Teema: Poliitika
-
Sadovyi teatas oma teenistusautos leitud võimalikust pealtkuulamisseadmest
Lvivi linnapea Andriy Sadovyi teatas, et tema teenistusautost leiti antenni ja SIM-kaarti sisaldav seade, mis võis olla mõeldud pealtkuulamiseks. Auto kontrolliti pärast seda, kui selle aku oli kuu aja jooksul täielikult tühjenenud ja salongis kostus koputust. Sadovyi pöördus juhtumi uurimiseks õiguskaitseorganite poole ning avalikustas leiu video vahendusel.
-
USA esindajatekoja võttis vastu Lindsey Grahami nimelise Venemaa ja Iraani vastaste sanktsioonide seaduse
USA esindajatekoda kiitis 16. septembril (17. septembri öösel Kiievi aja järgi) heaks seaduseelnõu, mis kehtestab laialdased sanktsioonid Venemaa juhtkonna, oligarhide, pankade, energiakompaniide ja variflaadi vastu ning laiendab Iraani-vastaseid piiranguid. President Donald Trump kinnitas, et allkirjastab seaduse lähipäevil. Dokument annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, mis on Venemaa nafta ja gaasi viie suurema ostja hulgas. Ukraina ametnikud tervitasid seadust, Venemaa nimetas seda "ebasõbralikuks sammuks", Hiina ja India avaldasid kriitikat.
-
Zelenski nimetas Anton Kovalski ajutiseks peaprokuröriks
Ukraina president Volodymyr Zelenski allkirjastas 17. septembril 2026 dekreedi nr 946/2026, millega määras Anton Kovalski – seni Hmelnytski oblasti prokuratuuri juhi – Ukrainas ajutiseks peaprokuröriks. Ametissenimetamine toimus kaks päeva pärast seda, kui parlament kiitis heaks Ruslan Kravtšenko tagasiastumise peaprokuröri ametist. Kravtšenko lahkumise tingisid NABU ja SAP uurimised prokuratuuri büroos tegutsenud kriminaalorganisatsiooni suhtes.
-
Marine Le Pen: Prantsusmaa ei saa enam Ukrainale sama rahalist abi pakkuda
Prantsusmaa parempoolse Rahvusrinde (Rassemblement National) mitteametlik liider Marine Le Pen ütles, et Prantsusmaa ei suuda oma halveneva rahandusseisu tõttu Ukrainale enam sama tasemel rahalist abi osutada. Ta kinnitas, et seisukoht ei ole vaenulik akt Ukraina suhtes, ning lisas, et Prantsusmaa võib jätkata Ukraina sõdurite väljaõpet ja varustuse tarnimist.
-
Ukraina parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks
17. septembril toetas Ukraina Ülemraada (Verkhovna Rada) esimesel lugemisel seaduseelnõu nr 14130, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste üle. Poolt hääletas 240 saadikut. Eelnõu näeb muu hulgas ette kohustusliku aastase aruandluse riikliku uurimisbüroo (SBI) ja peaprokuröri poolt piinamise ja väärkohtlemise uurimise kohta.
-
KIIS: Zelenskõi usaldus püsib 54% juures vaatamata korruptsiooniskandaalidele
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 21. augustist 10. septembrini läbi viidud küsitlus näitab, et Volodõmõr Zelenskõit usaldab 54% ukrainlastest ning ei usalda 41%. Tulemus on peaaegu muutumatu võrreldes juuli lõpu ja augusti algusega (55% vs 40%), kuigi presidendi kantseleiga seotud NABU ja SAP korruptsiooniuurimised on jätkunud.
-
Babiš pakkus Prahas välja ühise Euroopa raketikaitse süsteemi Euro Patriot
Tšehhi peaminister Andrej Babiš tegi Praha Kaitsetippkohtumisel ettepaneku luua ühine Euroopa raketikaitse süsteem nimega Euro Patriot. Ta viitas Ukraina presidendi sõnumile, et Euroopa peaks looma oma ballistilise ja droonidevastase kaitsesüsteemi, ning pakkus välika idee, et Euroopa võiks hankida litsentse Patriot tõrjerakettide tootmiseks.
-
Michal: Eesti on valmis Venemaa piiri kohe sulgema, kui Moskva kuulutab välja üldmobilisatsiooni
Eesti peaminister Kristen Michal ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis Venemaaga piiri viivitamatult sulgema, kui Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Välisminister Margus Tsahkna kinnitas, et selline samm suurendaks Venemaal sisepingeid. Valitsus on juba vähendanud piiriületuspunktide lahtiolekuaegu ja kehtestanud täieliku tollikontrolli.
-
Ukraina parlament andis peaprokurör Kravchenkole valamuutuse pärast tema põgenemist välismaale
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatas 14. septembril 2026 kahtlustusest NABU direktori Semen Krivonose ja SAPO juhi lähedase isiku suhtes, seejärel lahkus riigist. President Zelenskyi allkirjastatud korraldusega ta samal õhtul ametist peatati ning 15. septembril andis Verkhovna Rada 317 poolthäälega nõusoleku tema ametist vabastamiseks. Tagandus toimus laiema NABU ja SAPO operatsiooni "Carthage" valguses, mis paljastas korruptsioon skeemi peaprokuratuuris endas.
-
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu apellatsioonipalem jättis endise prokuröri Serhi Kropyva vahi alla
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu (ВАКС) apellatsioonipalem jättis 16. septembril jõusse Serhi Kropyva vahi all pidamise kui ettevaatusabinõu, võimaldades 120 miljoni grivna suuruse kautsjoni. Kaitse palus kautsjoni vähendamist 2 miljoni grivnani ja kergemat meedet, kuid kohus lükkas kaebuse tagasi. Kropyva on endine peaprokuratuuri rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja ning juhtumi „Kartaago" peamine kahtlusalune.
-
Zelenski teatas varade deklareerimise taastamisest ja allkirjastas seaduse kelmuste kõnekeskuste vastu
President Volodõmõr Zelenski teatas 16. septembri õhtuse pöördumise käigus, et Ukraina taastab varade deklareerimise kohustuse neile õiguskaitse- ja julgeolekujõudude töötajatele, kes ei osale lahingutegevuses. Samuti andis ta peaminister Serhi Koretskile korralduse kontrollida kõigi tsentraalsete täitevorganite juhte ning allkirjastas seaduse, mis kehtestab kriminaalvastutuse kelmuste eest elektroonilise side abil ja kõnekeskuste tegevuse eest.
-
Ukraina parlament saatis peaprokuröri Kravchenko 317 häälega lahti
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 15. septembril 2026 peaprokurör Ruslan Kravchenko ametist vabastamise poolt 317 häält, keegi ei hääletanud vastu ega jäänud erapooletuks. President Volodymyr Zelenskiy allkirjastas sama päeval dekreedi nr 932/2026, millega ametist vabastamine jõustus. Otsus järgnes mitmepäevasele konfliktile peaprokuröri ja sõltumatute korruptsioonivastaste asutuste NABU ja SAP vahel ning sellele, et Kravchenko lahkus riigist ööl vastu 14. septembrit omal algatusel korraldatud tööreisile.
-
Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst
Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 4,885 triljoni grivna kulutusi kaitsele ja julgeolekule (umbes 43,8–44% SKPst), kogukulutused 7,272 triljonit grivnat ning 52,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi vajaduse. Kuigi kaitsekulud kasvavad 517,9 miljardi grivna võrra, ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mida on kritiseerinud rahvasaadik Jaroslav Železnjak.
-
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu otsus: Jermakule jäid protsessikohustused, aga elektrooniline käevõru võeti ära
Ukraina kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ВАКС) pikendas 15. septembril 60 päeva võrra endise presidendi kantselei juhi Andri Jermaki protsessikohustusi, kuid vabastas ta tervislikel põhjustel elektroonilise jälgimiskäevõru kandmise kohustusest. Jermak on kahtlustatav organiseeritud grupi tegevuses, mille käigus pesti 2021.–2025. aastal üle 460 miljoni grivna läbi eliitkinnisvara ehitamise Kiievi oblastis Kožõnis.
-
Valdai diskussiooniklubi kohtumine koliti Sotšist Moskva oblastisse Ukraina droonirünnakute tõttu
Valdai diskussiooniklubi iga-aastane kohtumine viidi Sočist üle Moskva oblastisse. Finantssajalehe Financial Times andmetel otsustati ümberpaigutamine julgeolekukaalutlustel Ukraina droonirünnakute tõttu ning kaks allikat ütlesid, et muudatust nõudis Vladimir Putini julgeolekuteenistus.
-
NABU ja SAPO teatasid Ukrnafta kütuseid omastanud organiseeritud grupi vahistamisest
Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAPO teatasid organiseeritud grupi paljastamisest, keda kahtlustatakse 100 000 tonni Ukrnafta naftatoodete omastamises rohkem kui 2,88 miljardi grivna eest. Esimese episoodi raames on neljale isikule esitatud kahtlustus, nende seas endine Ukrnafta asepresident ja ärimees.
-
ELi komisjon saatis Ukraina parlamendiliikmetele kirja 27 miljardi dollari suuruse kaitserahastuse tingimustega
Vastuseks Ukraina palvele eraldada täiendavalt 27 miljardit dollarit kaitseraha saatisid kaks ELi volinikku Ukraina rahvasaadikutele kirja, milles seavad tingimused täiendavaks rahastamiseks. Kirjas tuletatakse meelde Ukraina seadusandlikke kohustusi programmide Ukraine Facility ja Ukraine Support Loan raames ning nõutakse muu hulgas kuni 150-euroste saadetiste maksustamist ja rahvusvähemuste õiguste austamist.
-
Zelensky nimetas Oleksi Kovalenko sõjaväe side- ja küberturbejõudude juhiks
Ukraina president Volodymyr Zelensky allkirjastas 15. septembril dekreedi nr 931/2026, millega määras brigaadikindral Oleksi Kovalenko Ukraina relvajõudude side- ja küberturbejõudude juhiks. Kovalenko oli alates 2023. aastast täitnud sama ülesust ajutise juhina.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Zelenskii kehtestas sanktsioonid endisele pressisekretärile Mendelile ja veel üheksale Vene propagandistile
Ukraina president Volodymyr Zelenskii allkirjastas 13. septembril 2026 dekreedi nr 901/2026, millega jõustati Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu (RNBO) otsusega kehtestatud isiklikud sanktsioonid tema endise pressisekretäri Julia Mendeli vastu. Mendel on ainus Ukraina kodanik kümne isiku seas, kelle suhtes sanktsioonid kehtestati; ülejäänud üheksa on Venemaa kodanikud, keda nimetatakse propagandistideks. Samal päeval allkirjastas Zelenskii ka kaks muud dekreeti – sanktsioonid Vene riikliku korporatsiooniga Rostec seotud 29 kodaniku ja 29 ettevõtte vastu ning 20 Vene varifla-laevastiku tankerite vastu.