Yevheniy Khmara
-
Zelensky: Ukraina lennuväe tabab 55–60% Venemaa reaktiivmootoriga Shahed-droonidest
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas laupäeval, 17. oktoobril ajakirjanikele antud audiomärkuses, et Ukraina lennuväe tabab praegu 55–60% Venemaa reaktiivmootoriga Shahed-droonidest. Ta märkis, et F-16 hävitajate 20 mm laskemoona tarned on kasvanud ning uued odavad raketid ja tornid droonide allalaskmiseks on partnerite ja Ukraina enda tööstuse juures väljatöötamisel.
-
Läti peaminister: iga EL-i elanik võiks aidata Ukrainat ühe õlle aastahinnaga
Läti peaminister Andris Kuļbergs ütles 15. oktoobril enne Brüsselis algavat EL-i tippkohtumist, et Ukraina talve üleelamiseks piisaks, kui iga bloki 450 miljonist elanikust annaks ühe õlle aastahinna jagu raha. Ta nõudis ka Venemaa suhtes karmimaid sanktsioone ning lääne komponentide jõudmise takistamist Vene rakettide tootmisse.
-
Ukraina kaitseministeerium teatas 2026. aastal droonide hangete järsust kasvust
Ukraina Kaitseministeeriumi alluvuses tegutsev Kaitsehangete Amet (DOT) teatas, et 2026. aastal on eri tüüpi droonide hangete maht kasvanud 300% võrreldes terve 2025. aastaga. Viimastel kuudel on lepingute maht viimase aastaga võrreldes olnud umbes 5,5 korda suurem ning FPV-droonide hangete maht ületab juba 2025. aasta koguse 54% võrra. Kaitseminister Jevhenii Hmara seostas kasvu rahvusvaheliste partnerite toega ja kodumaise kaitsetööstuse võimekuse laiendamisega.
-
Ukraina kaitseminister Khmara: kaitsetööstuse töötajate mobiliseerimisest vabastamine tuleb maksimeerida
Ukraina kaitseminister Yevheniy Khmara ütles ajakirjanikega kohtumisel, et kaitseministeeriumi seisukoht on võimalikult laialdaselt vabastada kaitsetööstuse töötajaid mobiliseerimisest. Tema sõnul peab riik looma tingimused nende ettevõtete tööks, millele ta annab tellimusi rinde jaoks kriitiliste süsteemide tootmiseks.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Ukraina: Üle 51% Venemaa naftatöötlemise võimsustest on rivist väljas
Ukraina kaitseministeerium teatas, et Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõudude kauglöögid on seadnud rivist välja üle 51% Venemaa naftatöötlemise võimsusest. Hinnangu esitas kaitseminister Yevheniy Khmara, kelle sõnul on tegemist märkimisväärse löögiga Venemaa majandusele ja sõjapidamisvõimele.
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.
-
Ukraina kaitseminister Xmara palus EL-ilt Patriot-õhutõrjerakette ja rahastust droonipüüduritele
Ukraina kaitseminister Jevhenii Xmara pöördus 28. septembril EL-i välisasjade nõukogu poole kaitseministrite tasandil, paludes liikmesriikidel anda osa oma Patriot-rakettidest Ukrainale – hüvitiseks hiljem lepingute alusel saabuvate rakettidega. Samuti kutsus ta Euroopa partnereid üles rahastama Ukraina toodetavate reaktiiv-tüüpi Shahed-droonide püüdurite tootmist ning rõhutas õhk-õhk-tüüpi rakettide, õhukaitse komplektide (MANPADS) ja F-16 hävituslennukite laskemoona üleandmise tähtsust.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
Koretski: Ukraina kaitsesektori eelarvepuudujääk on 27 miljardit dollarit, 20 miljardit oodatakse partneritelt
Ukraina peaministri Serhiy Koretsky sõnul on riigi kaitsesektori eelarvepuudujääk 27 miljardit dollarit, mis on osa veebruaris Ramsteini formaadis esitatud 155-miljardilisest sõjafinantseerimise vajadusest. Ligikaudu 7 miljardit dollarit plaanitakse katta sisemise koonerdamise ja ümberjaotamisega, umbes 20 miljardit dollarit otsitakse rahvusvahelistelt partneritelt. Valitsus kohustus täitma 15. oktoobriks 42 otsust, mis on vajalikud 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluseks lubatud abi lahtilukustamiseks.
-
Zelensky teatas SBU väljatöötatud uue drooni-püüdja edukast kasutamisest Vene „Geran-5“ reaktiivdroonide vastu
President Volodymyr Zelensky teatas 19. septembril, et Ukraina SBU sõjaväeline vastuluure on loonud ja edukalt kasutanud uut drooni-püüdjat, et alla tulistada Vene reaktiivseid „Shahed“-tüüpi droone, sealhulgas kaht korda ühe päeva jooksul. SBU avaldas ja president jagas videot Vene „Geran-5“ drooni allatulistamisest.
-
Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst
Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 4,885 triljoni grivna kulutusi kaitsele ja julgeolekule (umbes 43,8–44% SKPst), kogukulutused 7,272 triljonit grivnat ning 52,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi vajaduse. Kuigi kaitsekulud kasvavad 517,9 miljardi grivna võrra, ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mida on kritiseerinud rahvasaadik Jaroslav Železnjak.
-
Zelenski: Ukraina katsetas edukalt uut droonipüüdurit Šaheedide vastu
President Volodymyr Zelenski teatas teisipäeval, 15. septembril, et Ukraina katsetas edukalt uut reaktiivmootoriga Šaheedide-tüüpi droonide vastast püüdurit. Teade järgnes ettekannet, mille esitasid ülemjuhataja Mykhailo Drapatõi ja kaitseminister Jevhenõi Hmara. Katsetuse käigus tabati üks vene Šaheed, kuid püüduri juhtimise mõningaid aspekte on vaja veel täiustada.
-
Ukraina kaitseminister Khmara kohtus USA senatoritega ja edastas Ukraine sõjalike vajaduste nimekirja
Ukraina kaitseminister Jevhenõi Khmara kohtus USA senatoritega Tom Tillis, John Curtis ja Alan Armstrong ning edastas neile konkreetse nimekirja Ukraina sõjalistest vajadustest, eelkõige õhutõrjevahendite osas. Kohtumisel käsitleti lahinguvälja olukorda, Venemaa peamisi ohte ja USA senist tuge relvade tarnimisel PURL-i ja JUMPSTART-i mehhanismide kaudu.
-
Ukraina plaanib sõjariski kindlustusfondi, mille täitmiseks tõstetaks KM 20%-lt 21%-le
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko teatas ajakirjanikele plaanist luua 2–3 miljardi dollariline kindlustusfond, mis aitaks ettevõtetel Vene rünnakutest taastuda. Fondi rahastamiseks kaalutakse käibemaksu tõstmist 20%-lt 21%-le; väljamaksed on kavandatud algama 1. jaanuaril 2027. Lõplikku maksuotsust pole langetanud ei valitsus ega parlament.
-
Ukraina valitsus saatis kolm uut eelnõu Rahvuskogusse rahvusvahelise rahastuse avamiseks
Ukraina kabinet kiitis heaks ja edastas Verkhovna Radale kolm uut seaduseelnõud, mis on vajalikud rahvusvahelise finantseerimise kaasamiseks ja riigieelarve defitsiidi katmiseks. Peaminister Serhi Koretski sõnul on olukord eelarvega tõsine ning ta kutsus parlamendiliikmeid üles erakondlikust kuuluvusest sõltumata hääletama seaduste poolt nii kiiresti kui võimalik. Alates septembri algusest on valitsus kokku heaks kiitnud kaheksa eelnõu ning kavatseb kõik vajalikud otsused vastu võtta 1. novembriks.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
EL liikmesriigid kiitsid heaks Ukraina Patriot-õhutõrjerakettide ostu 3,2 miljardi euro suuruse laenutranšiga
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks erandi, mis lubab Ukrainal osta USA toodetud Patriot-süsteemide kriitilisi komponente EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraine Support Loan'i laenust. Järgmine väljamakse on 3,2 miljardit eurot, lisaks juba välja makstud 8,4 miljardile eurole. Erandi vajalikkus tuleneb laenureeglist, mis eelistab EL-is, Ukrainas või Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud relvi.