Ukraina Kaitseministeerium
-
Ukraina kindralstaap: Venemaa kaotused ületasid 1,5 miljonit inimest
Ukraina relvajõudude kindralstaabi 29. septembri hommikuse teate kohaselt kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 1440 sõjaväelast ning alates täismahulise sissetungi algusest ulatuvad Vene kogukaotused ligikaudu 1 532 500 inimeseni. Sõltumatud uuringud ja NATO hinnangud pakuvad märgatavalt madalamaid arve, mis toob esile kaotuste andmete vaidlustatuse.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
Буданов: Ukraina vajab laiendatud juurdepääsu Starlinkile ja Starshieldile ning Patriot-tõrjerakette
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov ütles Newsforce'ile antud intervjuus, et Ukraina vajab kiiresti laiendatud juurdepääsu Starlinki ja Starshieldi satelliitsideteenustele, et tabada Vene raketikomplekse, ning et riik vajab kriitiliselt ka Patrioti õhutõrjesüsteemide tõrjerakette. Intervjuu fragment avaldatud tema Telegrami kanalil 27. septembril.
-
Koretski: Ukraina kaitsesektori eelarvepuudujääk on 27 miljardit dollarit, 20 miljardit oodatakse partneritelt
Ukraina peaministri Serhiy Koretsky sõnul on riigi kaitsesektori eelarvepuudujääk 27 miljardit dollarit, mis on osa veebruaris Ramsteini formaadis esitatud 155-miljardilisest sõjafinantseerimise vajadusest. Ligikaudu 7 miljardit dollarit plaanitakse katta sisemise koonerdamise ja ümberjaotamisega, umbes 20 miljardit dollarit otsitakse rahvusvahelistelt partneritelt. Valitsus kohustus täitma 15. oktoobriks 42 otsust, mis on vajalikud 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluseks lubatud abi lahtilukustamiseks.
-
ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
-
Zelenskõi ÜRO kõnel: Putin on "nullpatsient" ja sõda tuleb lõpetada enne tehisintellekti
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidas 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu kõne, milles nimetas Vladimir Putinit "nullpatsiendiks", kes levitab sõjaideed maailmas, teatas kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale ning hoiatas, et Venemaa kasutab 47 riigi kodanikke oma sõjajõududes. Ta andis ülevaate Vene kaotustest (248 964 hukkunut ja raskelt haavatut jaanuarist augustini), ähvardas teha tuleva talve valusaks ka Venemaaale, kui rünnakud Ukraina energiataristule jätkuvad, ning tutvustas FREYJA õhutõrjeprogrammi, millega on juba liitunud kümme riiki.
-
Ukraina lõpetas lihtsustatud korra sõjaväeteenistusse naasmiseks lahkunutele
Ukraina kaitseministeerium teatas, et 20. septembril lõppes lihtsustatud kord vabatahtlikuks naasmiseks omavolilise lahkumise (VVL) korras lahkunud sõjaväelastele, kelle lahkumine oli fikseeritud enne 12. juunit 2026. Alates 21. septembrist toimub naasmine üldistel tingimustel Sõjaväe korrakaitse teenistuse (VSP) ja reservpataljonide kaudu.
-
Zelensky teatas SBU väljatöötatud uue drooni-püüdja edukast kasutamisest Vene „Geran-5“ reaktiivdroonide vastu
President Volodymyr Zelensky teatas 19. septembril, et Ukraina SBU sõjaväeline vastuluure on loonud ja edukalt kasutanud uut drooni-püüdjat, et alla tulistada Vene reaktiivseid „Shahed“-tüüpi droone, sealhulgas kaht korda ühe päeva jooksul. SBU avaldas ja president jagas videot Vene „Geran-5“ drooni allatulistamisest.
-
Zelenski: Ukraina uus droonipüüdja tabas Vene reaktiivse Shahedi
17. septembril teatas Ukraina president Volodymyr Zelenski uuest edukast katsetusest kodumaiste droonipüüdjatega, mis on mõeldud Venemaa reaktiivsete Shahed-tüüpi droonide vastu. Katsetuse kä tulistas Ukraina püüdja alla vähemalt ühe sellise drooni. President kinnitas, et tootmist kavatsetakse laiendada ning et kaks ettevõtet on sõjalised katsetused edukalt läbinud.
-
Leedu õhuruumis tulistati alla Vene "Gerbera" tüüpi droon
Leedu president Gitanas Nausėda teatas 16. septembril, et Leedu õhuruumis alla tulistatud droon oli tõenäoliselt Vene "Gerbera" tüüpi UAV, mis oli algselt mõeldud ründama Ukrainat, kuid jäi Ukraina elektroonilise sõjapidamise (EW) vastumeetmete tõttu kursilt kõrvale. Drooni tulistasid alla NATO õhupolitsei missiooni Itaalia hävituspommitajad Leedu õhuruumis – see oli esimene kord, kui NATO lennuk tulistas drooni alla Leedu kohal. Leedu välisministeerium teatas, et riik edastab protestinootide Valgevenele ja konsulteerib liitlastega.
-
Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst
Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 4,885 triljoni grivna kulutusi kaitsele ja julgeolekule (umbes 43,8–44% SKPst), kogukulutused 7,272 triljonit grivnat ning 52,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi vajaduse. Kuigi kaitsekulud kasvavad 517,9 miljardi grivna võrra, ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mida on kritiseerinud rahvasaadik Jaroslav Železnjak.
-
Zelenski: Ukraina katsetas edukalt uut droonipüüdurit Šaheedide vastu
President Volodymyr Zelenski teatas teisipäeval, 15. septembril, et Ukraina katsetas edukalt uut reaktiivmootoriga Šaheedide-tüüpi droonide vastast püüdurit. Teade järgnes ettekannet, mille esitasid ülemjuhataja Mykhailo Drapatõi ja kaitseminister Jevhenõi Hmara. Katsetuse käigus tabati üks vene Šaheed, kuid püüduri juhtimise mõningaid aspekte on vaja veel täiustada.
-
Venemaa droon tabas reisirongi Ukraina-Poola piiri lähedal pärast diplomaatilise rongi lahkumist
13. septembril 2026 lõi Vene droon Ukraina-Poola piiri lähedal asuva Yahodyni jaama juures reisirongi, mis sõitis Kiievist Varssavi. Kahjustada sai ka piirijaama läheduses asuv gaasijaam. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Vahetult enne lööki oli jaamas diplomaatiline rong, mis veas endisi ja praegusi Euroopa ametnikke – sealhulgas endist Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit – ning see lahkus jaamast enne tähtaega streikiohu tõttu. Ukrzaliznytsia ei välista, et drooni sihtmärk oli diplomaatiline rong. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku erakorralise kohtumise ja hoiatas Vene eskalaationi ees.
-
Iraan palus Venemaalt moodsamaid Geran-5 tüüpi droone, et kasutada neid Iisraeli ja USA vastu
Iraan on pöördunud Venemaa poole sooviga saada moodsamaid Geran-5 reaktiivmootoriga droone, mida kavatsetakse kasutada sõjas Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide vastu, teatas Financial Times, viidates Lääne luureandmetele. Tegemist on Vene-Iraani droonikoostöö ümberpööratud suunaga: Iraan tarnis varem Venemaale Shahed-ründedroone, mille edasiarenduseks on Vene Geran-seeria.
-
Pidlasa: üks sõjapäev maksab Ukrainale 190 miljonit dollarit
Verkhovna Rada eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa teatas Krimmi Euroopa Strateegia (YES) konverentsil Kiievis, et üks sõjapäev maksab Ukrainale 2026. aastal 190 miljonit dollarit – 50 miljonit rohkem kui 2024. aastal. Ta kirjeldas ka kaheksa kuu kaitsekulusid, riigi sisemiste vahendite mahtu ja maksulaekumiste puudujääki, mille ta seostas Venemaa rünnakutega.
-
Ukraina kaitseministeerium kinnitas makseviivitusi "eBally" programmis
Ukraina kaitseministeerium kinnitas, et riigi "eBally" (єБали) programmi raames on tekkinud viivitused relvatootjatele tarnitud seadmete eest tasumisel. Ministeerium nimetas viivitusi "tehnilisteks" ning põhjendas neid kava üle minna programmi rahastamisele EL-i krediidivahenditest, mis nõuab täiendavaid menetlusi. Ukraina Relvatootjate Nõukogu teatel ulatuvad võlad üksikute tootjate ees 24 miljonist kunni sadade miljonite grivnateni.
-
Ukraina peaminister: aasta lõpuks tuleb katta 29,5 miljardi dollari suurune rahastuslünk ja 27 miljardit kaitsevägedele
Ukraina peaminister Serhiy Koretsky teatas Yalta Euroopa Strateegia (YES) foorumil, et riik seisab aasta lõpuks silmitsi kahe olulise rahastusväljakutsega: 29,5 miljardi dollari suurune summa on ohus ning 27 miljardit dollarit on vaja kaitsevägede jaoks. Esimese bloki rahastus on kinnitatud makrofinantseerimisprogrammidega, kuid ligipääs sõltub 42 valitsuse dokumendi ja 27 seaduseelnõu vastuvõtmisest.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
HUR-i juht Ivashchenko nimetas Kiievis SBU ja luure vahel toimunud tulistamist «vastuvõetamatuks»
Ukraina kaitseministeeriumi pealuure (HUR) direktori Oleh Ivashchenko sõnul ei ole alust ekstrapoleerida üksikut intsidenti riigiasutustele ega eriteenistustele tervikuna. Kommentaar Ukrinformile järgnes 2. septembri tulistamisele Kiievis SBU ja HUR-i töötajate vahel seoses Rosdestvenskaja vabatahtlike korpuse (RDK) asekomandör Stepan Kaplunovi korteri läbiotsimisega.