Venemaa raketid „Isander“ võivad Ukraina sildu täpsemalt tabada
Serhii Beskrestnov väitis, et Venemaa võib varustada „Isander” rakete spetsiaalsete juhtimispeade ja radarjuhtimisega, mis даab neile suurema tabavuse ka siis, kui Ukraina piirab navigatsiooni. Tema hinnangul ei taga tavaline inertsialline juhtimine täpsust kuni ühe meetri. Rünnakud kiivide sildadele on põhjustanud kahjustusi infrastruktuurile ning häirinud liiklust ja sõjavahetuse logistikat.
Põhipunktid
- Venemaa ründas Ukraina sildu ballistiliste „Isander” rakete.
- Serhii Beskrestnovi sõnul võivad „Isander” raketele olla paigaldatud täpsema tabamise jaoks spetsiaalsed juhtimispead.
- Inertsialline juhtimine ei taga tabavust kuni ühe meetri, eriti kui navigatsiooni on Ukraine kohal pärsitud.
- Radarjuhtimisega süsteem skannib langeva näsaku piirkonda radari abil ja parandab seejärel raketi juhtimist.
- 7. novembri rünnakul sai Kiivis kahjustada Põhja-sild, sealhulgas teekate, trollibussiliin ja elektriliin.
- 26.–27. oktoobri rünnakul tabati Lõuna-sild ning kahjustus ka Kiivi metroo infrastruktuur.
- Kiiv on eraldanud ühe miljardi grivna alternatiivsete silla- ja veeliiklusele kuuluvate ühenduste projektiks; samuti on teada 21 alternatiivse ühenduse ehituse kavatsus.
Miks see on oluline
Ukraina piirab sõjapidavuse ajal navigatsiooni, et vähendada Venemaa raketega tabamise täpsust. Beskrestnovi selgituse järgi võib radari abil töötav juhtimissüsteem aidata „Isander” rakettidel siiski täpsemalt sildu tabada. Sellel on otsene tähtsus kaitsele, sest kiivide sildade kahjustused ja liikluse katkemine raskendavad kaupade, inimeste ning sõjavahetuse logistika liikumist Dnepri eri pooltel.
Mis juhtus
Venemaa alustas oktoobris Kiivis Dneprit ületavate sildade ründamist. Põhja-silda rännati 3. ja 4. oktoobril droonidega. Ööl 7. novembril tabasid mitu raketti Põhja-silda ning kahjustusid teekattet, trollibussi kontaktvõrgustikku ja elektriliini. Plahvatuslaine vigastas viit linna lähedal parkunud veokit. Põhja-silla liikumine peatati mõlemas suunas ning ühistranspordi marsruute muudeti, mis põhjustas liikluslikku kollaapsi.
26. oktoobri õhtul ja 27. oktoobri öösel tabati Lõuna-silda, mille tagajärjel kahjustus ka Kiivi metroo infrastruktuur. Pärast Põhja-silla rünnakut avati Lõuna-sillal 6. novembril teine sõidureas suunas vasakult paremale; vastassuunas liiklus jäi ühe sõidurajaga.
Ukraina reageeris alternatiivsete ühenduste rajamisega. Kiiv eraldas ühe miljardi grivna kombineeritud veeülekannete ja nende juurdepääsuteede projektiks ning teada anti kavatsus ehitada 21 alternatiivset ühendust. Volodymyr Zelenskyy ütles 8. novembril, et andis peaministrile Serhiyi Koretskyile ülesande luua programm Kiivi maatranspordi tasuta sõitmiseks. Direktor Oleksandr Serhiyenko analüüsis kiivide sildade tugevuse varu ja pakkus välja lähenemise, mis aitaks rünnakute ajal säilitada ühendust jõgede vahel.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina käsitleb sildade rünnakuid eelkõige kriitilise transpordi-, energia- ja metrooinfrastruktuuri ohutuse küsimusena. Analüüsis pööratakse tähelepanu navigatsiooni pärssimisele, „Isander” raketele ja nende tabavuse parandamise võimalustele. Kõrvalreaktsioonid hõlmavad alternatiivsete silla- ja veeülekannete ehitamist ning tasuta ühistranspordi korraldamist. Rünnakuid seostatakse ka sõjavahetuse logistika raskendamise ning linnade suurendatud sotsiaal-majandusliku survega.
Kus kajastused lahknevad
Ukrainaliste allikate kirjeldustes on ebakõla süsteemide täpsustamisel: osa neist nimetab 9B918 optiliseks juhtimispeaks, teised aga kallimaks radarjuhtimisega juhtimispeaks.
Taust
Venemaa alustas oktoobris Kiivi Dnepri sildade rünnakuid. Põhja-silda tabasid 7. novembri öösel raketid, mille järel suleti liiklus mõlemas suunas; пошкодud sai teekate, trollibussi kontaktvõrgustik ja elektriliin, plahvatuslaine vigastas viit veokit. Lõuna-silda tabasid raketid 26.–27. oktoobri öösel, mil kahjustus ka metroo infrastruktuur. Oktoobri lõpus alustati Kiivis alternatiivsete ühenduste ehitutöid ning teatati kavatusest rajada 21 sellist ühendust. Kiivi linnavalitsus eraldas ühe miljardi grivna kombineeritud veeülekannete ja juurdepääsuteede projektiks. Andmete kohaselt varustas Venemaa ka „Geran-4” uue mootoriosaga, mis on mõeldud sildade rünnakuteks.