Euroopa Komisjon
-
EL eraldab Ukrainale järgmisel nädalal umbes 3 miljardit eurot sõjalist abi
President Volodymyr Zelenski ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidasid 11. oktoobril telefonikõne, mille järel Ukraina teatas, et EL eraldab 12.–18. oktoobril Ukrainale umbes 3 miljardit eurot täiendavat sõjalist abi, mis suunatakse droonidele ja rakettidele. Samal päeval teatas Zelenski värsketest Vene rünnakutest Ukraina energiataristu vastu Kiievis ja Harkivi oblastis pärast USA presidendi Donald Trumpi avaldust energiarahutuse kohta. Von der Leyen toetas Zelenski üleskutset relvarahule, mis kaitseks globaalseid toidutarneid ja energiaobjekte nii Ukrainas kui Venemaal.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu
11. oktoobri õhtusel pöördumisel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene energiataristu ja naftatehastele, kui Venemaa omakorda lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Tema sõnul peab iga deeskalatsioon olema vastastikune ja kaasama reaalsed garantiid. Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud on saanud kõik vajalikud käsud. Samal päeval teatas USA president Donald Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "energiarelvarahus", mis jõustub kohe, kuid Zelenskõi sõnul oli see teade talle uudiseks ja Venemaa ei olnud seda kommenteerinud.
-
Miami läbirääkimised lõppesid enneaegselt pärast Trumpi ja Putini diislilepingut
9. oktoobril toimusid Miamis USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks enne talve. Päeval, mil pidi algama läbirääkimiste teine päev, teatas president Donald Trump telefonikõnest Vladimir Putiniga ja kokkuleppest tarnida Vene diislikütust USA ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas ajutise litsentsi kuni 7. aprillini 2027. Ukraina delegatsioon otsustas reisi pooleli jätta ja naasis koju. President Volodymyr Zelensky nimetas Trumpi otsust nõrgaks ning ütles, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati "katteloorena" paralleelsete Washingtoni-Moskva kokkulepete varjamiseks.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
NATO korraldab Steadfast Nooni õppused Itaalias 13.–23. oktoobrini
NATO teatas, et 17 liikmesriiki osalevad 13.–23. oktoobrini Itaalias toimuvatel iga-aastastel Steadfast Nooni tuumaõppustel. Liit püüab samal ajal veenda Venemaad, et tegu on tavapärase ja ohtliku aluseta harjutusega. Õppuste taustal on Venemaa tuumaähvardused, sealhulgas hoiatus Kaliningradi piirkonna eraldamise kohta.
-
Venemaa rünnak Kramatorskis: kahe bussi pihta, hukkus kuni 33 inimest
8. oktoobril 2026 tabas Venemaa Kramatorskis kaht reisijateveo bussi (marsruutkat). Hommikuse teate kohaselt oli hukkunud vähemalt 12 inimest; päeva jooksul kasvas arv 30-ni, rahvusvahelised ja mõned Ukraina allikad andsid hiljem ka 33 hukkunut. Haavatuid on 13–18, sõltuvalt allikast ja hetkest. Donetski oblasti sõjavaraadministratsiooni juhi Vadõm Filatškini sõnul peatatakse alates 9. oktoobrist Kramatorski ja Slovjanski ühistransport.
-
Leedu koos Balti riikidega soovitab EL keelata Venemažioõli teravilja transiidi
Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičiūs teatas, et Leedu teeb EL-ile ettepaneku keelata Venemaa teravilja transiit liidu territooriumil. Eesti, Läti ja Leedu juhtide ühiskirjas Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni juhtidele nõutakse sama keelu kehtestamist ning Leedu kavandab ka Vene põllumajandusoligarhide lisamist sanktsioonide nimekirja.
-
Ungari lubas Ukraina EL-i läbirääkuste edenemise klastrite 2 ja 3 osas
Ungari nõustus 7. oktoobril edasi lükkama Ukraina EL-i ühinemisläbirääkimisi klastrite 2 ("Siseturg") ja 3 ("Konkurentsivõime ja kaasav kasv") raames. EL-i nõukogu laienemisalane töörühm COELA kiitis heaks nende klastrite sõelumistulemused ning samal päeval otsustasid Coreperi suursaadikud saata Ukrainale ja Moldovale kirjad läbirääkemispositsioonide esitamiseks. See avab tee võimalikule valitsustevahelisele konverentsile 13. oktoobril, kus kaks klastrit ametlikult avatakse.
-
Ukraina sai EL-i Ukraine Support Loan'ist uue 1,2 miljardi euro suuruse laenuosa
Ukraina sai 7. oktoobril EL-i Ukraine Support Loan'i programmi uue, umbes 1,2–1,24 miljardi euro suuruse laenuosa, mille teatas peaminister Serhiy Koretsky. Raha suunatakse Ukraina ettevõtete toodetud droonide, droonipüüdurite, droonimoonuse ja rakettide soetamiseks. Koos selle osamaksega on Ukraina saanud programmi raames peaaegu 13 miljardi euro ulatuses kaitserahastust.
-
Euroopa Komisjon kiitis heaks EL-i laienemise reformipaketi, mis puudutab ka Ukrainat
Euroopa Komisjon kiitis 6. oktoobril Strasbourgis heaks laienemisele eelnevate poliitikate läbivaatamise paketi, millega soovitakse EL-i uute liikmete, sealhulgas Ukraina, vastuvõtuks ette valmistada. Paketti tutvustas laienemisvolinik Marta Kos ning see hõlmab üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele valitud valdkondades, tugevamaid kaitsemeetmeid õigusriigi põhimõtte tagasipöördumise vastu, Ukraina põllumajandussektori jaoks spetsiaalseid mehhanisme ning nn järk-järgulise integreerumise kontseptsiooni neljale edasijõudnud kandidaatriigile.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Euroopa Komisjon: Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal avada kaks ELi läbirääkimisklasterit
ELi laienemise volinik Marta Kos teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast Moldova–ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist, et Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval valitsustevahelisel konverentsil avada kaks järgmist läbirääkimisklasterit. Kos sidus avamise tingimuseks Ukraina Verkhovna Rada poolt 12. oktoobril hääletatava rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu vastuvõtmisega, mida Budapest on nõudnud.
-
Euroopa Komisjon kavandab Ukraina põllumajandusturu juurdepääsu piiramist ka pärast liitumist
Euroopa Komisjon võttis 6. oktoobril vastu laienemispoliitika reformi kavandi, mis piiraks Ukraina juurdepääsu ELi põllumajandusturule ja ühise põllumajanduspoliitika (CAP) toetustele isegi pärast Ukraina liitumist. Piirangud on suunatud „tundlikele“ toodetele nagu nisu ja muud teraviljad, et leevendada Poola, Prantsusmaa ja Itaalia muret Ukraina teravilja ja õlikultuuride konkurentsi pärast. Ukraina põllumajandusminister Taras Võssotski teatas, et Ukraina ei saa nõustuda alaliste piirangutega, kuid on valmis üleminekuperioodiks, millel on selge lõpptähtaeg.
-
Ukraina ja Saksamaa süvendasid Kiievis koostööd tööstuses ja sõja riski kindlustusmehhanismis
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko kohtus 4. oktoobril 2026 Kiievis Saksamaa majandus- ja energiaministri Katherina Reichiga. Kohtumise keskmes olid uuendatud sõja riski kindlustusmudel kuni 10 miljoni dollariliste väljamaksetega ning ühine "Industrial Ramstein" algatus, milleks Saksamaaliid suunab 30 miljonit eurot stardiraha. Reiche tõstatas eraldi president Zelenskiga peetud läbirääkimistel ka korruptsioonivastase võitluse teema.
-
EL lükkas tagasi Ukraina taotluse saada 2027. aasta raha ennetähtaegselt
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud osa toetusest ette ning nõuab selle asemel reformide elluviimist, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Ukraina on paljudes allikates viidanud 27 miljardi dollari suurusele täiendavale kaitseelarve vajadusele ning kriitilisele rahandusolukorrale.
-
Ukraina rahandusminister: riigil vaja 29,5 miljardit dollarit eelarveks ja 27 miljardit täiendavaks kaitseks
Ukraina rahandusminister Serhii Martšenko ütles, et Ukraina vajab partneritelt 2026. aasta lõpuks 29,5 miljardit dollarit riigieelarve tsiviilkulude katmiseks ning eraldi 27 miljardit dollarit täiendavaks kaitseks, mis jääb Euroopa Liidu Ukraine Support Loan'i (USL) raames eraldatavast summast väljapoole. Tema sõnavõtt eristab selgelt kahte kuluallikat ning on vastuolus Euroopa Komisjoni 2. oktoobri avaldusega, mille kohaselt Ukraina 2026. aasta välisrahastamises puudujääki ei ole.
-
Putin nõudis Valdai kõnes Ukrainale neutralnsust ja hoiatas tuumarelva kasutamise eest
1. oktoobril Valdai aruteluklubi plenaaristungil kõnelenud Vladimir Putin kordas, et sõja algatas Lääs, nõudis Ukrainale jätkuvalt neutralset staatust ning vihjas, et tuumarelv "peab tulistama". Ta lükkas tagasi ettepaneku lõpetada vastastikku löögid laevade ja naftatööstuse vastu ning seadis uued ultimaatumsed – Ukraina neutralnsus ja kogu Donbassi vallutamine – mis tahes rahukõneluste tingimusteks. Euroopa Komisjon nimetas tuumateemalist retoorikat "vastutustundetuks".
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvajakuse külmutatud Vene varade abil
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.
-
Ukraina kaitsedefitsiit 2026. aastal on 27 miljardit dollarit
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on riigi 2026. aasta kaitsemaksete defitsiit 27 miljardit dollarit. Umbes 7 miljardit dollarit plaanitakse katta riigisiseste kokkuhoiude ja kulude ümberjaotamisega, ülejäänud 20 miljardit on läbirääkimiste teema rahvusvaheliste partneritega. 20 miljardi saamine on seotud Ukraina võimega pidada aktiivseid lahingutegevusi ka 2027. aasta esimeses kvartalis ning maksta eelnevalt pikamaarelvade tootmise eest.