Euroopa Komisjon
-
Euroopa Komisjon hindab Ukraina reforme enne 3,7 miljardi euro suuruse makse väljamaksmist
Euroopa Komisjon analüüsib möödunud nädalal Ukraina parlamendi (Verkhovna Rada) poolt vastu võetud seadusi, et otsustada, kas Ukraina on täitnud kõik tingimused järgmise 3,7 miljardi euro suuruse makrofinasantsabi osalise maksmiseks. Komisjoni esindaja Balazs Ujvari sõnul koostatakse hinnang pärast seaduste läbivaatamist.
-
Ukraina asepeaminister ei pea vajalikuks konkursi korraldamist peaprokuröri ametikohale
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus väljaandele Yevropeiska Pravda, et ta ei näe vajadust ega võimalust korraldada konkurssi peaprokuröri ametikohale. Tema sõnul ei sisalda ELi nõuded sellise konkurssi läbiviimise kohustust ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri. Tema seisukoht on vastuolus parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kes on varem rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
-
Zelenski: USA on taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, 18. oktoobril NBC saates „Meet the Press", et USA on pärast teatud kestnud blokaadi taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga. Zelenski sõnul saab Ukraina teavet Venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmistest eranditult USA-lt, kuid teiste riikidega tehakse samuti koostööd. Samal ajal jätkuvad piirangud SpaceX-i Starshield-terminalidele ning Ukraina ja Washingtoni vahel püsivad lahkarvamused seoses rünnakutega Vene naftatöötlemistehastele.
-
Austria kantsler Stocker nõuab Ukraina eelarvepuudujäägi läbipaistvat selgitamist
Austria kantsler Christian Stocker ütles, et teda "üllatab" Ukraina rahastamist käsitlevate erinevate numbrite rohkus, ning nõudis riigi eelarvepuudujäägi põhjuste läbipaistvat selgitamist. Tema kommentaarid tulid ajal, mil Ukraina president Volodymyr Zelensky esitas Euroopa Ülemkogule 155 miljardi eurose sõjakulu hinnangu ning peaminister Serhiy Koretsky selgitas kaitseministeeriumi eelarvepuudujääki sõja kasvava tehnoloogilise hinnaga ja partnerluste mittetäitmisega. Euroopa Komisjon seevastu teatas, et Ukrainal 2026. aastal eelarvepuudujääki ei ole.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
Euroopa Komisjon plaanib luua uue töörühma Ukraina ELi teel toetamiseks
Euroopa Komisjon teatas enne 15. oktoobri Brüsseli ELi tippkohtumist uue töörühma loomisest, mille eesmärk on toetada Ukrainat ELi liikmesriigiks saamise teel. Töörühma juhiks nimetati Ukraina peaminister Serhiy Koretsky. ELi laienemisvolinik Marta Kos nimetas Ukraina eriliseks kandidaatriigiks, kes täidab nõutavaid tingimusi ka täiemahulise sõja ajal.
-
Läti peaminister: iga EL-i elanik võiks aidata Ukrainat ühe õlle aastahinnaga
Läti peaminister Andris Kuļbergs ütles 15. oktoobril enne Brüsselis algavat EL-i tippkohtumist, et Ukraina talve üleelamiseks piisaks, kui iga bloki 450 miljonist elanikust annaks ühe õlle aastahinna jagu raha. Ta nõudis ka Venemaa suhtes karmimaid sanktsioone ning lääne komponentide jõudmise takistamist Vene rakettide tootmisse.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
Barrot: kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost pärineb Euroopast
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadios, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta märkis, et Euroopa on juba pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ning avaldanud Venemaale suurimat survet, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediaroboteid demoraliseerimise levitamises.
-
EL eraldas Ukrainale 2,86 miljardit eurot kaitseotstarbelist laenuraha
Euroopa Komisjon eraldas 14. oktoobril Ukrainale 2,86 miljardit eurot 90 miljardi suuruse Ukraina toetuslaenu (Ukraine Support Loan) kaitssekomponendist. Raha läheb õhutõrjesüsteemide, droonide, rakettide, radarijaamade, elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja laskemoona ostmiseks. Komisjoni president Ursula von der Leyen seostas eraldist Ukraina "kõige pakilisemate operatiivsete vajadustega" ning Vene õhurünnakute eskalatsiooniga.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
Soome kutsus EL-i riike üles keelama turismiviisade väljastamine venelastele; Eesti toetas ettepanekut
Soome välisminister Elina Valtonen kutsus EL-i liikmesriike üles esitama Euroopa Komisjonile ühispöördumist, millega peatataks turismiviisade väljastamine Venemaa kodanikele kuni sõja lõppemiseni Ukrainas. Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas 13. oktoobril X-i vahendusel Eesti toetusest Soome algatusele.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.
-
EL-i laienemise volinik Marta Kos nimetas kolm prioriteeti liidu ettevalmistamiseks uuteks liikmeteks
Euroopa Komisjoni laienemise volinik Marta Kos esitas 13. oktoobril enne EL-i üldasjade nõukogu kohtumist Luxembourg'is kolm peamist suunda, kuidas EL peab uute liikmete, sealhulgas Ukraina jaoks valmistuma: kindlamad kaitsemehhanismid demokraatlike normide tagasipöördumise vastu, paindlikum otsustamine ning kandidaatriikide järk-järguline integreerimine juba enne liikmesust. Kos teatas, et kandidaatriigid kaasatakse Euroopa Demokraatliku Resiliilsuse Keskuse töösse enne EL-iga ühinemist, ning käsitles ka üleminekuperioodide vajalikkust Ukraina põllumajanduse integreerimisel ühisturule.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Kreml toetaja Trumpi ettepanekut Ukraina uue presidendi valimiseks; Euroopa liidrid avaldasid Zelenskõile toetust
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril, et Ukrainal on aeg saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov toetas Trumpi avaldust, väites, et Volodõmõr Zelenskõi ei näita üles poliitilist tahet sõja lõpetamiseks. Zelenskõi pakkus vastuseks välja valimiste korraldamise tingimusel, et Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga. ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 12. oktoobri ELi välisasjade nõukogu eel, et sõja ajal valimisi läbi viia ei prita, ja kutsus üles suurendama survet Venemaale. Euroopa ja Briti liidrid avaldasid avalikult toetust Zelenskõile.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
EL lõi 115 miljoni euro suuruse AGILE'i programmi kiireks kaitsevaldkonna innovatsiooniks
Euroopa Liit on loonud uue 115 miljoni euro suuruse toetusprogrammi AGILE, et rahastada kiiret innovatsiooni kaitsevaldkonnas. Programm pakub sihtotstarbelist toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning on avatud ka Ukraina ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riikide ettevõtjatele. Toetuste otsustamise tähtaeg on neli kuud ning tehnoloogiate juurutamise eesmärk relvajõududesse on 1–3 aastat.