olnud vaba ega õiglane, ega kujunenud Venemaa kodanike tegelikuks tahteväljenduseks. Erilise kaalu annab resolutsioonile okupeeritud Ukraina territooriumidel toimunud hääletuse hukkamõist ja nende valimiste tagajärgede mittetunnustamise nõue.
Mis juhtus
30. septembril 2026 toimus Strasbourgis ENPA plenaaristung, kus assamblee võttis vastu resolutsiooni „Võltsitud „valimised" Venemaal ja selle destabiliseerivad rünnakud Euroopa vastu". Resolutsiooni poolt hääletas 59 delegaati, vastu ei hääletanud keegi. ENPA kuulutas Venemaa Riigiduuma uue koosseisu ebaseaduslikuks ja sedastas, et 18.–20. septembri valimised ei vastanud vabade ja õiglaste valimiste põhitingimustele ega kujutanud endast Venemaa kodanike tegelikku tahteväljendust.
Assamblee mõistis hukka valimiste korraldamise Krimmis, Sevastopolis ja Donetski, Luhanski, Zaporižžja ning Hersoni oblastite Vene kontrolli all olevatel aladel ning nõudis hukka kõik valimiste õiguslikud ja poliitilised tagajärjed nendel territooriumidel. ENPA kutsus riike üles piirama kontakte uue Riigiduumaga ja hoiduma sellega suhtlemisest.
Resolutsiooniga kutsuti üles kehtestama sanktsioone Venemaa Keskvalimiskomitee ja piirkondlike valimiskomisjonide juhtide ja liikmete ning teiste valimisi korraldanud isikute vastu, sealhulgas nende vastu, kes esitasid end kandidaatideks või tegutsesid „valimisvaatlejatena" ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel. ENPA väljendas erilist muret seoses Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanike osalemisega sellises fiktiivses vaatlejarollis.
Samuti nõudis assamblee Schengeni üleselt piiranguid akrediteeritud Vene diplomaatide ja ametnike liikumisele, piirangut turismiviisade väljastamisele Vene Föderatsiooni kodanikele, Venemaa poliitilise ja diplomaatilise isolatsiooni jätkamist ning Ukraina toetuse tugevdamist, sealhulgas Venemaa külmutatud riiklike varade kasutamist Ukraina kaitseks ja taastamiseks. Resolutsioon sisaldas kolme Ukraina parlamendiliikme Jevhenija Kravtšuki esitatud muudatust, mis kinnistavad okupatsiooni puudutavaid rahvusvahelise humanitaarõiguse printsiipe.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad kajastavad resolutsiooni vastuvõtmist üksmeelselt ning rõhutavad, et tegemist oli ühehäälse hääletusega. Esile tõstetakse Ukraina delegatsiooni liikme, rahvasaadiku Jevhenija Kravtšuki rolli nii info vahendajana kui ka kolme muudatuse autorina, mis kinnistavad, et ajutine okupatsioon ei anna suveräänsust okupandile ja seda ei saa kasutada okupeeritud territooriumi õigusliku staatuse muutmiseks.
Ukraina meedia seob ENPA otsuse laiemasse konteksti: president Volõmõr Zelenskoi kehtestas 26. septembril sanktsioonid 44 isiku vastu, kes olid seotud ebaseaduslike Riigiduuma valimistega okupeeritud territooriumidel, ning Ukraina välisministeerium nimetas neid valimisi „okupandi võimu farsiks" ja teatas, et Ukraina ei tunnusta valimisi ega nende tulemusi. Ukraina kajastused iseloomustavad Vene valimisi okupeeritud Ukraina territooriumidel korduvalt väljendiga „võltsvalimised".
Taust
Venemaa Riigiduuma valimised toimusid 18.–20. septembril. Väljumisküsitluste ja Venemaa Keskvalimiskomitee andmetel sai valitsev partei „Ühtne Venemaa" 57,83% häältest ning sai 450 kohast 355 – suurima fraktsiooni Riigiduuma ajaloos. Venemaa korraldas hääletuse 11 ühemandaadilises valimisringkonnas, mis olid ebaseaduslikult loodud ajutiselt okupeeritud Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite aladel ning Krimmis ja Sevastopolis.
Enne ENPA otsust oli Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu valitsused juba hukka mõistnud Venemaa valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud territooriumidel. Ukraina president Volõmõr Zelenskoi kehtestas 26. septembril sanktsioonid 44 isiku vastu, kes olid seotud nende valimistega. ENPA oli varem kuulutanud ka Vladimir Putini Venemaa ebaseaduslikuks presidendiks.