EL pikendab Vahemere mereväemissiooni Irini 2029. aastani ja laiendab selle volitusi Venemaa "varjuflotile"
EL kavatseb pikendada ja laiendada EUNavfor Med Irini mereväemissiooni, mis loodi 2020. aastal ÜRO relvaembargo jõustamiseks Liibüas. Ühendkuningriigi suursaadikud kiitsid 30. septembril heaks muudetud mandaadi, mille kohaselt saab Venemaa "varjufloti" vastane tegevus ja veealuse infrastruktuuri kaitse selgesõnaliselt missiooni ülesandeks. Uus mandaat kehtib 31. märtsini 2029 ning kaheaastase pikenduse eelarveks on kavandatud 16,88 miljonit eurot. Formaalne vastuvõtmine peaks toimuma 9. oktoobri majandus- ja rahandusministrite kohtumisel.
Põhipunktid
- EL kavatseb pikendada missiooni EUNavfor Med Irini kuni 31. märtsini 2029; praegune mandaat aegub märtsis 2027.
- Missioon loodi 2020. aastal ÜRO relvaembargo jõustamiseks Liibüas.
- Muudetud mandaat seab Venemaa "varjufloti" tegevuse vastase tegevuse selgesõnaliselt missiooni ülesandeks.
- Kaheaastase pikenduse eelarveks on kavandatud 16,88 miljonit eurot.
- ELi suursaadikud kiitsid muudetud mandaadi heaks kolmapäeval, 30. septembril; ametlik vastuvõtmine oodatakse 9. oktoobri ministrite kohtumisel.
- Juunis teatas ELi kõrge esindaja Kaja Kallas, et operatsioon muutis oma jõu kasutamise reegleid ja alustas Venemaa "varjuflotile" kuuluvaks kahtlustatavate laevade kontrollimist.
- Augustis kontrollis missioon Irini tankerit Toa Payoh ja Prantsusmaa trahvis mais kinnipeetud tankerit Tagor miljoni euroga.
Miks see on oluline
Muudatus tõstab Venemaa varjufloti vastase tegevuse ja veealuse infrastruktuuri kaitse olemasoleva ELi mereväeoperatsiooni põhiülesanneteks, laiendades volitusi väljapoole algset Liibua relvaembargot. Ligikaudu kaheaastane pikendus 2029. aasta märtsini ja 16,88 miljoni euro suurune eelarve näitavad ELi jätkuvat pühendumist sanktsioonide rikkumise tõkestamisele merel. Praktiline jõustamine on juba nähtav: augustis kontrolliti tankerit Toa Payoh ja Prantsusmaa trahvis tankerit Tagor miljoni euroga. Mandaat hõlmab ka merelise olukorrateadlikkuse parandamist, rändesmugelduse vastast võitlust ja piirkondlikku mereväekoostööd Egiptuse, Tuneesia ja Liibanoniga.
Mis juhtus
EL on otsustanud pikendada ja laiendada EUNavfor Med Irini mereväemissiooni Vahemeres. Algselt 2020. aastal Liibua ÜRO relvaembargo jõustamiseks loodud missiooni praegune mandaat aegub märtsis 2027; EL kavatseb seda pikendada 31. märtsini 2029. Kaheaastase pikenduse eelarveks on kavandatud 16,88 miljonit eurot. Muudetud mandaat seab Venemaa "varjufloti" tegevuse vastase tegevuse selgesõnaliselt missiooni ülesandeks ning laiendab tähelepanu merelisele olukorrateadlikkusele, sealhulgas ebaseadusliku tegevuse ja ohtude tuvastamisele ja jälgimisele ELi julgeoleku ja majandushuvide suhtes. Missioon aitab kaitsta kriitilist merelist infrastruktuuri, sealhulgas merekaableid ja torusid, ning saab testida uusi kaitsetehnoloogiaid. ELi suursaadikud kiitsid muudetud mandaadi heaks kolmapäeval, 30. septembril. Formaalne vastuvõtmine oodatakse majandus- ja rahandusministrite kohtumisel 9. oktoobril, mille järel avaldatakse otsus ELi Teatajas. Juunis teatas ELi kõrge esindaja Kaja Kallas, et operatsioon muutis oma jõu kasutamise reegleid ja alustas Venemaa varjuflotile kuuluvaks kahtlustatavate laevade kontrollimist. Augustis kontrollis missioon Irini tankerit Toa Payoh ja Prantsusmaa trahvis mais kinnipeetud tankerit Tagor miljoni euroga; ühe teise sellise laeva suhtes jätkub uurimine.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina-meelsed või Ukraina keeleruumis tegutsevad väljaanded (Evropeiska pravda, Ukrainska pravda ja Forbes Ukraine), mis kajastavad lugu peaaegu identsetel alustel. Need raamistavad pikendust eelkõige meetmena Venemaa varjufloti vastu ning toovad esile Kaja Kallase juunikuu avalduse jõu kasutamise reeglite muutmise kohta. Väljaanded rõhutavad konkreetseid jõustamismeetmeid – Toa Payoh kontrolli ja Prantsusmaa miljonieurost trahvi Tagorile – kui tõendeid missiooni praktilisest mõjust Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidumise vastu.
Taust
Venemaa varjuflott koosneb peamiselt vanematest tankeritest, mis suudavad välja lülitada automaatse identifitseerimissüsteemi ja varjata oma asukohta; olulise osa haldab Venemaa riiklik ettevõte Sovcomflot. Hinnanguliselt hõlmas varuflott 2023. aasta septembris umbes 600 laeva, moodustades ligikaudu 10% maailma vedellastveo tonnaažist, transportides umbes 1,7 miljonit barrelit Venemaa naftat päevas ja kattev umbes 70% Venemaa naftaekspordist. Venemaa laiendab paralleelselt ka LNG-veo varufotti; juuni seisuga oli vähemalt 21 sellist laeva. G7, Austraalia ja EL kehtestasid 2022. aasta detsembri alguses Venemaa naftale 60-dollarise barreli hinna ülempiiri, mida alates 5. veebruarist 2023 laiendati naftatoodetele: 100 dollarit barrel diislikütuse ja 45 dollarit barrel muude toodete puhul; varuflotiga seostatakse laialdaselt pingutusi nende piirangute vältimiseks. Missiooni Irini mandaadi kiitsid heaks ELi suursaadikud 30. septembril ning ametlik vastuvõtmine toimub 9. oktoobri majandus- ja rahandusministrite kohtumisel.