Ukraina Kaitseministeerium
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
Endine Ukraina ülemjuhataja Syrskyi BBC intervjuus kaitses Kurski operatsiooni ja selgitas lahkhelisid Fedoroviga
Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi andis BBC-le oma esimese suurema intervjuu pärast juulis toimunud tagandamist. Ta nimetas Kurski operatsiooni edukaks manöövriks, ütles, et praegu on võimatu üheselt öelda, kas Ukraina võidab või kaotab, ning kirjeldas enda lahkhelisid endise kaitseministri Mykhailo Fedoroviga sõjavarustuse hangete üle.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
Ukraina kaitseministeerium teatas 2026. aastal droonide hangete järsust kasvust
Ukraina Kaitseministeeriumi alluvuses tegutsev Kaitsehangete Amet (DOT) teatas, et 2026. aastal on eri tüüpi droonide hangete maht kasvanud 300% võrreldes terve 2025. aastaga. Viimastel kuudel on lepingute maht viimase aastaga võrreldes olnud umbes 5,5 korda suurem ning FPV-droonide hangete maht ületab juba 2025. aasta koguse 54% võrra. Kaitseminister Jevhenii Hmara seostas kasvu rahvusvaheliste partnerite toega ja kodumaise kaitsetööstuse võimekuse laiendamisega.
-
Ukraina kaitseminister Khmara: kaitsetööstuse töötajate mobiliseerimisest vabastamine tuleb maksimeerida
Ukraina kaitseminister Yevheniy Khmara ütles ajakirjanikega kohtumisel, et kaitseministeeriumi seisukoht on võimalikult laialdaselt vabastada kaitsetööstuse töötajaid mobiliseerimisest. Tema sõnul peab riik looma tingimused nende ettevõtete tööks, millele ta annab tellimusi rinde jaoks kriitiliste süsteemide tootmiseks.
-
Zelenski heitis Kiivi linnavõimule ette vastupanuvõime plaani peaaegu täielikku täitmata jätmist
9. oktoobri valikoosakorralisel koosolekul teatas president Volodõmõr Zelenski, et Kiivi linnavõimud on peaaegu täielikult jätnud täitmata vastupanuvõime plaani nõutavad sammud. Ta nimedas viivitused vastuvõetamatuks ning märkis, et infrastruktuuriministeerium ja oblastite riigiasutused kannavad isiklikku vastutust. Venemaa löökid on jätkuvalt kahjustanud Ukraina energiataristust ning pealinna ja mitmeid oblasteid on järjest tabanud elektrikatkestused.
-
Zelenskõi: Venemaa valmistab uut massilööki, Ukraina on saanud värsket luureinfot
President Volodymõr Zelenskõi teatas 6. oktoobril pärast valitsuse ja sõjaväega peetud valijakoosolekut, et Ukraina on saanud ajakohastatud luureteavet Venemaa uue massilise löögi ettevalmistamise kohta ja et Ukraina valmistab vastumeetmeid. Ukraina õhujõud teatasid kolme Tu-160 strateegilise pommlennuki õhkutõusmisust Venemaal Belaja lennuväljalt ning hoiatasid võimaliku raketirünnaku eest. Öösel 7. oktoobril lasi Venemaa Ukraina pihta tiibrakette, ballistilisi rakette ja 130 drooni.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Lõuna-Korea sadamatest laaditi üle 176 000 tonni kütust Venemaale, sh sanktsioneeritud tankeritega
The Guardiani analüüsi kohaselt laaditi juulis ja augustis Lõuna-Korea sadamates seitsmele tankerile – neist kolm on Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all – üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust, mis tehti 14 reisil Venemaa Kaug-Idasse. Augsburgis moodustas Lõuna-Korea umbes 31% Venemaa meritsi toodud naftatoodetest – suuruselt teine tarnija India järel. Ukraina kinnitas leidu, Lõuna-Korea eitas süüdistusi.
-
ISW: Venemaa alustas Ukraina energiataristu ründamist tavalisest varem
Washingtonis asuv Sõjauuringute Instituut (ISW) hindas 4. oktoobri raportis, et Venemaa on alustanud Ukraina energiataristu ründamise hooajalist kampaaniat tavalisest varem, eesmärgiga muuta tsiviilelanike elu väljakannatamatuks ja sundida Ukraina 2026.–2027. aasta talvel kapituleeruma. ISW hinnangul on Ukraina 2026. aasta lahinguvälja edusammud sundinud Vladimir Putinit oma algset võiduteooriat ümber hindama ning fookust rünnakoperatsioonidelt kaugtulekampaaniale nihutama. Venemaa kaitseministeerium põhjendas rünnakute eskaleerimist vastusena väidetavatele Ukraina löökidele Vene tsiviilobjektide pihta.
-
Venemaa nafta- ja gaasitulud langesid üheksa kuuga 17%, hoolimata Uralsi hinnatõusust
Venemaa nafta- ja gaasitulud langesid 2026. aasta üheksa esimese kuu jooksul 17% aastatagusega võrreldes – 5,47 triljoni rublani (64,43 miljardit dollarit) 6,61 triljoni rublalt. Nafta ja gaas moodustavad umbes 20% Vene eelarve maksutuludest. Samal ajal on Uralsi hind püsinud üle 92 dollari barrelist, kuna tootmine ja eksport on sõja ning Ukraina droonirünnakute tõttu langenud 17 aasta madalaimale tasemele.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Ukraina: Üle 51% Venemaa naftatöötlemise võimsustest on rivist väljas
Ukraina kaitseministeerium teatas, et Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõudude kauglöögid on seadnud rivist välja üle 51% Venemaa naftatöötlemise võimsusest. Hinnangu esitas kaitseminister Yevheniy Khmara, kelle sõnul on tegemist märkimisväärse löögiga Venemaa majandusele ja sõjapidamisvõimele.
-
Ukraina rahandusminister: riigil vaja 29,5 miljardit dollarit eelarveks ja 27 miljardit täiendavaks kaitseks
Ukraina rahandusminister Serhii Martšenko ütles, et Ukraina vajab partneritelt 2026. aasta lõpuks 29,5 miljardit dollarit riigieelarve tsiviilkulude katmiseks ning eraldi 27 miljardit dollarit täiendavaks kaitseks, mis jääb Euroopa Liidu Ukraine Support Loan'i (USL) raames eraldatavast summast väljapoole. Tema sõnavõtt eristab selgelt kahte kuluallikat ning on vastuolus Euroopa Komisjoni 2. oktoobri avaldusega, mille kohaselt Ukraina 2026. aasta välisrahastamises puudujääki ei ole.
-
Droonid ründasid Venemaa Orjoli oblastis asuvat Tsõmbulovo droonibaasi
Ööl vastu 3. oktoobrit ründasid droonid Venemaa Orjoli oblastis Tsõmbulovo (Цимбулово) UAV stardibaasi. NASA FIRMS satelliitseire tuvastas baasi piirkonnas mitu tulekollet alates kella 01:33-st. Ukraina kaitseministeerium kinnitas rünnaku ametlikult oma nädalavõtte videos, märkides sihiks Venemaa jet-Shahedi stardipositsiooni Orjoli oblastis. Samal ööl tabas suur droonirünnak ka Venemaa Kaluga oblastit.
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvajakuse külmutatud Vene varade abil
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.
-
Ukraina kaitsedefitsiit 2026. aastal on 27 miljardit dollarit
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on riigi 2026. aasta kaitsemaksete defitsiit 27 miljardit dollarit. Umbes 7 miljardit dollarit plaanitakse katta riigisiseste kokkuhoiude ja kulude ümberjaotamisega, ülejäänud 20 miljardit on läbirääkimiste teema rahvusvaheliste partneritega. 20 miljardi saamine on seotud Ukraina võimega pidada aktiivseid lahingutegevusi ka 2027. aasta esimeses kvartalis ning maksta eelnevalt pikamaarelvade tootmise eest.
-
Üle poole Ukraina F-16 hävitajatest on maas: hooldus Belgias võtab kuni 40 nädalat
WSJ-i reportaaži järgi on üle poole Ukraina F-16 hävitajatest Belgias toimuva pikenenud tehnilise hoolduse tõttu välja lennuvõimestatud. Probleemi keskmes on USA kontaktiga Belgia ettevõte Sabena Aerospace Engineering. President Zelenskõi kinnitas Financial Timesile, et ligi pooled Ukraina F-16-d on Euroopas remondis, ja teatas 29. septembril kokkuleppest Belgia kolme F-16 üleandmiseks aasta lõpuks. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõhhõi seevastu lükkas üles kujundatud "katastroofiliselt madala" valmisoleku versiooni tagasi. Bloomberg kirjutas 30. septembril, et Ukraina soovib osta kümneid tuhandeid 20 mm mürske F-16-dele reaktiiv-droonide vastu.
-
IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.