Zelenskõi: Ukraina ei rünnanud Vene energiarajatisi kaks päeva, Venemaa ründas 19 piirkonda
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 13. oktoobril, et Ukraina ei löönud kahe päeva jooksul pärast USA presidendi Donald Trumpi 11. oktoobril välja kuulutatud nn energiahindu Venemaa naftatöötlemis- ega energiataristule. Samal ajal jätkus Venemaa rünnakud Ukraina energiarajatiste ja kriitilise taristu vastu, tabades 19 piirkonda, sealhulgas Harkivi elektrijaama kohe pärast Trumpi teadet. Trump vastas, et "energiahindu" rikkusid mõlemad pooled, ning USA administratsioon ähvardas peatada luurevahetuse ja relvastuse tarned, kui Kiiev ei peata lööke Venemaa energiataristu vastu.
Põhipunktid
- 11. oktoobril kuulutas Trump välja "energiahindu" Ukraina ja Venemaa vahel, väites, et mõlemad pooled nõustusid; teatel kehtib see ainult naftatöötlemistehastele.
- 13. oktoobril ütles Zelenskõi, et Ukraina ei rünnanud Venemaa energiataristut kaks päeva, kuid Venemaa ründas 19 piirkonda, sealhulgas Harkivi elektrijaama.
- Trump väitis 13. oktoobril, et Ukraina "lõi eelmisel päeval paljusid objekte" ning rikkumisi oli "mõlemal poolel".
- USA administratsioon ähvardas peatada luurevahetuse ja Euroopa relvahangete süsteemi Ukraina jaoks, kui Kiiev ei lõpeta lööke Venemaa sügavuses asuvate energiarajatiste vastu.
- Zelenskõi ja Saksa välisminister Johann Wadephul nõudsid, et Venemaa peab esimesena rünnakud lõpetama.
- Saksa välisminister Wadephul: "Esimese sammu peaks astuma Venemaa, mitte Ukraina. Sõda ei alustanud Ukraina."
- EL-i andmetel maksid EL-i riigid Venemaale 2022. aasta märtsist 2026. aasta juulini fossilkütuste eest umbes 197 miljardit eurot (≈209 miljardit dollarit); Trump väidab 250 miljardit, Venemaa asepeaministri Alexander Novaki sõnul on see 320,7 miljardit dollarit.
Miks see on oluline
Kaasus paljastab terava lahkheli Washingtoni ja Kiievi vahel selles, kas väljakuulutatud energiahindu on reaalne ja kas mõlemad pooled seda järgivad. Trumpi teated luurevahetuse ja relvastuse hangete peatamise ohust Kiievile märgivad USA surve märkimisväärset eskaleerumist. Samal ajal näitavad EL-i, Trumpi ja Venemaa erinevad arvnäitajad EL-i energiamaksetest Moskvale (vastavalt umbes 209, 250 ja 320,7 miljardit dollarit), et käib laiem infovõitlus selle üle, kes rahastab Venemaa sõda.
Mis juhtus
USA president Donald Trump kuulutas 11. oktoobril välja "energiahindu" Ukraina ja Venemaa vahel, väites, et mõlemad pooled nõustusid. Ajakirjanduse andmetel (Axios) piirdub kokkulepe löökidega naftatöötlemistehastele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 13. oktoobril Telegrami-kanalis, et Ukraina ei rünnanud kahe päeva jooksul Venemaa naftatöötlemis- ega energiataristut, kuid Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energiarajatiste ja kriitilise taristu vastu. Tema sõnul tabas Venemaa löök kahe päevaga 19 Ukraina piirkonda; kohe pärast Trumpi teadet lõid Vene droonid Harkivi elektrijaama. Zelenskõi märkis, et ta ei ole kuulnud kinnitust Venemaa nõusolekule kokkuleppega, ning nimetas Trumpi teadet "uudiseks". Samal päeval vastas Trump, et Ukraina "lõi eelmisel päeval paljusid objekte", ning lubas öösel kontrollida teateid Vene rikkumiste kohta, kuid lisas, et rikkumisi oli "mõlemal poolel". USA administratsioon on eelnevalt, 10.–11. oktoobril, hoiatanud Kiievit ja Euroopa liitlasi, et Washington võib peatada luurevahetuse ja Euroopa hangete süsteemi Ukrelasi relvade jaoks, kui Ukraina ei lõpeta lööke Venemaa sügavuses asuvate energiarajatiste vastu; sellest teatasid Axios, CNN ja Financial Times. Saksa välisminister Johann Wadephul nõudis Varssavi julgeolekufoorumil, et Venemaa peab esimesena rünnakud lõpetama, ning kinnitas, et Saksamaa toetab Kiievi valmidust ühineda vaherahuga, kui Moskva rünnakud peatab. EL-i andmetel maksid EL-i riigid Venemaale 2022. aasta märtsist 2026. aasta juulini fossilkütuste eest umbes 197 miljardit eurot (≈209 miljardit dollarit). Trump on nimetanud summaks 250 miljardit dollarit, Venemaa asepeaminister Alexander Novak 320,7 miljardit. Lisaks teatas Trump 9. oktoobril, et ta on rääkinud Vladimir Putiniga ja saavutanud kokkuleppe Vene diislikütuse tarnimise kohta USA ja maailma turgudele; seitse USA senaatorit mõlemast erakonnast leidsid, et see on vastuolus 2022. aasta Kongressi keeluga Venemaa energiaimportile.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad rõhutavad, et Ukraina hoidus kaks päeva löökidest, samal ajal kui Venemaa ründas 19 piirkonda, ning et Kiiev sai Trumpi teatest teada ootamatult ja polnud kokkuleppega kursis. Esile tõstetakse ka asümmeetriat: Ukrainal on ainult üks korduvalt kahjustatud naftatöötlemistehas, Venemaal ulatuslik võrgustik. Ukraina löoke Venemaa energiataristule käsitletakse legitiimse survet agressorile. Euroopa ja Ukraina ametnikud (Wadephul, Zelenskõi) nõuavad, et Venemaa astuks esimese sammu ja et Moskvale tuleks avaldada suuremat survet.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ajakirjandus (Axios, CNN, FT) toob esile USA administratsiooni ähvardused peatada luurevahetus ja Euroopa relvahanked Ukraina jaoks, kui Kiiev ei peata lööke Venemaa sügavuse energiarajatiste vastu. Trumpi enda avaldused raamistavad rikkumisi vastastikustena ja osutavad Ukraina löökidele kui Venemaa rünnakute jätkamise õigustusele, mis on vastuolus Kiievi eitusega. Araabiakeelne Al Jazeera esitab olukorra "lahknevate positsioonidena" Venemaa ja Ukraina vahel Trumpi energiahinu ettepaneku suhtes.
Kus kajastused lahknevad
EL-i maksed Venemaale energia eest alates täiemahulise sõja algusest: EL-i/Eurostati andmetel umbes 197 miljardit eurot (≈209 miljardit dollarit), Trumpi väitel 250 miljardit dollarit, Venemaa asepeaministri Novaki sõnul 320,7 miljardit dollarit. Kas Ukraina järgis energiahinulepingut: Zelenskõi sõnul Ukraina kaks päeva ei rünnanud Vene energiat, Trumpi sõnul Ukraina "lõi eelmisel päeval paljusid objekte" ja rikkumisi oli "mõlemal poolel". Kas Venemaa nõustus energiahinuga: Trump väitis 11. oktoobril, et mõlemad pooled nõustusid; Zelenskõi ütles, et ei ole kuulnud kinnitust Moskvast ja pidas teadet uudiseks; Kreml teatas, et suhtlused jätkuvad. Kes peaks astuma esimese sammu energiahinu suunas: Zelenskõi ja Wadephul nõuavad, et Venemaa peab esimesena rünnakud lõpetama; Trump on raamistanud Ukraina lööke Vene naftatöötlemistehaste vastu USA surve õigustusena Kiievile.
Taust
Trumpi 11. oktoobril välja kuulutatud energiahinu kehtib ajakirjanduse andmetel (Axios) ainult löökidele naftatöötlemistehaste vastu. Ukrainal on ainult üks korduvalt Vene rünnakutes kahjustatud naftatöötlemistehas, Venemaal ulatuslik võrgustik. Ajavahemikus märts 2022 – juuli 2026 maksid EL-i riigid Venemaale fossilkütuste eest umbes 197 miljardit eurot (≈209 miljardit dollarit); Euroopa Komisjoni hinnangul säästis REPowerEU kava EL-ile umbes 278 miljardit eurot täiendavaid kulutusi ning vähendas Venemaa osa EL-i gaasiimpordis 45%-lt 12%-le ja toornafta impordis 20%-lt umbes 2%-le. 9. oktoobril teatas Trump, et ta on rääkinud Putiniga ja saavutanud kokkuleppe Vene diislikütuse tarnimise kohta USA ja maailma turgudele; seitse USA senaatorit mõlemast erakonnast leidsid, et see on vastuolus 2022. aasta Kongressi keeluga Venemaa energiaimportile. Kreml teatas, et suhtlused kavandatava energiahinu teemal jätkuvad.