Euroopa Komisjon
-
EL plaanib anda Ukrainale 2027. aastaks 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku eraldada Ukrainale 2027. aastaks 45 miljardit eurot raames 90 miljardi euro suurust Ukraine Support Loan laenuprogrammi. Vahendest 31,7 miljardit eurot suunatakse Ukrainale kaitse tööstusliku potentsiaali arendamiseks ja 13,3 miljardit eurot riigieelarve toetamiseks. Ettepanek tuleb esitada Euroopa Liidu Nõukogule.
-
USA viivitab PAC-3 Patriot-raketide saatmisega Ukrainale, PAC-2 kohalised jätkuvad
USA on teatanud, et Ukrainale viivitatakse Patriot-süsteemi PAC-3 raketi, mida kasutatakse peamiselt ballistiliste eesmärkide tabamiseks. Samal ajal jätkub vanemate PAC-2 raketete ning muud eurooplasede poolt rahastatud relvade saatmine PURLi mehhanismi kaudu. NATO ülemkindlasti kinnitab, et pakettidega pole viivitust, kuid liitlaste allikad on ettearvamatuses ja kahtlevad, et lisaraketid jõuavad Ukrainale enne USA kongressi vahevalimisi.
-
Norra peaminister südis Financial Timesi väidet, et Putin valitses Põhinõukogu kõne ajal
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb rääkisid 27. oktoobril telefoni teel Vladimir Putiniga. Støre lükkas ümber Financial Timesi väite, et Putin pidas kogu järelejäänud aja loengu keskmiaegsest slaavi ajaloost, ning väitis, et kõik osalejad rääkisid ligikaudu võrdselt. Norra palus ajalõikku parandada või väite ümber lükata, kuid Financial Times keeldus.
-
Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga kõnelema Ukraina sõja asemel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kutsusid 27. oktoobril Vladimir Putiniga telefonikõnele, et arutada sõda Ukrainas. Nad toimisid oma riikide liidritena, mitte Euroopa Liidu esindajatena, ning edastasid Volodymyr Zelenskyile oma hinnangu, et Venemaa on tõsiselt valmis Abu Dhabi kohtumiseks. Euroopa Komisjon aga ei näe Putini puhul erilist valmisolekut rahuülesannetel osaleda.
-
Suurbritannia eraldab Ukrainale lisaks 10 miljardit naela
Suurbritannia otsustas toetada Ukrainat lisaks 10 miljardi naela abil. 7 miljardit naela suunatakse majanduslikule abile kolme aasta jooksul ning 3 miljardі naela ekspordifinantsimisele, peamiselt relvete tarnimiseks.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Venemaa taas kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, et saada NATO-lt järeleandmisi
Venemaa nõustus novembris jätkama tehnilisi kolmepoolseid vestlusi Ukraina ja USA-ga, eeldatavalt Abu Dhabi. Välisdiplomaatide hinnangul võib Moskva kasutada uut vestlusvooru ja Euroopa kaasamist, et nõuda NATO väepresence vähendamist Euroopas. Esimeselt kohtumiselt предметных kokkuleppeid ei eeldata ning küsimus territoriaalsetest kompromissidest võib osutuda vastuoluliseks.
-
Ukraina ja Euroopa Komisjon arutlesid laenu kontrolli ning kaitse-industri koostööd
Ukraina kaitse-ministeerium ja Euroopa Komisjon arutlesid Ukraine Support Loan vahendite verifitseerimist ja kontrolli, 2027. aasta kaitsevajadusi ning kaitseostude reforme. Kohtumisel käsitleti ka Оборонно-промислового pact'i, Drone Deal'i, ühiste ettevõtete loomist ning Ukraina kaitse-tööstuse integreerimist ELI ökosüsteemi.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
Ukrainale kuuluv kaubalaev Khoryv uppus Musta merre: üks meremees suri ja kolm on kadunud
Kaubalaev Khoryv uppus 23. oktoobril Musta merre 13 mere(miili ehk umbes 24 kilomeetrit kaugusel Konstantsast, väljaspool Rumeenia territoriaalvete. Päästevõimud tõid veest välja üheksa elusat meremeest ja ühe surnu, kolme otsingud jätkuvad. Esialgsete teadete kohaselt võis põhjuseks olla drooni rünnak, kuid Rumeenia siseministeerium ei olnud põletamise põhjust lõplikult kinnitanud.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Ukraina soovib avada kõik EL-i läbirääkimisklastrid 15. detsembri kohtumisel
Ukraina püüab 15. detsembril toimuval Euroopa Liidu asjade ministrite kohtumisel avada ülejäänud EL-i liitumisläbirääkimiste klastrid, et kõik kuus klastrit oleks 2025. aasta lõpuks avatud. Euroopa Komisjon on välja pakkunud tehniliste läbirääkimiste lõpetamise Moldovale 2028. ja Ukrainale 2029. aastal. Ukraina on väljendanud muret, et Ukraina ja Moldova paralleelsed liitumisprotsessid võidakse lahutada.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
USA väidab, et ei keelatanud Ukrainale Starlinki kiiruse piiramist
Ukraina sõjaväe kasutatava Starshieldi kiirust piirati, mis häiris vähemisi ja raskendas logistikat ning eri tüüpi droonide kasutamist. Kes piirangu käivitas, on vaieldav: The Wall Street Journal süüdistab Elon Muskit, Reuters valitsust ja USA ametnikud välistavad otsese korralduse.
-
EL-i erakorraline tippkohtumine 26.–27. novembril keskendub Ukraina 2027. aasta rahastamisele ja EL-i eelarveraamistikule
Euroopa Ülemkogu peab 26.–27. novembril erakorralise kohtumise, mille peamised teemad on EL-i 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik ning Ukraina rahastamine 2027. aastaks. Kohtumise eel tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa esindaja Pedro Lurti 21. oktoobril liikmesriikide suursaadikutele tulevaste kohtumiste kava.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
Ukraina ja Ungari suhted said uue alguse, ütles Euroopa integratsiooni asepeaminister Tšentsov
Ukraina Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov andis oma esimese intervjuu Brüsselis pärast ELi tippkohtumist, mille käigus ta teatas, et Ukraina ja Ungari on oma suhetes „uue lehekülje pööranud" pärast seda, kui Ungari veto Ukraina teel ELi lõplikult kukkus. Ta kirjeldas president Zelenski ja Ungari peaministri Peter Madjari kohtumist kui „väga positiivset ja sooja" ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks.
-
WSJ: Putin pakkus välja Trumpi–Xi kolmekõneluse Ukraina sõja lõpetamiseks ilma Zelenskõita
Wall Street Journali teatel tegi Vladimir Putin ettepaneku kohtuda novembris Hiinas Shenzhenis toimuval APECi tippkohtumisel Donald Trumpi ja Xi Jinpingiga, et arutada sõja lõpetamist Venemaale soodsatel tingimustel. Ukraina president Volodymyr Zelenskii ei ole kavandatud formaati kaasatud. USA kõrge ametniku sõnul pole Trump veel kohtumisega nõustunud, riigisekretär Marco Rubio kinnitas Samarkandis ajakirjanikele, et kõnelused on toimunud, kuid lõplikku otsust ei ole tehtud.
-
EL võib anda Ukrainale 30 miljardit eurot, kuid 2027. aasta puudujääk on 70 miljardit
Euroopa Komisjon ütles, et Ukraina võib saada ELilt ligikaudu 30 miljardit eurot 2026. aasta lõpuks, kui jätkub vajalike reformide elluviimist. Komisjon tunnistas ka ligikaudu 70 miljardi euro suurust Ukraina 2027. aasta eelarve puudujääki ning Euroopa Nõukogu andis komisjonile ülesande esitada selle katmise ettepanekud.