Trump kutsus Ukrainal üles sõda lõpetama ja nõudis Zelenskõi väljavahetamist läbirääkijate toolilt
USA president Donald Trump ütles 20. oktoobril Oval Office'is ajakirjanikele, et Ukraina ja president Volodõmõr Zelenskõi peavad püüdlema sõja lõpetamise poole, ning hoiatas "väga halbade tagajärgede" eest, kui nad keelduvad. Trump väitis, et Venemaal on lahinguväljal eelis ja märkimisväärselt suurem inimressurss, ning kordas, et Ukraina peaks panema läbirääkimiste toolile keegi teine kui Zelenskõi.
Põhipunktid
- Trump ütles 20. oktoobril Oval Office'is ajakirjanikele, et Venemaal on lahinguväljal eelis ja ta edeneb järk-järgult.
- Trump kinnitas, et Venemaal on "piiramatu hulk inimesi", Ukraina on aga kaotanud palju inimesi ja ei ole suur riik.
- Trump hoiatas, et ilma kokkuleppeta muutub Ukraina olukord halvemaks ja Zelenskõi keeldumisel on "väga halvad tagajärjed".
- Trump kordas 19. oktoobri seisukohta, et läbirääkimisi peaks Ukraina eest pidama keegi teine kui Zelenskõi.
- Trump väitis, et USA on andnud Ukrainale tohutut abi, kuid on saanud vastu "ainult kallist diislikütust"; Euroopa on kulutustest "väsinud".
- Trump nimetas igakuisteks kaotusteks 27 000 kuni 34 000 surnut, peamiselt sõjaväelasi; ükski allikas neid arve iseseisvalt ei kinnitanud.
- Trump kordas oma versiooni 2022. aasta alguse sündmustest, mille kohaselt umbes 1000 Vene tanki võinuks jõuda Kiieveni 3–4 tunniga, kui Vene väejuht poleks teed poristele põldudele keeranud.
Miks see on oluline
Trump survestab otseselt Ukraina juhtkonda vahetama läbirääkijaid, süvendades avalikku lõhet Zelenskõiga. Ta raamib konflikti järsult asümmeetriliselt, väites, et Venemaal on peaaegu piiramatu inimressursi eelis ja ta edeneb pidevalt — tingimused, mida Ukrainal palutakse nüüd enne olukorra halvenemist vastu võtta. Tema kordus 1000 Vene tanki veergu puudutavast väitest, mis pidi Kiieveni jõudma tundidega 2022. aastal, on varem vaidlustatud. Ukraina ja Venemaa ametkonnad reageerivad Trumpi sõnavõttudele aktiivselt ning Kremli esindajad tõlgendavad survet Kiievile poliitilise võiduna. Märgitavad seisundid kõlavad samal ajal USA poliitiliste sammudega, mida on nähtud Moskva suhtes lepitavana: sanktsioonide leevendamine Vene diislikütuse tarneil ja uute Venemaa-vastaste sanktsioonide ning Ukrainale relvade tarnete viivitused.
Mis juhtus
USA president Donald Trump ütles 20. oktoobril Oval Office'is ajakirjanikele, et Ukraina ja president Volodõmõr Zelenskõi peavad püüdlema sõja lõpetamise poole Venemaaga, ning hoiatas "väga halbade tagajärgede" eest, kui nad keelduvad. Trump väitis, et Venemaal on lahinguväljal eelis, ta edeneb järk-järgult ja tal on märkimisväärselt suurem inimressurss kui Ukrainas, ning kirjeldas Venemaad kui "suurt masinat", mis jätkab edasiliikumist nädalast nädalasse ja on hõivanud väga suure hulga territooriumi. Ta kinnitas, et Venemaal on "piiramatu hulk inimesi", Ukraina on aga kaotanud palju inimesi ja ei ole suur riik. Trump kordas oma 19. oktoobri seisukohta, et läbirääkimisi peaks Ukraina eest pidama keegi teine kui Zelenskõi. Ta märkis, et USA on andnud Ukrainale tohutut abi, kuid on saanud vastu "ainult kallist diislikütust", ning et Euroopa on kulutustest "väsinud". Trump nimetas igakuisteks kaotusteks 27 000 kuni 34 000 surnut, peamiselt sõjaväelasi; ükski allikas neid arve iseseisvalt ei kinnitanud. Ta kordas ka oma versiooni 2022. aasta alguse sündmustest, mille kohaselt umbes 1000 Vene tanki võinuks jõuda Kiieveni 3–4 tunniga, kui Vene väejuht poleks teed poristele põldudele keeranud, ning et muidu oleks sõda võinud ühe päevaga lõppeda.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Enamik Ukraina-meelset meediat rõhutab Trumpi sõnumi ähvarduslikku tahet — hoiatust "väga halbade tagajärgede" eest ning nõudmist Zelenskõi eemaldamiseks läbirääkimistelt — ja raamib avaldusi survena Kiievile. Ukraina väljaanded toovad esile Kremli esindajate reaktsioonid (Dmitrijevi "Checkmate"-postitus, Peskovi märkused "agoniatunnuste" kohta) ning The Washington Posti teate, et Moskva näeb Trumpi ja Zelenskõi vahelist lõhet enda poliitilise võiduna ja püüab Ameerika survet ära kasutades välja pressida järeleandmisi Kiievilt, sealhulgas Donbassi küsimuses. Ukraina-keelne kajastus toob esile ka USA poliitilisi samme, mida peetakse Moskva suhtes soosivateks: sanktsioonide leevendamine Vene diislikütuse tarneil, uute Venemaa-vastaste sanktsioonide viivitused, Ukraina juurdepääsu piiramine satelliitsüsteemidele ja interceptor-tüüpi rakettide tarnete viivitused. Mitmed Ukraina väljaanded seavad Trumpi avaldused konteksti tema korduva väitega umbes 350 miljardi dollari suuruse USA abi kohta ning märgivad, et teised liitlased rahastavad märkimisväärse osa praegustest USA relvatarannetest Ukrainale PURL-i (Prioritized Ukraine Requirements List) mehhanismi kaudu. Üks Ukraina väljaanne raamib olukorda strateegilise valiku probleemina Kiievile: kas avalik vastasseis Trumpiga või vaikimine, mitte kahepoolsete poliitiliste lahkhelidena.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Kaks mitte-ukraina (Aserbaidžaani agentuuri) ingliskeelset ülevaadet keskenduvad kitsalt Trumpi üleskutsele vahetada Zelenskõi läbirääkimiste toolil välja ning tema hoiatusele halvenevate tagajärgede eest, süvenemata Kremli reaktsioonidesse, Venemaa lahinguvälja väidetesse ega USA poliitilistesse sammudesse Moskva suunas.
Kus kajastused lahknevad
Trumpi tsitaat Vene igakuiste kaotuste kohta varieerub allikate lõikes (numbrid jäävad vahemikku ligikaudu 27 000 kuni 34 000 surnut kuus, ühes raamistuses on eraldi välja toodud 32 000 Venemaa ja Ukraina ühise kaotusena eelmisel kuul); ükski allikas ei esita nende arvude sõltumatut kinnitust. Trumpi konkreetne väide sõja võimaliku kestuse kohta juhul, kui tankikolonn ei oleks kõrvale pööranud, on esitatud kahel erineval viisil — ühtedes ülevaadetes "neli tundi", teistes "üks päev" — muidu sama juhtumi kirjelduse juures.
Taust
Trump soovitas 19. oktoobril avalikult, et on aeg, et keegi teine kui Zelenskõi juhiks Ukraina läbirääkimisi; Zelenskõi kohtus USA eriesindaja Steve Witkoffiga Oslos 19. oktoobril, kus arutati relvarahu võimalikke formaate ja julgeolekugarantiisid, ning Witkoff pidi 21. oktoobril sõitma Peterburi Venemaa juhtkonnaga kohtuma. The Washington Post teatas, et Kreml näeb Trumpi ja Zelenskõi suhete halvenemist enda poliitilise võiduna ning püüab Ameerika survet ära kasutades välja pressida järeleandmisi Kiievilt, sealhulgas Donbassis. Kümme päeva pärast oma viimast telefonikõnet Vladimir Putiniga teatas Trump sanktsioonide leevendamisest Vene diislikütuse maailmaturule tarnimisel; USA keskmine diislikütuse hind oli teatatud 6,33 dollarit galloni kohta, nädalaga umbes viis senti kõrgem. Trump on korduvalt tsiteerinud umbes 350 miljardi dollari suurust USA abi Ukrainale, kuid mitmete allikate sõnul see arv ei vasta tegelikule kogusummale; märkimisväärse osa praegustest USA relvatarannetest Ukrainale rahastavad teised liitlased PURL-i (Prioritized Ukraine Requirements List) mehhanismi kaudu. Vene eriesindaja Kirill Dmitrijev reageeris Trumpi üleskutsule Zelenskõi välja vahetada "Checkmate"-postitusega; Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et on näha "mõningaid agoniatunnuseid" ja et "Kiievi režiim" küll vastu hakkab, kuid ei saa muuta sündmuste kulgu. Dmitrijev ütles, et USA-poolsega arutatakse rida majandus- ja investeerimisprojekte, sealhulgas Arktika, energia ja LNG valdkonnas.