Suurbritannia eraldab 17 miljonit naela Tšernobõli kaitsetarindite remondiks
Suurbritannia eraldab 17 miljonit naela (üle 20 miljoni euro) Tšernobõli tuumajaama Uue ohutuskonfainmendi remondiks, mille Vene droonirünnak eelmisel aastal kahjustada sai. Toetus on osa Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga koordineeritavast rahvusvahelisest programmist koos Ukraina valitsuse ning G7 doonorriikidega.
Põhipunktid
- Suurbritannia eraldab 17 miljonit naela Tšernobõli tuumajaama remondiks; see võrdub üle 20 miljoni euroga.
- Raha läheb Uue ohutuskonfainmendi, neljanda reaktori kaitsetarindite, ning jaama ventilatsioonisüsteemi remondiks ja tarindi tööea pikendamiseks.
- Toetus on osa EBRD koordineeritavast programmist koos Ukraina valitsuse ja G7 doonorriikidega.
- Konfainment sai kahjustada Vene droonirünnakus eelmisel aastal; IAEA teatas 2025. aasta detsembris, et tarind kaotas peamised ohutusfunktsioonid, sealhulgas võime hoida radioaktiivseid aineid.
- Suurbritannia on alates täismahulise sõja algusest andnud Ukrainale peaaegu 25 miljardit naela (üle 33 miljardi dollari) toetust ja kehtestanud sanktsioonid üle 3500 venelasele, organisatsioonile ja laevale.
- Teised doonorid on EL (75 miljonit eurot), Saksamaa (50 miljonit eurot, augustis 2026) ja Norra (üle 9 miljoni euro).
Miks see on oluline
See rahastus aitab parandada tuumaohutuseks kriitilise tähtsusega tarindit, mis kaitseb Euroopat kiirgusohu eest, ning on osa EBRD koordineeritavast koordineeritud rahvusvahelisest doonoriprogrammist koos Ukraina ja G7 partneritega. Avaldus andis Suurbritanniale võimaluse kinnitada jätkuvat poliitilist, sõjalist ja rahalist toetust Ukrainale ning lisandub peaaegu 25 miljardi naela suurusele kogutoele alates täiemahulise sõja algusest.
Mis juhtus
14. oktoobril teatasid Suurbritannia rahanduskantsler ja välisminister, et Ühendkuningriik eraldab 17 miljonit naela Tšernobõli tuumajaama remondiks. Summa moodustab üle 20 miljoni euro ja see suunatakse Uue ohutuskonfainmendi — neljanda reaktori kohale paigaldatud kaitsetarindi — ning jaama ventilatsioonisüsteemi kriitilisteks remonditöödeks ja tarindi tööea pikendamiseks. Toetus on osa Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga koordineeritavast rahvusvahelisest programmist koos Ukraina valitsuse ja G7 doonorriikidega. Konfainment sai kahjustada eelmisel aastal Vene droonirünnakus; IAEA teatas 2025. aasta detsembris, et tarind kaotas peamised ohutusfunktsioonid, sealhulgas võime hoida radioaktiivseid aineid, ehkades tugikonstruktsioonid ja seiresüsteemid jäid terveks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia käsitleb Tšernobõli kaitsetarindi remonti nii infrastruktuuri kui ka Euroopa-mõõtmelise tuumaohutuse küsimusena. Artiklid rõhutavad EBRD koordineeritava programmi rolli koos Ukraina valitsuse ja G7 partneritega. Ukraina energeetikaminister Denys Šmõhal iseloomustab rahastust panusena, mis tugevdab tuumaohutust ja kaitseb Euroopat kiirgusohu eest. Korduvalt tuuakse välja ka EL-i, Saksamaa ja Norra varasemaid ning praeguseid panuseid, paigutades Suurbritannia lubaduse laiemasse doonorite koostegusseisemisse.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selles, kes Suurbritannia valitsusest raha väljakuulutamisega seostati: välisministrina nimetatakse kas David Lammyt või Ed Milibandit, peaministrina kas Keir Starmerit või Andy Burnhamit. Üks allikas annab 17 miljoni naela dollari vasteks 22,5 miljonit dollarit, samas kui Suurbritannia kogutoetuse ulatust Ukrainale mõõdetakse üle 33 miljardi dollariga.
Taust
2025. aasta veebruaris tabas Vene löökdroon, kodu Tšernobõli Uut ohutuskonfainmenti, põhjustades tulekahju ja ava kaitsetarindis ning kahjustades selle välimist ja sisemist kesta, tõsteseadmeid, ventilatsiooni- ja elektrivarustussüsteeme. 2025. aasta detsembris teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), et pärast rünnakut oli kaitsetarind kaotuks oma peamised ohutusfunktsioonid, sealhulgas võime hoida radioaktiivseid aineid, ehkades tugikonstruktsioonid ja seiresüsteemid jäid terveks. 2025. aasta märtsis eraldati 400 000 eurot rahvusvahelise koostöö fondist kahjustuste uurimiseks; 2026. aasta aprillis allkirjastas Ukraina partneritega kokkuleppe spetsiaalse taastamisarve avamiseks; 2026. aasta augustis teatas Saksamaa 50 miljoni euro eraldamisest; EL on suunanud 75 miljonit eurot ja Norra üle 9 miljoni euro. Suurbritannia oli 2020. aastal ÜRO Tšernobõli rahvusvahelise koostöö konto (ICCA) asutajaliige ning on praegu kolmas suurim üksikdoonor 8 miljoni euroga Norra ja Prantsusmaa järel.