Euroopa Komisjon
-
Euroopa Komisjon pakub kandidaatriikidele, sealhulgas Ukrainale, „järk-järgulist integratsiooni" ELi siseturuga
Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku, millega antakse ELi kandidaatriikidele – eelkõige Ukrainale, Moldovale, Albaaniale ja Montenegrole – järk-järguline juurdepääs ELi siseturule, sealhulgas takistusteta kaubandus ja osalemine teadusprogrammides, juba enne liikmeläbirääkimiste lõppu. Majanduslikud eelised seatakse sõltuvusse kandidaatide toetusest ELi välispoliitilistele eesmärkidele, sealhulgas vastuseisule vaenulikele riikidele (nimetatud on Venemaa ja Hiina) ning kriitiliste tehnoloogiate lekkimise takistamisele. Reformikava esitletakse ametlikult 6. oktoobril ja liidrid arutavad seda 15.–16. oktoobri tippkohtumisel Brüsselis.
-
IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.
-
Ukraina põllumehed jäävad rahast ilma: EL keeldus 220-miljonilisest toetuspaketist
Ukraina põllumajandusminister Taras Vysotsky hoiatas, et Ukraina põllumeestel jätkub raha ligikaudu aasta lõpuni ning kevadel võib oodata veelgi teravamat finantskriisi, kuna Musta mere eksporditeed on jätkuvalt suletud. Euroopa Komisjon lükkas tagasi Ukraina 220 miljoni euro suuruse toetusetaotluse; abi asemel tuleb 250 miljoni dollari suurune sooduslaen Maailmapangalt.
-
Venemaa ründas öösel Küve ja kümmet oblastit – Zelenko tänas lääne partnereid õhutõrje eest
Vene väed ründasid ööl vastu 29. septembrit Ukrainat suure raketi- ja droonilöögiga, tabades Küve ja vähemalt kümmet oblastit. Kahjustada said Küve-Pasažõrski raudteejaama depoo, andme- ja ärikeskused, elumajad, energiarajatised ning Odesas kaks välismaist laeva. Ukraina õhutõrje teatas kõigi rakettide ja 106 drooni neutraliseerimisest. President Volodõmõr Zelenski tänas USA-d ja Norrat NASAMS-i kompleksi eest ning Prantsusmaad ja Saksamaad õhutõrjerakettide pakettide eest.
-
EL töötab välja liitumise „teekaarte“ neljale riigile, sealhulgas Ukrainale
EL valmistab ette individuaalseid liitumise „teekaarte“ neljale Euroopa integratsiooni eesotsas olevale riigile – Montenegrole, Ukrainale, Moldovale ja Albaaniale –, et anda neile esimest korda selged, samm-sammulised liikmelisuse garantiid koos soovituslike ajakavadega läbirääkimisklastrite lõpetamiseks. Samal ajal valmib 6. oktoobriks eraldi EL-i eellaiive poliitika ülevaade, mille eesmärk on pakkuda kandidaatriikidele „järk-järgulise integratsiooni“ stiimuleid.
-
Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
-
Selenski ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina valmis piiratudks tulekahjukokkuleppeks, Moskva lükkas energiarelva keelu tagasi
New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril 2026 Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump, et arutada võimalusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks. Zelenski kinnitas Ukraina valmisolekut piiratudks relvarahukokkuleppeks energeetika-, teravilja- ja merenduse valdkonnas tingimusel, et Venemaa teeb sama. USA välisminister Marco Rubio teatas pärast kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et mõlemad pooled väljendasid huvi piiratud relvarahu vastu. Samas nimetas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov läänepoolseid avaldusi energiarelvarahu kohta „täiesti retoorilisteks“ ning ISW hinnangul lükkas Venemaa ettepaneku sisuliselt tagasi. Ühtlasi kutsus Rubio Putini ametlikult detsembris toimuvale G20 tippkohtumisele Miami.
-
EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".
-
Zelensky ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina tegi ettepaneku energiarelvastuse peatamiseks
ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril New Yorgis Ukraina president Volodymyr Zelensky ja USA president Donald Trump. Kohtumise keskmes olid Ukraina ettepanek vastastikuseks energiaobjektide tulistamise lõpetamiseks, Patriot-tüüpi rakettide litsentside väljastamine Ukrainale, samuti valmistumine võimalikuks kolmepoolseks tippkohtumiseks. Zelensky teatas valmisolekust kohtuda Vladimir Putiniga ning avaldas lootust, et sõda õnnestub lõpetada enne talve. Trump kinnitas ÜRO kõnetoolist, et sõda lõpeb „kiiremini, kui inimesed aru saavad”, ning tuletas meelde hiljuti allkirjastatud sanktsiooniseadust, mida ta nõustus vajadusel kasutama.
-
EL pikendas Ukraina vastasteid sanktsioone kolmeks aastaks, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
ELi suursaadikud leppisid 22. septembril kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsusega seotud isiklike sanktsioonide pikendamises 36 kuuks ehk kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese korraga, mil režiimi pikendati kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel. Osana kompromissi eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Läti, kes oli ainus vastu olnud liikmesriik, loobus vetost, kuid jäi hääletamisel erapooletuks ning teatas, et kehtestab mõlemale oma riiklikud sanktsioonid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sibiha kritiseerisid otsust teravalt.
-
Zelensky kohtus New Yorgis IMF-i juhi Georgievaga: IMF aitab Ukrainal leida osa 2027. aasta rahastusest
Ukraina president Volodymyr Zelensky kohtus 22. septembril New Yorgis 81. ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal IMF-i juhi Kristalina Georgievaga. Zelensky teatas, et IMF aitab Ukrainal leida osa 2027. aasta finantsstabiilsuseks vajalikest vahenditest. Samal ajal arutati Verkhovna Rada vajadust võtta vastu seadused, mis on Ukraina partnerluste kohustusteks.
-
Zelenski teatas edukatest katsetest: kaks Ukraina ettevõtet laskisid alla Vene reaktiivdroonid
President Volodymyr Zelenski teatas Carpathian Eight (C8) tippkohtumisel, et kaks Ukraina ettevõtet viisid edukalt läbi lahingukatsetused uute interceptoridega, mis suudavad alla tulistada Vene reaktiivseid "Shahed"-tüüpi droone. Katsetel hävitati üks vaenlase droon, mille sihtmärgid liikusid piisavalt suurel kiirusel. Ukraina soovib katsetused läbi vaadata ja kiiresti käivitada interceptoride masstootmise – lepinguid ettevõtetega juba allkirjastatakse.
-
EL käivitab Ukrainale ühiste projektide programmi SAFE järelejäänud vahenditest
Euroopa Komisjon teatas Brüsselis uuest ühisprojektide programmist Ukrainaga, milleks kasutatakse vähemalt 10 miljardi euro ulatuses allesjäänud SAFE vahendeid. Programmi teatasid eraldi komisjoni president Ursula von der Leyen ning komisjoni pressiesindaja Tomas Regnier. Samal ajal eraldab EL Ukrainale 3,3 miljardit eurot kaitseotstarbeks.
-
EL eraldab Ukrainale veel 3,3 miljardit eurot rakettide ja droonide ostuks
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas pärast telefonikõnet Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõiga, et Euroopa Liit eraldab Ukrainale täiendavad 3,3 miljardit eurot rakettide ja droonide ostuks. Summa kantakse üle reedel, 18. septembril Ukraine Support Loan'i programmi raames. Von der Leyen teatas ka valmisolekust kasutada SAFE programmi jääke uue ELi-Ukraina ühise kaitseprojektide programmi käivitamiseks, mille eesmärk on arendada Freya õhu- ja raketitõrjesüsteemi.
-
Zelenski: Ukraina uus droonipüüdja tabas Vene reaktiivse Shahedi
17. septembril teatas Ukraina president Volodymyr Zelenski uuest edukast katsetusest kodumaiste droonipüüdjatega, mis on mõeldud Venemaa reaktiivsete Shahed-tüüpi droonide vastu. Katsetuse kä tulistas Ukraina püüdja alla vähemalt ühe sellise drooni. President kinnitas, et tootmist kavatsetakse laiendada ning et kaks ettevõtet on sõjalised katsetused edukalt läbinud.
-
Von der Leyen teatas EL-i ja Ukraina ühisest raketitõrjesüsteemist „Freya“
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 16. septembril Euroopa Parlamendi ees peetud liidu olukorra aasta-kõnes, et EL kavatseb koos Ukrainaga välja töötada taskukohase modulaarse raketitõrjesüsteemi projekti „Freya“ alusel. Ta lubas kasutada SAFE kaitsemeetmete programmist allesjäänud vahendeid Ukraina ettevõtetega ühisprojektideks ning rõhutas, et EL kiitis esimest korda heaks USA Patrioti (PAC-3) raketitõrjurakettide hankimise Ukrainale.
-
Ukraina parlament võttis esimesel lugemisel vastu energiahalduri reformi seaduseelnõu
Ukraina Verkhovna Rada võttis 16. septembril esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu nr 14282, mille eesmärk on tugevdada riikliku energia- ja kommunaalteenuste reguleerija NKREKP sõltumatust. Seaduseelnõu näeb ette reguleerija täieliku "ümberlaadimise" pärast lõplikku vastuvõtmist ning piiritleb selle sõltumatust presidentidest, valitsusest ja teistest riigiasutustest.
-
Ukraina parlament kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse käibemaks välismaistelt e-platvormidelt tellitud kaupadele
Ukraina Verkhovna Rada kiitis kolmandal katsel heaks esimeses lugemises seaduseelnõud, millega kaotatakse kuni 150 eurot maksvate välismaistelt e-platvormidelt tellitud saadetiste käibemaksuvabastus. Samuti toetas parlament esimeses lugemises eraldi tolliseadustiku muudatust. Rahandusminister Serhi Martšenko märkis, et seadused on Ukraina kohustused IMF-i ja EL-i ees ning et nende vastuvõtmine on eelduseks 3,7 miljardi euro suurusele maksefinantsabi laenule.